Samuti ka muuseum (kreeka keeles musaion), kuhu on välja pandud kujutava kunsti teosed, on algselt tähendanud muusade pühamut. Algaegadel oli ainult kolm muusat: Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), Melete (tõlkes umbes "keskendumine") ja Aiode "laul". Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. Kõige tuntumad muusad on eepose (hiljem ka ajaloo) muusa Kleio, tragöödia muusa Melpomene ja komöödia muusa Thaleia. Teiste pädevuses olid lüürika eri liigid, muusika ja tants. Ainult Urania nimest ("taevane") on selgesti näha, millega ta tegeleb: ta on astronoomide muusa. o Kalliope-,,kaunihäälne", mõjukaim ja vanim muusa, heade valitsejalike eeldustega, kaitses eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg .
Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. · Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusikat
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga
tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo
sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad
Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres
oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos (sepakunsti jumal) oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles (kreeka kangelane) oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes (kreeka jumalate käskjalg) oli Zeusi ja Maia poeg. Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Zeus Võõravõitu sõnad : Titaanid - on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Tartarus on Vana-Kreeka mütoloogias sügav kuristik.
valitseja ehk surnute jumala nimi. 20. Erato oli armastusluule muusa. 11. Pallas- zeusi tütar, kes kargas ta peast välja (sündis). Oli linnade, kultuuri, 21. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. hariduse, ratsutamise, tarkuse, puhtuse jumal. Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. 27. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. 28. Urania oli astronoomia muusa. 29. Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate saatjaskonnas. 30. Themis on titaan, seadusliku korra ja õigluse Uranose ja Gaia tütar, Zeusi
MUSIK tõlkes ,,muusade kunst" laulu ja luule ühendamine muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Val...
Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti
Muusasid oli üheksa. Ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist
Titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo/eeposte muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Jumalad: Zeus peajumal (Jupiter) HERA abielu kaitsja (Juno) POSEIDON merede valitseja (Veptunos) HADES allmaailma valitseja (Pluto/n) HESTIA kodukoldejumalanna (Vesta) HEPHAISTOS tulejumal, sepatöö (Vulcanus)
Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg
Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega.
varaste ja teekäijate kaitsja. ARES (Mars): Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia Thaleia- komöödia Terpsichore- tants Kalliope- eepiline luule Erato- armastusluule Polyhymnia- jumalatele määratud laulud Euterpe- lüürika · 3 graatsiat: Aglaia- Sära Euphrosyne- Rõõmsameelsus Thaleia- Õitseng · Heraklese 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos 1
Demeteriga said nad Persephone, kes on hilisem Hadese abikaasa. (G. Fink 2000 : 88) Veidi hiljem armus Zeus Mnemosynesse ning ta tuli üheksal ööd järjest tema juurde. Tulemuseks oli üheksa tütart e. muusat. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (G. Fink 2000 : 286) · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe (lõbustaja, rõõmustaja) oli lüürika muusa. · Kalliope (kaunihäälne) oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496)
Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani
Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine 9 muusat Kleio – ajaloo Urania – astronoomia Melpomene – tragöödia Thaleia – komöödia Terpsichore – tantsu Kalliope – eepilise luule Erato – armastusluule Polyhymnia – jumalatele määratud laulude Euterpe – lüürika Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose
Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani
Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaitsemise eest Olümposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. ÜHEKSA MUUSAT Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Kleio Ajalugu Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulud Euterpe Lüürika HERAKLESE 12 VÄGITEGU 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6
Aglaia(Sära), Euphrosyne(Rõõmsameelsus) ja Thaleia(Õitsend). Nad olid Zeusi ja Eurynome(titaan Okeanose tütre) lapsed.Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena, nad on graatsia ja ilu kolmikkehastus.Lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga ja inimene keda nad külastasid, sai õnnelikuks.Koos muusadega olid nad laulukuningannad ja ühtki pidu polnud võimalik ilma nendeta pidada. Muusasid oli üheksa ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne(Mälu) tütred. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpomene tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastsuluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulute ja Euterpe lüürika muusa.Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni, tõejumala saatjad. Vetejumalad Poseidon (Neptunus) oli Mere(Vahemere) ja Sõbraliku või Külalislahke mere (Musta mere) isand ja valitseja. Talle kuulusid ka maa-alused jõed.
Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust
· U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti.
Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid). 9 muusat: Zeusi ja Mnemosyne tütred. Inspiratsiooni, kunsti ja teaduse sümbolid. *KLEIO- ajalugu; *URANIA- astronoomia; *MELPOMENE- tragöödia; *THALEIA- komöödia; *TERPSICHORE- tants; *KALLIOPE- eepiline luule; *ERATO- armastusluule; *POLYHYMNIA- jumalatele määratud laulud; *EUTERPE- lüürika 3 graatsiat: *AGLAIA- võluvuse graatsia; *EUPHROSYNE- luule graatsia; *THALEIA- muusika graatsia 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos
Kekrops - Ateena I kuningas Deukalion - Kreeka Noa Charon - allilmajõe paadimees 9 muusat: Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia
jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon
12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari
ZEUSI JÄRGLASED: Apollon ja Artemis emaks titaanide Koiose ja Phoibo tütar Leto Ares emaks Hera Dionysos(viljakuse ja veini jumal) emaks Teeba printsess Semele Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae Zeusi büst Briti muuseumis Zeus ja Antiope Hera Hera on Kronose ja Rhea tütar.Ta oli noor ja ilu, kuid mitte veetlev naine.Samas on ta ka Zeusi õde ja abikaasa.Tema lapsed olid Ares,Hebe,Hephaistos ja Eileithyia.Hera on kreeka kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja ja abielunaiste abistaja
Nad olid ainsad õnnelikud ja rõõmsad allilmas. 69. 9 muusat :Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev),Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat),Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga),Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga),Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask),Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72
Oma panuse nimede mitmekesisusele andis Eesti Vabariigi aegne nimede eestistamise kampaania, mille käigus tekkis juurde suur hulk looduspoeetilisi perekonnanimesid. Kasutatud kirjandus Henno, Kairit. 2003. Meie perekonnanimede ajaloost. Oma Keel nr 1, lk 3337. Kurro Karl, Kurro Kristiina 1999. Perekonnanimede panekust Eestis; http://www.genealoogia.ee/Valjaanded/genealogus.html(25.05.2011). Must, Aadu.2000. Eestlaste perekonnaloo allikad,Tartu: Kleio. http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?f=1&t=7880(25.05.2011).
Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparata kuninga Tyndareose naine. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
isegi oli õppinud. Üks poistest luges tunnis kirjandusajakirja. Julius (60) avastas sealt Valeeriuse luuletuse (varjunime all Tiit Neider). Teine peatükk Teenjanna ja Emmi töötasid aias. Seetõttu hilines lõunasöök, mis muidu alati kell kolm laual oli. Julius külastas August Sagritsat. Koju tagasi jõudnuna leidis ta eest lahkuva Liina ja veel üheks ööks jääva poja. Liina käis ülikoolis ning tema salasooviks oli välja anda ajalooõpik. Liina muusa nimeks oli Kleio. Tiitus Valeerius sai 13-aastaselt teada, et ta on kasulaps. Nad hoidsid seda Juliusega saladuses. Emmi arvas, et Valeerius ei tea lapsendamisest midagi. Valeeriusel oli plaanis nime vahetada. Sama oli juba teinud tema lapsepõlvesõber Raoul (nüüd Raivo Saalem). Valeerius mäletas ähmaselt tädi Annat ning arvas, et tema võibki päris ema olla. Isast ei teadnud ta midagi. Kolmas peatükk Suvevaheajal suri Muttik. Julius sai tema inspektori koha endale. Peagi hakkasid liikuma kuulujutud
Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid,
Hermes Teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg, hingede juht allilma. Loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga. Tiivuliste sandaalide ja kübaraga. Aphrodite Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Tuntavad jooned Mesopotaamia jumalanna Istariga. Dionysos Veini, viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumal, kelle ema inimene. Olümpose asemel elas maa peal. Lõbusa kaaskonnaga. 9 Muusat: Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika Müüte: Trooja hobune pettus, millega Trooja vallutati. Suur seest õõnes puuhobune, mille sees kreeklased. Ariadne lõng selle abil leidis Theuses pärast Minotauruse tapmist labürindist tagasitee. Raskest olukorrast väljapääs.
intervjuude saaks veelgi rohkem teada erinevate inimeste elust-olust. Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132 Intervjuu Virve Kännuga (kirjalik digitaalne fail) Kurro, K. (1998) Genealoogiast läbi aegade. Genalogus nr 1. [2006, märts 15] http://www.genealoogia.ee/Ajalugu/ajalugu.html Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio Puss, F. (2000). Genealoogia põhiallikad Eestis [ 2006, märts 8] http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html Puss, F. (1996-2006). Millest alustada suguvõsa uurimist? [2006, märts 15] http://www.isik.ee/algus.html Reintam, E. (2006). Harjumaa Reintamite sugupuu: uuringutest. [2006, aprill 29] http://www.hot.ee/ereintam/sugup.htm Sarv, M. (2005, juuni 16). Kas sina pärined Juhanist või Jaanist? Eesti Päevaleht. [2006, aprill 7] http://www.epl.ee/artikkel.php
(1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: allikates Kleio. Sama autori mitu Viide tekstis (Kivirähk 2013a: 72) (Kivirähk 2013b: 15) teost, mis on ilmunud samal Kasutatud Kivirähk, A. (2013a). Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: allikates Eesti Keele Sihtasutus. aastal Kivirähk, A. (2013b). Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak.
keda kohapeal toetas n-ö viies kolonn, mis tegutses CIA näpunäidete järgi. 38 Samas, 166. 39 Samas, 178–181, 190, 207–228 jm. 40 Suri dissident Aleksandr Zinovjev. – Postimees, 2006, 11. mai. 41 Широнин В. КГБ – ЦРУ. Секретные пружины перестройки. (Крестовые походы ХХ века.) Ягуар, Москва, 1997. 42 Savisaar, E. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992. Kleio, Tartu, 2004, 194. 142 Nõukogude-vastase ristisõja vaimseks isaks peab Šironin Zbiegnew Brzezinskit, kelle käe all õppisid Columbia ülikoolis ka Jakovlev ja Kalugin. Nõukogude Liidu likvideerimise paneb ta süüks kirjule rahvusvahelisele seltskonnale, kuhu kuulusid Reagan, Gorbatšov, Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, vaenlase poolele üle jooksnud KGB kindral Oleg Kalugin, igat masti demokraadid, geopoliitilised atlan-
artikli käsikiri Moskvasse raamatukokku, kui see oli sinna saadetud, siis võis seda käsitleda kui ilmunud artiklit. Alates 1980ndate II poolest sai ajalooteemalisi artikleid avaldada kirjandusajakirjades, nt Looming. Perestroika ajal asutati ajakiri Vikerkaar, kus tollal oli ajalootemaatika väga olulisel kohal. Alates 1989. aastast oli oluline väljund ka Akadeemia. Alates 1988. aastast hakkas TÜ juures ilmuma ajaloo almanahh Kleio (hiljem muutus Ajalooliseks Ajakirjaks). Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes
tegelikult Egiptuses...) "Historai" Keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansi oon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) Ekspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7
Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. 2., parandatud trükk. Tallinn. Kull, Rein 2000. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad. -- Õiguskeel, nr 1, lk 1520. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 556563. Laasi, Helga 2000. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3435. Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu. Mõistlik, Piret 2001. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn. Nurm, Ernst 1959. Võõrkohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 547551. Pall, Valdek 1971. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. -- Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 138142. Pall, Valdek 1976. Eesti kohanimede normimine. -- Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 454466, nr 9, lk 537540. Pall, Valdek; Simm, Jaak 1977. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid. -- Keelevoos 75
murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende
Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia). Neil olid sinised loorid. Neil 4 mäge: sündisid Pierosel, liiklesid Parnassosel, Helikonil ja Olümposel. 18. Sisyphos, Perseus, Bellerophontes, Midas, Narkissos Sisyphos. Korintose kuningas. Zeus varastas jõejumal Asopose tütre, Sisyphos nägi pealt, kaebas Asoposele ära. Surmal kästi ta ära viia, aga S pani Surma luku taha. Ares vabastas sõber Surma.(Üks ta vähestest õnnestund operatsioonest). Surm viis S ära, aga too oli
Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad
annaabi.ee 
