Praxiteles Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Lysippos Skopas Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid
IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, kusjuures eriti toonitakse õrnust ja leebust; seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt
troonilistuvana. Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaali. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. 5.sajandil eKr loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, mida vahel nimetatakse ka ,,ülevaks stiiliks". 4.sajandil eKr kiinduti enam mahedusse ja leebuse väljendamisse, mida nimetatakse ,,ilus stiil". Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri.Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Kahjuks on tema tööd aga halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus". Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused , mis on praegu aga kahjuks halvas seisus.
9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17. Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris? Hakati ühiskondlikke asutusi ehitama, Linnasi hakati planeerima. 18. Kuidas nimetati tuntumat teatrit? Epitaurus 19. 3 tuntud hellenistliku skulptuuri
leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud. Tema teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust ta meelest ilu avaldus ülima pinge hetkel ja, et ka surija on ilus. Skopas on esimene, kes hakkas kujutama surevaid ja haavatuid inimesi. Vähe töid on säilinud. Suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus" Milo Venus Skopas "Pothos" Elise Kaselaid, 10K
lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit ümritsesid samad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal.
tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks
· Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud · Tema kuulsaim töö oli ,,Aphrodite sünd", mis oli esimene aktimaal · See töö on hävinud · ,,Aphrodite sünnist" tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega.
6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Kettaheitja, odakandja, kaapija. 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeegid (kõrg), ehitusplastika. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Kreeklased võitlemas kentauride ja amatsoonidega, võitlus tasavägine ja raske. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron, Pheidias, Skopas, Praxiteles, Lysippos). Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos ''Odakandja'', kontrapost täiuslikult lahendatud Myron ''Kettaheitja'', kujutas liikumist Pheidias akropoli skulptuuride peamine autor Skopas rõhutas dramaatikat, kasutas maalilisemat vormi, nt. ReljeefidHalikarnassose mausoleumile Praxiteles kaunid, meelelise noore inimkehaga jumalad, nt. Hermes Dionysoslapsega
Ajaloo arutlus 24.11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. oli...
Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid
7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Kasutati veel reljeefkunsti, mida kasutati peamiselt kõrgreljeef templite friisidel ja tümpanomil ja naose ülaosas. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse. Polykleitos ,,odakandja"; Myron ,,kettaheitja"; Pheidias Akropoli skulptuurid; Skopas dramaatika, rahutum ja maalilisem vorm; Praxiteles kaunid janoore kehaga jumalad; Lysippos portreekunst(kuninga portree loonud) 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti maaling. Loodi meesteakte, sest nende keha oli ilus, sportlik ja lihaseline.
Vanakreeka Skulptuur Ajastud Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhailine ajastu Jäik sirge asend Külgedele surutud käed Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus Otsevaate määras ära püstine kiviplokk Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) ´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore U 530 e.m.a Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on kreeka naiste riietuses see on sirglõikeline ja sel puuduvad voldid, mis hiljem kujudele ilmuvad. Noormehe kuju, nn. kouros U 600 e.m.a marmorkujuke Vasak jalg eespool, ...
Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast. Kujutas surma, heitlust, haavatuid. (Halikarnassose mausoleumi friisireljeef "Amatsoonide Võitlus")
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
saj eKr o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4
POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.Lysippos on kuulsaks saanud oma "Kaapijaga"
· Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri · Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel · See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus · Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi · Tema tööd on halvasti säilinud · Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus" · Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit
VANA-KREEKA SKULPTUURI TÄHTTEOSED ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha j...
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Nt: Myron ,,Kettaheitja". Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta. Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö ,,Odakandja". Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat . krüselefantiintehnikat. Puusasüdamik kaeti kulla ja elevandiluuga. Halikarnassose mausoleumi(hauakamber) loetakse 7 maailmaime hulka, reljeefid tegi skulptor Skopas, tegi katusele ka kuju Mausalosest, kes juhtis hobukaarikut. Hellenistlik skulptuur 4 saj. eKr.: kujudes hakati kujutama ärevust liikuvust, tundlikust. Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike tiivuline võidujumalanna 2)Farnese härg pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede külge 3) Laokoon meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus- naise ideaal.
templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal
4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Hellenism Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga
Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas needtunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Mitme töö saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgast paistsid silma Efesoses sündinud Apellese tööd. Ükski surematu jumal ei võinud kiidelda sellise templiga - ei Apollon Delfis ega Hera või isegi Zeus Olümpias. Philon kirjutab: "Efesose Artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal. Igaüks, kes on seda kas või ainult korra näinud, on veendunud, et taevas ja maa on kohad vahetanud ja et just siin tuli surematute jumalate riik taevast alla maa peale."
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
need tunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. Templit Efesoses tulid kaunistama kuulsaimad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Paljude tööde saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Näiteks templi altari reljeefid valmistas Praxiteles, ühe samba reljeefilustused lõikas välja Skopas. Kõikide maalide hulgast paistsid silma Efesoses sündinud Apellese tööd. Ükski jumal ei saanud kiidelda sellise templiga nagu seda oli Artemisel ei Apollon Delfis ega Hera ega isegi Zeus Olümpias. Filosoof Philon kirjutab: "Efesose Artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal. Igaüks, kes on seda kas või ainult korra näinud, on veendunud, et taevas ja maa on kohad vahetanud ja et just siin tuli surematute jumalate riik taevast alla maa peale."
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...
figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure
Olümpia Zeusi templi figuurid, 5. saj eKr Dooria stiilis olid reljeefid metoopidel Joonia stiilis katsid katkematult kogu friisi Parthenoni friis, Ateena akropol 5. saj eKr 3. 4 saj eKr · taandub pidulik, enesekindel rahu · skulptuur muutub mitmekesisemaks · osad skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS · teised skulptorid lisasid inimlikku, maist ilu · rõhutati rohkem inimlikkust · aktina kujutati ka naisi · skulptuur muutub saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak õõtsuvamaks ja ebakindlamaks, proportsioonie kaanon muutub · hakkas levima portreekunst- jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni · Praxiteles "Hermes Dionysos-lapsega" marmor, 330-320 eKr · Lysippose koopia 330 eKr KLASSIKALISE AJA SKULPTORID 1
Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides On teinud Alasti naisfiguuri Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju) Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos
Sironaga. Ristiusu tulekuga Hygieia laialdane kummardamine lõppes, kuid austusavaldusena jäi tema nimi mainitud Hippokratese vandesse, koos Asclepiuse ja Panaceaga. 1.3 Kunst Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2). Keskajast kuni 16. sajandi lõpuni ei pühendatud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikele jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas
Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on Polykleitos. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid Skopas, Praxiteles ja Lysippos. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Skopas oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi
Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea. Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit. Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.). Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada. Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri. Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Tema tööd on halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus". Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit.
· Keha liikumine oluline - Myron "Kettaheitja" · Pronkskuju peajumal Zeusist · Ehitiste juurde hakkasid kuuluma reljeefid-kõrgreljeefid · figuurid reljeefidel katsid osaliselt teineteist · temaatika enamasti Võitlus b) Kaunis stiil · inimlik ja maine elu · alasti naisfiguurid esmakordselt · skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks · proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast · portreekunst · Halikarnassose mausoleun - autor Skopas · Praxiteles "Hermes Dionysose lapsega" · Lysippos "Kaapija" c) Hellenism · mitmekesisem · jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks · arenes edasi portreekunst · elav, reegleid eirav, liikus realismi poole · Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele · NÄITED: Milose "Veenus", Lakooni grupp, Rhodose koloss 6. Vana - Kreeka maalikunst · Enkaustika e
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid
HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt. Materjalid on pronks ja marmor, kulla Ja elevandiluu tehnika ununeb. Skopas kujutas figuurides sisemist kirge, väljendas valu. Praxiteles kasutas enamasti marmorit, nooruslikud üksikfiguurid domineerisid – rahulik tasakaal, harmoonia, õrnus, graatsia, leebus, rafineeritud peenus (Sisalikutapja Apollon). Oli esimene, kes alasti naisekeha ilu ja võlu täiel määral oskas esile tuua. Hermese figuur Olümpiast – nooruslik jumal toetub vasaku käega
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka skulptuuri ka nais akti ja tema üks originaal teos on säilinud tänapäevani "Hermes Dionysos- lapsega", ja SKOPAS, Sparta koolkonnast LYSIPPOS. Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär. Ka LYSIPPOS oli väga viljakas. Teada on vähemalt 1500 tema teose nimetust, millest on säilinud kümneid teoseid, kuid siiski koopiatena. Ta tuntuim skulptuur on "Kaapija". Ta püüdis natuke reformida Sparta iluideaali, mille eripära oli pikad ja sihvakas jalad.
9. Nimeta Polykleitose, Myroni, Pheidiase, Skopase, Praxitelese ja Lysippose tuntuimad teosed või olulisimad panused skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks, tuntud skulptuur ,,Odakandja" Myron kujutas suurepäraselt liikumist, tuntuim kuju ,,Kettaheitja" Pheidias Ateena akropoli skulptuuride peamine autor Skopas üks esimesi, kes hakkas skulpuutides rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid Lysippos üks esimesi portreekunstnikke, lõi ka Aleksander Suure portree 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid?
Tema kuulsaim töö on „Odakandja“. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI. KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL 4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise. Individualism pääses rohkem võidule, pöörati rohkem tähelepanu siseelu kujutamisele, enam taotleti vormiliselt välist ilu. Stiili nimetatakse kauniks stiiliks. Tuntumad skupltorid: Skopas, Lysippos, Praxiteles ja Leochares. Skopase ulatuslikumaks tööks oli Ateena aleaadi templi ülesse ehitamine. Originaalis on säilinud mõnd pead. Oli teada, et võttis osa Alikarnasose mausolemui kaunistamisest skulptuuridega. Praxiteles: teinud ainult enamasti üksikfiguure. Originaalis on säilinud Hermese figuur. Skulptor, kes on teinud alasti naisfiguure n: Arlei Aphrodite, Kniidose Aphrodite. Tema kujundas välja ka uue rõivastusstiili kujutamise. Leochares: teinud BelvdDere Apollo kuju
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. . Tänapäevani on säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest iga, tagapõhi aga jäeti värvimata. Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse. . Sambad: 1) DOORIA - see stiil on vanim ja kõige primitiivsem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
