KESKKONNA- PROBLEEMID SUURLINNADES 12 klass Peamised probleemid Tihe asustus Tehased Õhu saastumine Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Veekogude reostus Ehitustegevus Reostus https://www.youtube.com/watch ?v=WfGMYdalClU TÄNAN KUULAMAST!
Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka
· Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite palee) · Cloaca Maxima- suur äravoolukanal. Sellest arenes maa-alune kanalisatsiooni süsteem. · Akveduktid- lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid- avalikud saunad
· Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta
üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsdetailidele. Seda kõike tehti 1930-ndatel, kui ehitustegevus oli Pärnus ülimalt intensiivne majandusliku tõusu ajal. Siinmaa on veel projekteerinud A. Adamsoni kaubamaja, Ammende Villa suvekasiinoks ning Oru lossis kujundanud interjöörid ja Pärnu hotelli söögisaali mööbel. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi omanik Siinmaa emigreerus 1944. aastal Rootsi, kus töötas Norrköpingi arhitektina ning suri juba 4. aastat hiljem.
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST)
ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar),Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Inimeste mõju rannikutele Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse satete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks, kaid ja kaitseseinad. Näited Tllinnas Kadriorust Pirita jõesuudmeni. Nastja Jakobson 10B
viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen, Kaie Soomuste, Geidi Müür ESPAK GRUPI TEENINDUSSTANDARD Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2018 Espak Grupi põhilisteks tegevusaladeks on ehitus- ja sisustusmaterjalide ning kodukaupade jae- ja hulgimüük, ehitustegevus, lainepapist pakendi, puidutoodete ja puitmaterjalide ning mööbli tootmine. Espak Grupi eesmärgiks on pakkuda oma klientidele võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset kaubavalikut ja teenindust (Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett, 2018). Tööpäeva algus: Alustan tööpäeva positiivse hoiakuga ja heatujuliselt; Sean valmis oma töökoha, korrastan kaubariiulid; Minu olek: Austan kliente ja oma kolleege;
Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolma...
Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. KUNST: Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne
· Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad
miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud"). Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid). Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis). Välisreisid. Religiooni tähtsuse vähenemine. Rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus). Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned). Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas. Moodsad talud, maakodud. Kodusisustuse vahetamine, enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu . Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus. Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.). Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.). transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehitisi Harmoonilised Proportsionaalsed MOSKVA KREML Peakirik - Uspenski (Koimesise) (1475-1479) A.Fioravanti Granovitaja Palata - ilmalik hoone Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn Uspenski katedraal Arhangelski kirik Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn VASSILI BLAzENNÕI KIRIK 16.saj
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1. Omas ka asumaid kuigi neid oli vähem kui Suurbritannial 2. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida 3.20ndatel suruti maha ülestõusud Marokos ja Liibanonis. USA Riigikord- Kaheparteisüsteem. Vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks oli Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Majanduslik Liberalism. 1920- võidutses vabaturg. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnu ilmestasid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tehti ka lennunduses. Kutsuti aspiriini ajastuks, dzässiajastuks ja ka õitsengu aastakümneks. Kehtestati keeluseadus. Mille tulemus tekkisid maffiad. Maffia tegevusvaldkondadeks oli alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Chicagos sai kuulsaks Al Capone sündikaat. Välispoliitika- 1. Ameerikas aeti isolatsionismi poliitikat. 2.Keeldusid osalemast Rahvasteliidust ning Versailles' rahulepingust 3
sära ja nagu seesmist hõõguvust on peetud järellaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck maha itaallastest "Rolingi madonna Kantsler" taustaks on pildi sügavusse suunduv linnavaade, mille kõiki üksikasju on võimalik ainult luubiga näha. ROGIER van der WEYDEN(1400-1464) suurteos on "Kristuse ristilt võtmine". KÕRGRENESSANSS 16. sajandil alguseks sai kunstielu keskuseks Rooma, paavstide käsutuses olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Otsustati lammutada vana basiilikaaegne Peetri kirik ja ehitada sellele kohale uus ja kaasaegne kirik. Esialgse projekti Rooma Peetri kirikule tegi BRAMANTE (1444-1514). Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante surma tõttu jäi töö pooleli ja seda jätkas MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564), kes oli arhitekt, skulptor, maalija ja luuletaja. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Elav ehitustegevus arenes ka Veneetsias
Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne. Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased. Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi. 1978- 1988 Karl Vaino Ühiskondlik elu Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.- Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Venestussurve kujundas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele, mis omakorda
laiendati võrku. 1960ndatel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine. 3) Tööstuse industrialiseerumine : Hakati laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna uuteks keskusteks said KohtlaJärve ja Sillamäe. Masina ja metallitööstuse laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus kiirelt. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist. Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust. Tulemuseks oli tööliste suur osakaal rahvastikus, mis kahandas eestlaste osatähtsust ning kiirendas linnastumist. Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm
majanduslinnaks said alguse ka spekulatsioonilised kaubamajad. Spekulatsioonilised kaubamajad • Tegevus oli väga laialdane –laenasid raha kuningakojale, kõrgeile võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid taipama, et neile on kasulikum, kui ori töötab omal algatusel ja maksab neile renti .Nii kujunes välja Nebukadnetsari ehitustegevus • Babüloonia oli hoolimata kõigist senistest vallutustest liiga nõrk. Võidud saavutati pigem meedlaste kui enda jõududega. • Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning 100 m kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi
Vähene kontakt kohaliku omavalitsusega OLUKORD 2009 Külateede seisukord kehv Elekter ja tänavavalgustus olemas Veevarustus hea, kuid kanalisatsioon puudub Prügimajandus areneb nõutakse elanikelt teenusepakkujaga lepingu tegemist Sideteenused halvad, puudub hea internetiühenduse võimalus Turvalisuse osas turvafirma pakub teenuseid, üldine turvalisus halb OLUKORD 2009 Bussiliiklus kehv (2x päevas) Maakasutus aktiivne, jätkub majanduslangusele vaatamata hoogne ehitustegevus ning uute ehitiste planeerimine Loodud on külaselts Suhtlemiskeskuseks on kujunenud Salmistu sadam ja Okasroosikese (2012. a al Okka Kõrts) hotell-restoran Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks
Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, see võib maa kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi huvitavat Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast.
1920-aastail võidutses USA-s vabaturg. Kuulutati välja seadusi mis piirustasid ettevõtjate vabadusi.Ametiühingute tegevusi seostati kommunistide tegevustega , et töötajate olukorda parandada. Hirm , et kommunism võib levida ka USA-sse, tõi kaasa kenktsakaid asju. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmine. See võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnades ilmusid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses 10) USA sisepoliitika : vabariiklased ja demokraadid. Nii USA-s kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USA-s valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad)
erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari) *Arenes filmikunst ("mineviku varjud") *Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid) *hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest * Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis) *Välisreisid *Religiooni tähtsuse vähenemine *rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus) -Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned) -Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas -Moodsad talud, maakodud -Kodusisustuse vahetamine enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu -Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus -Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.) -Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.) -transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
Demokraatlik Partei. b) vabaturu võidukäik 1920aastail võidutses USAs vabaturg. Kuulutati välja seadusi mis piirustasid ettevõtjate vabadusi.Ametiühingute tegevusi seostati kommunistide tegevustega , et töötajate olukorda parandada. Hirm , et kommunism võib levida ka USAsse, tõi kaasa kenktsakaid asju.Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmine. See võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnades ilmusid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses c) New Deal poliitika Kehtestati kontroll pankade üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. tööstuse elevdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 6.) Miks tekkisid diktaktuurid? Pettumine Versailles'e süsteemis ja mitmed muutused ühiskonnas. See tõi kaasa
viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Tagajärjed - viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub
tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom. Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor? Vaskratsanik, ETIENNE FALCONET 22.Mis teemadel valm. klassitsismiajastu skulptorid oma teoseid? Antiikaegseid iluideaalid, tegelased antiikmütoloogiast.
3. Kasutatud allikad Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 1814- 1815 töötas Engel Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja
Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus. Ehitus kestab novembrikuuni EHITIS- ehitamise tulemus. Ehitis valmib novembrikuus. RÜNNAK- sõjategevuse liik. Rünnak linnale algas koidikul RÜNNE- kallaletung. Hiline jalutaja sattus ründe ohvriks. NIMI- pärisnimi(koha, isikunimi- suuretähega kirjutame). Kassi nimi on Miisu NIMETUS- nimetamine, selle tulemus. Ta sai teenelise sportlase aunimetuse LEIUTUS=leiutamine kui tegevus, protsess- leiutus oli ta huviala juba nooruses LEIUTIS- leiutamine, leiutise tulemus
6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed? Massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks
Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt tööstusrevolutsiooni väga kiiresti kasvama. Samuti on väga ohtlik põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Kõrbete niisutamise mõju on veel teadmata:
Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lõpust, valmivad kobaras järgemööda. Lehed on suured. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad Ohutegurid: ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel Ohustatuse kategooria: eriti ohustatud Selgrootu Anax imperator, kuningkiil Kirjeldus: Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivöötidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult.
Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki ...
Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses USA-s vaba turg ning algas majanduslik õitseng. Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Kuid see ei kestnud kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas
teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega) 15.Missugune kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismiajastul? Arhidektuur 16.Missugune Prantsuse 18 saj. Kuppelehitis sai eeskujuks teiste riididek kuppelehitiste rajamisel? Kes oli selle autor? Pantheon Pariisis, mille autoriks oli Jacques-Germain Soufflot. 17.Missuguses Eesti linnas oli klassitsismiajastul vilgas ehitustegevus? Tartus 18.Missugune kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni templist? „Kõigi jumalate kirik“ Pantheon 19.Missuguses linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Missuguse meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi isel. näide? Soome pealinna Helsingi südalinn 21. Kunstiajaloo suursuguseim ja imposantseim ratsamonument ja tema autor? Vaskratsanik (Peeter I ratsamonument), mille autor on Etienne Maurice Falconet. 22
Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik (1895), Jõhvi lähedal saab imetleda keset põldu seisvat ehtsat tuuleveskit; linna sissesõidu ette on paigaldatud Jõhvi sümboli põdra skulptuur, linna südames aga seisab teine väga põnev skulptuur – vanametallist kokku keevitatud siil. Samuti on Jõhvis märgatavalt elavnenud ehitustegevus. Kui siiani oli põhirõhk vanade hoonete renoveerimisel ja uusehitustest moodustasid suure osa eramajad ja väikesed poed, siis alates 1996. aastast alustati just kaasaegsete hoonete projekteerimist ja ehitamist. See protsess jätkub ka käesoleval aastal, mis annab tunnistust jätkuvast huvist Jõhvi valla vastu. Märkimata ei saa jätta viimase 10 aasta põnevamaid ehitisi: tänapäevane Viru vangla (2006), nurkadeta lasteaed Pillerkaar (2011), Eesti moodsaim
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,...
Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest. Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest. Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa käsitööliste linnakesena, vaid kaasaegse väikelinnana. Hoogne ehitustegevus algas siis, kui Otepää sai rajooni keskuseks 1. Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid. 1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 21
viilud), kuid üldmulje nendest on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ja neil puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist. Juurdeehituse autor oli CARLO MADERNA. · Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti
USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks. Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13
Kõrbestumine- Esimene samm on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine Sooldumine- Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad Muldade hapestumine- eeldus-alustevaene lähtekivim, happevihmad Raskemetallid (Pb, Hg, Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As) mullas- metallurgiatööstus, autokütus, reoveed, mineraalväetised Ehitustegevus Kaevandamine Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapa...
ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav ning oli seega suurim kirkikuhoone keskaegses Tallinnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
