KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide
Makedoonia kuningas 5. araabia tähestik FOINIIKIA TÄHESTIK kreeka tähestik Slaavi tähestik ladina tähestik 18.Iisraeli rahvas Palestiinas 2. Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon Egiptus, Assüüria, Babüloonia, Pärsia 3. Taavet Aabrahman Saalomon Mooses Taavet Nebukadnetsar II Kyros I(Pärsia kuningas) 4.Niiluse deltas egiptuses, nad olid orjad Siiani poolsaarel kõrbes Iisraellaste oma riik Palestiina alal Babüloonia vangipõlv Juudid olid pöördunud tagasi kodumaale palestiinasse
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar. Lisajõed Parempoolsed
Doonau Doonau voolab läbi Kesk- ja Ida- Euroopa. Ta on pikkuselt teine jõgi Euroopas 2850 km. Keskmine vooluhulk deltas on 6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta.
Egiptuse lipp. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Egypt.svg Egiptuse vapp. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Egypt.svg 1.2 GEOGRAAFILINE ASEND http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationEgypt.svg Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Ma arvan , et Egiptuse geograafiline asend on päris soodne , sest ta asub mere ääres ning saab tegelda kaubandusega , lahtised mereteed . 1.3 HUVITAVAID FAKTE Aafrika kirdeosas paiknev riik saavutas iseseisvuse 1922. Aastal , kuid inglise väed lahkusid siit alles 1936. Aastal . Riik piirneb põhjas Vahemerega , idas Punase merega . Viljakas niiluse org läbib maa põhja-lõuna suunaliselt , sellest äärde jääb suur osa maast hõlmav Liibüa kõrb : idasse Araabia kõrb
Egiptuse rahvastik · Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 · Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² · 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648)
kõrgaeg. 22. sajandil eKr ehk ca 2130 eKr ei suutnud vaarod riigi valdusi enam oma kontrolli all hoida ning noomid ehk piirkonnad iseseisvusid. Esimene vaheperiood 2130-1950 eKr. Pealinn viiakse Teebast tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla kuulub ka Nuubia. Riigi valitsemises osalevad aktiivselt ka piirkondade ehk noomide asevalitsejad. Teeba riigi tähtsaim usukeskus. Alam-Egiptus langes Aasiast pärit valitsejate hüksoslaste võimu alla. Pealinn asus Niiluse deltas Avaris. Hobused ja sõjavankrid. https://en.wikipedia.org/wiki/Menes#/media/File:Abydos_KL_01-01_n01.jpg http://www.wikiwand.com/et/Egiptus#/Vana-Egiptus
Loodus Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõges...
Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes). Naftat toodavad 664 000 barrelit päevas. Gaasi toodavad 47,5 miljardit m³ päevas. Metallurgia Fosfaadid Rauamaak Kuld selle kaevandamine on kiirelt kasvav tööstusharu. Hiiglaslikud puutumatud kullareservid Ida kõrbes (eriti Sukari mägedes). Masinatööstus Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad, Aleksandria, Port Said ja Ismailija. Xceed Contact Center
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad.
Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik Aafrika kirdeosas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptusel on soodne geograafiline asend, kuna on lahtised mereteed ja mere ääres saab tegelda kaubandusega. Rahvastiku protsessid 90% rahvastikust paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus 1900 inimest km2 kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just üli kuiva kliima ja sademevaesuse tõttu. Sündimus võrreldes suremusega on väga suur. Palju noori, vanurite osatähtsus on väike. Tööealiste arv on samuti suhteliselt väike. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Riigi valdav usund on isalm 94% egiplastest on moslemid ning 6% on koptid ehk kristlust tunnistavad egiptlased. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra
Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Võime öelda , et Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo linnast lõunasse, ning Alam-Egiptuseks, millele vastab põhiliselt Niiluse suure delta piirkond
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Tra...
(elukoha aadress, isiklik mobiili nr, koopia ID kaardist, tervisetõendi koopia) - need peavad olema AK-d. Näiteks tööle tuleva teenistuja avaldus, mis sisaldab: ID kaardi koopiat, avaldust, kus on kirjas tema elukoht ja muud isiklikud kontaktid jne. Juurdepääsupiirangu aluseks on AvTS § 35 lg1 p 12 ning piirangu aeg on 75 aastat. Juurdepääsupiirangu kehtivusaja määrame nii pikaks, kuna meil ei ole arhiivimoodulit ning kõik, mis Deltas registreeritakse, need ka sinna jäävad. Kuid hetkel on arendamisel arhiivimooduli võimaluse lisamine Deltasse. Juurdepääsuhalduse õiguste kaudu, saan mina kui dokumendi koostaja piirata dokumendi nägemise õigust. Saan võtta maha terve grupi või teen ainult dokumendi nähtavaks, saamata seda muuta. 3 Kuigi tegemist on meie endi teenistujatega, peame kaitsma ka nende eraelu puutumatust
soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. 28. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 29. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud.
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka...
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut.
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut.
riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra- lduse püsimise vältimatuks eelduseks. Vaaraode võim oli erakordselt suur.
Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse Jõgesid on palju, enamus neist kuulubki Doonau vesikonda (Doonau lisajõed). Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeþ ja Ialomia, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Jõgedele on rajatud hüdroelektrijaamu. Suuri järvi Rumeenias ei ole, Doonau deltas Musta mere lähedal on väiksed turistide seas populaarsed ravimudaga järved. Samas leidub ka väävliallikaid. Mullad Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on stepi ja metsastepi mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet-pruunmullad.. Kliima
föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi- kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud.
Ääsmäe Põhikool RUMEENIA Anastasia Rogozinnikova 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladi...
suudmealal moodustub tema paljudest harudest 24 000 km2 suurune järverohke delta. Suuri suudmeharusid on 9, neist on Rosette ja Damietta 200 km pikkused. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad laguunid Manzala, Burullus, Marjut ja Idku. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Assuani kõrgpaisu taha on moodustunud 157 km3-ne veehoidla (Nasseri järv). Niiluse orus ja deltas ning oaasides haritakse niisutuse abiga põldu. Valdav osa maa-alast on taimkatteta, mõnes kohas kasvab kserofüüte ja Liibüa kõrbe põhjaosas talvel efemeere. 4 Riigi arengu tase SKT ühe inimese kohta on 4,836 USD, seega kuulub rühma keskmisest vaesemad. Inimarenguindeks on 0,708, seega keskmine ning asub kohal 112. Tähtsaimal kohal on põllumajandus, seega tegu on agraarmaaga
Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221 aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päätmiseks tuli neil allutatu muhamedlastele tagasi anda.
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud-
reostusastmega linnade põhjuseks. Riigi naaberriikideks on Benin, Niger, Tsaad ja Kamerun. Nigeeria on põhiline sidepunkt tema ümber paiknevate Musta Aafrika riikide ja Ameerika, Euroopa ning Ida-Aasia vahelises illegaalses narkootikumide kaubanduses. Seda eelkõige soodsa geograafilise paiknemise tõttu: läbivad jõed ja väljapääs ookeanile. Nigeerias asuvad suuremad sadamad on Bonny Ishore'i, Calabari ja Lagose sadam. Nigeeria suurima jõe Nigeri deltas ja Guinea lahes on väga aktiivne piraatlus ning relvastatud laevaröövid. Kasutatud materjalid: Geograafia vihik ja töövihik Kättesaadav: Autori materjalid The World Factbook Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/ Vikipeedia,vaba entsüklopeedia Kättesaadav:http://et.wikipedia.org/wiki/Nigeeria Wikipedia Free Encyclopedia Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Nigeria World Flags database Kättesaadav: http://www.flags.net/NGRA.htm http://www.nema
energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. 56. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 57. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud.
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Kui 1980. aastal naftahinnad järsult langesid, oli see tugev löök Nigeeria majandusele ja see näitas, et on ohtlik, kui majandus on rajatud ainult ühele saadusele. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid
kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. joonis 10. oaas joonis 11. masaid (aafrika põliselanikud) Sahara äärealadel liigse karjatamise ja tuule tõttu toimub kõrbestumine, kõrb laieneb kuni 6 km aastas. joonis 12. kõrbestumine Rahvastiku tihedus on Saharas väike. Enamus kõrbe on asustamata, asulad on kõrbe ääres ja oaasides näiteks Egiptuse oaasis Niiluse deltas kus elab üle 1000 inimese km² kohta. Joonis 13. rahvastiku tihedus KASUTATUD MATERJALID http://kaasikgeorge.blogspot.com/p/maailma-suurim-korb.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Varaan http://et.wikipedia.org/wiki/Piimalill http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
(1-x)/(1+x) 0.02 0.01 x/(1+x) 0.98 0.49 x/(1+x) 0.98 0.49 1.98 ^2 )/(((1-))/((1+)))=^2/(1-^2 )=25,7 26,7x^2 = 25,7%=( 100%)/( ) x = 0,98 termodünaamiliste suuruste andmebaasi. 108.97 kJ/mol _0 +_1 +_(-2) ^) =-, / ) Kontroll HSC programmiga COCl2(g) = CO(g)+ Cl2(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 298 109.536 136.886 68.744 8.90E-13 -12.051 398 109.824 137.75 54.999 6.04E-08 -7.219 498 109.749 137.593 41.227 4.74E-05 -4.325 598 109.436 137.026 27.494 3.97E-03 -2.402 698 108.963 136.298 13.827 9.23E-02 -1.035 798 108.393 135.536 0.236 9.65E-01 -0.015 898 107.769 134.799 -13.281 5.92E+00 0
Kp · ( 1 2x + x2 ) 2x = 0 0,01515· (1 2x + x2) 2x = 0 0,01515 0,0303x + 0,01515x2 2x =0 0,01515x2 -2,0303x + 0,01515 = 0 Lahendiks on x= 0,0762. Asendan moolimurdudesse muutuja ning saan tulemuseks: N2 0,4619 = 46,19% O2 0,4619 = 46,19% NO 0,0762 0,0762 = 7,62% N2(g)+O2(g)=2NO(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 273.150 182.520 24.611 175.797 2.395E-034 -33.621 773.150 182.763 25.199 163.280 9.284E-012 -11.032 1273.150 182.949 25.383 150.634 6.596E-007 -6.181 1773.150 183.060 25.459 137.917 8.646E-005 -4.063 2273.150 182.862 25.365 125.204 1
1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja(1217 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased uuesti Jeruusalemma
mille veepealset ja suudmelähedast osa liigestavad arvukad hargnevad jõekanalid. Deltade settekehad ulatuvad tavaliselt kaugele eemale füüsiliselt määratlevast jõesuudmest ning neil eristatakse kask põhilist osa: (1)subakvaalne delta - veealune deltatasandik (2)subaeraalne delta - veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks elektriline kaksik-kiht, mis ei lase neil osakestel üksteise külge kleepuda, kuid juba vähegi soolasemas vees surutakse see kaksik-kiht kokku ja saviosakesed/kolloidid kleepuvad üksteise
Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. Kuidas see täpselt juhtus ja kust võeti see idee, on raske öelda, kuid ühe variandina tuuakse välja tõsiasi, et peale rahvasterände perioodi, umbes 6.sajandil kasutasid soomlased, eestlased ja lätlased humalat õlle lisandina. Sealt võis levida humalakasutamise traditsioon ka läände. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid
dünastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. 26. dünastia) 1069 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia vaarao(de?) ja Ülem- Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud Kusi riik, mille võimu alla langes ka Ülem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kusi kuningas 3 Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal
saakloomadest. Inimtegevus kõrbes Egiptus Egiptus paikneb Sahara kõrbe idaosas, Vahemere ja Punase mere ääres. Egiptusest voolab läbi Aafrika ja kogu maailma pikim jõgi Niilus. Niilust peetakse elu hälliks, kuna arvatakse, et esimesed inimesed tekkisid just seal kandis. Igatahes Niiluse jõe orgu, maailma suurimat oaasi on kasutanud inimesed mitmeid tuhandeid aastaid oma põldude ning elupaigana. Enamik rahvastikust elab niiluse jõe orus ja selle deltas. Mujal, kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 in/km2 . Sahara kõrbe valitsevad usundid Egiptuses, kui ka mujal Saharas valitseb peamiselt islami usk, mille tõid keskajal sinna araablased. (70%) Kuid ka ligi 15% elanikkonnast on kristlased. Kõikides riikide Saharas räägitakse vähemalt ühe põhikeelena araabia keelt. Sudaan Maailma suuruselt kümnes riik, Sudaan asub Punase mere ääres Egiptusest lõunas.
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid
Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid.
elanikkonnaga Väike-Aasia linnu ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Aleksandri ja Pärsia kuninga Dareios III väed kohtusid Issoses. Aleksandri 41 000 meheline vägi võitis Pärsia mitmesaja tuhande mehelist väge. Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi
+ soe kliima, puhas merevesi ning aastaringne päikesepaiste + Punase mere veealune ilu + külalislahked ja sõbralikud egiptlased + head hotellid + soodsad hinnad - jaanuaris - veebruaris on õhtud jahedad - Ramadaani ajal ja kõrghooajal võib teenindus olla aeglane SHARM EL SHEIKH Rahvastik Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 Hõive Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 %
spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. 11 · Metsiku odra teriseid on leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast. · Seda perioodi loetakse odra kultiveerimise alguseks. · Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist otra. · Neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. 12 · V aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas, kust levis: - Etioopia mägismaale, - Taga-Kaukaasiasse, - Kaukaasiasse, - Hindustani poolsaare mäepiirkondadesse. · IV aastatuhandel eKr levis oder Vahemeremaade lääneossa. · III aastatuhandel Kesk- ja Põhja- Euroopasse. 13 · Oder levis : - Lõuna-Venemaale (Kreekast), - Kesk-Euroopasse (Kreekast), - Inglismaale (5000 a tagasi), - Taani, - Ameerikasse 15. sajandi lõpus 16. sajandi alguses,
Egiptus Paide gümnaasium Käty Kuusemets 10 H Egiptus kaardil Egiptus asub Aafrika kirdeosas, Vahemere ning Punase mere vahel. Tema naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja
kehastavad suured p�ramiidid Memphise l�hedal n��dses Gizas. 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest s�ltumatuks piirkonnaks. Sigasegaduste ja kodus�dade periood. Keskmise riigi periood u 2000-1650a eKr - Teeba valitseja �hendas �lem- Egiptusest maa uuesti �htseks riigiks. Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas v�imutsesid Aasiast p�rit valitsejad - h�ksoslased. Uue riigi periood u 1550-1075 a eKr - Teeba valitsejad ajasid h�ksoslased Egiptusest v�lja ja taastasid riigi �htsuse. Egiptlased �ppisid valmistama hobukaarikuid ja see kujunes �hvardavaks j�uks. Egiptusest oli saanud t�eline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. Ramses II s�lmis p�rast raskeid v�itlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati m�jupiirkonnad Ees-Aasias.
Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala. Doonau delta on tasane ala, kus on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudzas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi Rumeenia jõgesid on Doonau lisajõed. Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka rahvisvahelises liikluses, kuigi sõda Jugoslaavias on laevaliiklust tugevasti pidurdanud. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole Ungarisse. Suuremad jõed on veel Prut, Olt ja Siret. Järvi on Rumeenias ümber 3500, aga ainult 0.9% neist on suuremad, kui 1km². Tähtsamad on laguunid, Musta mere ranniku järved, ja Doonau kallastel asetsevad järved
Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul) Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost Ühiskonnakorraldus Avaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil) Bkõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud)
Philippe II Innocentius III ja Prantsuse kuningasLouis IX Kes? feodaalid feodaalid Auguste kaupmehed Paavst Sakas-Rooma keisrid kuningad Püha Niiluse deltas asuva Damiettasse, et seda Jerusalemma Kuhu
· ristisõdijad vallutasid basileiuse tapmisele vastutasuks Konstantinoopoli ja asutasid Ladina keisririigi · ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all · Bütsantsile tähendas 4. ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates ei saavutanud kunagi enam oma hiilgust · Honorius III kutsus ellu 5. ristisõja (1217 1221) · kavatseti vallutada Damietta linn Niiluse deltas, et see Jeruusalemma vastu vahetada · Damiettat piirati 12 kuud · 1219 vallutati küll Damietta, aga 1221 meelitati ristisõdijad lõksu ja nad pidid selle tagasi andma · kokkuvõttes ei saavutatud midagi · 6. ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II pretendeeris abielu kaudu Jeruusalemma kuninga tiitlile · õnnestus kaubelda välja Jeruusalemm ja 10-aastane vaherahu vastutasuks pidi F sultanit vaenlaste
kuivavad ruttu. Nigeeria põhjaosas tegeletakse peamiselt niisutamisega ja Guinea lahe rannikul kuivendamisega. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantsod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid. Õlipalmi ja kautsuki kasvatatakse Nigeri deltas ja Crossi jõe orus, kakaopuud maa edelaosas, maapähklit põhjas ning puuvilla maa põhja- ja kirdeosas. Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
