Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi. Individualismi arengu tõttu muutus oluliseks porteekunst. Tuntumad skulptorid Lysippos (Kaapija) ja Praxiteles (Knidose Aphrodite). Kuigi kreeklased ise hindasid kõrgelt maalikunsti, ei ole sellest ajast palju säilinud. Rohkem tunneme aga kreeklaste keraamika ja sellega seostuva vaasimaali ajalugu. Vaase kaunistati algul vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid põhilisteks infokandjateks kreeklaste maailmavaate ja olustiku tundmaõppimiseks. 4
320.aastal eKr. Ka selle teose kohta teame me tänu roomlaste koopiatele. Skulptuur kujutab Hermest (vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele) oma sandaali sidumas. Üheks tema sümboliks oligi tiivulised sandaalid, mis on olulisel kohal ka sellel teosel. Lysippos ei kujutanud inimesi nii, nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. See oli tema ajal suur muutus, mis inspireeris tema järglasi. Skulptuur oli originaalis pronksist, roomlaste koopiad aga marmorist. Seega oli originaal tumedam pronksi värvi ning koopiad heledad nagu marmor. Selle teose puhul, tundub mulle, et marmorteosed mõjuvad kuidagi paremini, rahulikumalt, harmoonilisemalt. Üldjoontes tunduvad figuuri
Apollon Dionysos Praxiteles Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Lysippos Skopas Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11
sobivalt valitud toe vastu. Üldiselt kujutas tema ainult ilusaid noori mehi ja naisi. Tema kuulsaim töö oli Knidose Aphrodite. Ta on teda kujutanud ujumaminemise hetkel. See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega. Sparta koolkonnast oli esindajaks Lysippos. Tema oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka talle meeldis teha noori inimesi, jumalaid. On ka teada, et ta on valmistanud üle 1500 pronksskulptuuri. Tema töid iseloomustab: pikad sihvakad jalad, väike pea. Ta püüdis kehtestada uut kaanonit "Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Kuulus skulptor on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem pole tehtud. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks,
(tunnused)?- Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: Dooria, Joonia, Korintose. Dooria stiil on kõige vanem. 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Parthenonist tempel( see oli Dooria stiilis), Erechteioni tempel, Nike tempel 5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?-
seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt jagada kolmeks perioodiks: algselt oli see range, see vahetus välja ülevaga ning ajastu lõpetas nn ilus periood. V sajandi kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete
· Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel · See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette · Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks · Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku
siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. PRAXITELES. APOLLON SAUROKTONOS ( u. 350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust
· Korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles 2.Myron 3.Lysippos 4.Polykleitos Kenade kehavormidega harmoonilised, tugevad aktid, liikuvad asendid. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Musta Koostas: Malle Raudoja
600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor.
Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore-rüüdes naised Kouros-alasti mehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles. Hermes dionysos lapsega. 2.Myron. Kettaheitja. 3.Lysippos. Sandaalisiduja. 4.Polykleitos. Odakandja. Tegemist on kenade kehavormidega, poseerivad asendid ja tugeva aktiga skulptuuridega. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Vaaside maalimisel kasutati musta värvi. Koostas: Malle Raudoja
Apollon Dionysos Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju. See asus Olümpias Zeusi templis. See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj
E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit ümritsesid samad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal. Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju
nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel)
Kettaheitja, odakandja, kaapija. 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeegid (kõrg), ehitusplastika. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Kreeklased võitlemas kentauride ja amatsoonidega, võitlus tasavägine ja raske. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron, Pheidias, Skopas, Praxiteles, Lysippos). Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos ''Odakandja'', kontrapost täiuslikult lahendatud Myron ''Kettaheitja'', kujutas liikumist Pheidias akropoli skulptuuride peamine autor Skopas rõhutas dramaatikat, kasutas maalilisemat vormi, nt. ReljeefidHalikarnassose mausoleumile Praxiteles kaunid, meelelise noore inimkehaga jumalad, nt. Hermes Dionysoslapsega
Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni
In 305 BC, the Antigonids of Macedonia who were also rivals of the Ptolemies, besieged Rhodes in an attempt to break the Rhodo-Egyptian alliance. They could never penetrate the city. When a peace agreement was reached in 304 BC, the Antagonids lifted the siege, leaving a wealth of military equipment behind. The Rhodians decided to express their pride by building a triumphal statue of their favourite god, Helios. The task was assigned to the sculptor Chares of Lindos, a pupil of Lysippos himself, and twelve years (from 304 to 292 BC) were needed to complete it. The Colossus of Rhodes was not only a gigantic statue. It was a symbol of unity of the people who inhabited that beautiful Mediterranean island of Rhodes. To build the statue, the workers cast the outer bronze skin parts. The base was made of white marble, and the feet and ankle of the statue were first fixed. The structure was gradually erected as the bronze form was fortified with an iron and stone framework. To
(tunnused)? Dooria(lihtne ja tugev) Joonia (rullid üleval) ja korintose(üleval taimemotiiv) 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Nike tempel, Parthenoni tempel( suurim ja tähtsaim) , Erechtheioni tempel 5. Mis on kouros ja kore? Kouros(alasti meesfiguur) Kore( riides naisfiguur) 6. Leia kunstnikule õige töö: Praxiteles ,,Kettaheitja" Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja" Polykleitos ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris? 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal. Sildveejuhe, Pont du Gard 10. Mis on arkaad? Ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele
Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal
Kus seda peamiselt kasutati? Kasutati veel reljeefkunsti, mida kasutati peamiselt kõrgreljeef templite friisidel ja tümpanomil ja naose ülaosas. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse. Polykleitos ,,odakandja"; Myron ,,kettaheitja"; Pheidias Akropoli skulptuurid; Skopas dramaatika, rahutum ja maalilisem vorm; Praxiteles kaunid janoore kehaga jumalad; Lysippos portreekunst(kuninga portree loonud) 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti maaling. Loodi meesteakte, sest nende keha oli ilus, sportlik ja lihaseline. Peatükk 13: 1
ka rüüde voogavad voldid on siledaks muutunud Praxiteles ´´Hermes väikese Dionysosega´´ U 340 e.m.a See kuju demonstreerib ilu, mis vanaaja kriitiku meelest on südantsoojendav see peitub marmori säras, mis peaaegu, et kumab pinna alt Lysippos ´´Kaapija´´ U 330 e.m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. U 355- 330 e
Myron Ateena koolkonnast. Tuntud on tema "Kettaheitja". Myron on teinud ka animalistikat. 4. saj. e.Kr. kutsutakse iluklassikaks. Kaob pidulik rahu, skulptuurid muutuvad emotsionaalsemaks, teemad muutuvad dramaatilisemaks (lahingud, surm). Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast. Kujutas surma, heitlust, haavatuid. (Halikarnassose mausoleumi friisireljeef "Amatsoonide Võitlus")
ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju. See asus Olümpias Zeusi templis. Kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga
Reljeefid (ehitistega seotud), võltsstseenides 8.Parthenonireljeefid? Mida kajastasid? Kujutletakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. 9.Polykleitos- ,,Odakandja" Myron-,,Kettaheitja" Pheidias- Akropoli skulptuuride peamine autor Skopas-skulptuuris hakkas kasutama drastikat Praxiteles-,,Hermes Sionysos lapsega" Lysippos-,,Kaapija" 10.Mis on akt? Alasti skulptuur 1.Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-kreekas on andmeid? Keraamikast ja sellele tehtud maalingutest(vaasimaale) 2.Mille kaudu saame tänapäeval aimu Vana-kreeka maalikunstist? Väljakaevamiste kaudu 3.Kes on kuulsaid nimeliselt teada olev Vana-kreeka maalija? Polygnotos 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Tehti vaasimaale (maaliti keraamikale) 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid?
o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4
POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.Lysippos on kuulsaks saanud oma
Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure
Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles. Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi .Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite, mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris. Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega. Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad. Koopiad võivad üksteisest ka erineda. Kui enamus skulptuure olid kõik mõeldud eestpoolt vaatamiseks, siis Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks. See oli jällegi üks tähtis uuendus. Kreeka hiilgeajal loodud skulptuure kiidetakse taevani, kuid vahel võivad nad meie jaoks tunduda üsna külmad ning tundetud, kuid kindlasti üks põhjus miks nad nii mõjuvad on see, et nende kunagised värvid on hävinud. Samuti võib häirida Kreeka kujude ükskõikselt rahulik ning üsnagi sarnane ilme. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada
Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Ta ,,Knidose Aphrodite" on esimene alasti armastusjumalanna esinduslik kujutis. Tema leidis ka võimalus, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toes vastu. Tema kujud värvis Ateena maalikunstnik Nikias. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks. 4. sajandi teisel poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas tee hellenistlikule vormilaadile. Tema tööd on näiteks: tähtsaim- ,,Apoxyomenos" ning veel ,,Sandaalisiduja" ja ,,Puhkav Herakles" ja paljud teised. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid Skopas, Praxiteles ja Lysippos. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Skopas oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii
Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena. PRAXITELES ''Hermes Dionysose lapsega''. ''Aphrodite'' kuju. Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS Aleksander Suure portree. 3. Kreeka vaasimaal (lk.66) 3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj
Tema kuulsaim töö on „Odakandja“. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI. KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL 4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise. Individualism pääses rohkem võidule, pöörati rohkem tähelepanu siseelu kujutamisele, enam taotleti vormiliselt välist ilu. Stiili nimetatakse kauniks stiiliks. Tuntumad skupltorid: Skopas, Lysippos, Praxiteles ja Leochares. Skopase ulatuslikumaks tööks oli Ateena aleaadi templi ülesse ehitamine. Originaalis on säilinud mõnd pead. Oli teada, et võttis osa Alikarnasose mausolemui kaunistamisest skulptuuridega. Praxiteles: teinud ainult enamasti üksikfiguure. Originaalis on säilinud Hermese figuur. Skulptor, kes on teinud alasti naisfiguure n: Arlei Aphrodite, Kniidose Aphrodite. Tema kujundas välja ka uue rõivastusstiili kujutamise. Leochares: teinud BelvdDere Apollo kuju.
erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek. Suure portree (jumalana) Hellenistlik ajajärk realistlik ajajärk mõõdud hiiglaslikud. Rhodose koloss (37m) kujunes kunstiturg. Käsitööesemete tootmine mügiks, koopiate valmsitamine, kunstiteoste kogumine Millist materjali kasutasid kreeka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Marmor ja pronks. Marmorkjude küljest murduvad tükid, pronkskujud võivad looduslikes tingimustes paremini
Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju. See asus Olümpias Zeusi templis. See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Maalikunst Kreeka maalikunst ei jäänud sugugi alla arhitektide ja kujurite saavutustele. Ateenas oli isegi oma kunstigalerii. Kreekas oli väga levinud vaasimaalimine
Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides On teinud Alasti naisfiguuri Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju) Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos Ta oli hästi produktiivne, töötas ainult pronksiga Tema lõi ka uuendusliku laadi Skulptuuri kaapija - kaapis maha mustust kehadelt Tema tehtud on Alexander suure poolbüst ja tema koolkonna töö on puhkav Hermes Kreeka skulptuur hellenismi ajajärgul (3-1 saj eKr) Tegemist oli hellenistlike väikelinnadega Eristatakse erinevaid koolkondi: Alexandria koolkond Kõige tuntum skulptuur oli Niiluse grupp Bergamoni koolkond Zeusi altari friisikaunistused Rhodose koolkond
Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid
· Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel · See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette · Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks · Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon
4. Kontrapost e. tugijalg, kui inimene seisab vabalt, toetud tema keha ainult ühele jalale, teisele ta ainult nõjatud. 500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi ,, Odakandija" (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose ,, Kettaheitjaga" Leia kunstnikule õige töö! Praxiteles - ,,Hermes Dianysos-lapsega" Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja" Polykleitos - ,,Odakandja" Kourus - riietatud naisfiguur Reljeefkunst. Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .......................... ..............................., mis mõjusid omaette mahuliste teostena. Kreeka reljeefkunstis kujutatakse enamasti ........................................................ . Parimad ehitusega seotud teosed leiame Hegeso hauakivil ja ka Nike templitel. 400 a. e. Kr
· Ehitiste juurde hakkasid kuuluma reljeefid-kõrgreljeefid · figuurid reljeefidel katsid osaliselt teineteist · temaatika enamasti Võitlus b) Kaunis stiil · inimlik ja maine elu · alasti naisfiguurid esmakordselt · skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks · proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast · portreekunst · Halikarnassose mausoleun - autor Skopas · Praxiteles "Hermes Dionysose lapsega" · Lysippos "Kaapija" c) Hellenism · mitmekesisem · jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks · arenes edasi portreekunst · elav, reegleid eirav, liikus realismi poole · Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele · NÄITED: Milose "Veenus", Lakooni grupp, Rhodose koloss 6. Vana - Kreeka maalikunst · Enkaustika e. vahamaal - kuuma vahaga segatud värvid kantakse pintsliga kuumana alusele Vaasimaal
teda kõik jumalad rõõmuhõisetega tervitasid (välja arvatud Hera, kes lõpuks olukorraga lihtsalt leppis). Zeus andis Heraklesele kaasaks oma tütre HEBE - õitsva nooruse jumalanna. Kunstis on Heraklesest rohkesti üksikkujutisi vaasimaalidel ja pisiplastikana. Paljudel reljeefidel on kujutatud tema vägitegusid. Muuseumides ringi jalutades tunneme Heraklese juba kaugelt ära tema jõulise kehaehituse, kuid ka lõvinaha ja nuia järgi. NB! Suurenda pilti! Lysippos. Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum. Thorvaldsen. Hebe. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk
skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora; 2) kolme käepidemega veenõu hüdria; 3) lai vee ja veini segamisnõu krateer. Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega. 6. saj. eKr. kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamis-
Kunstis tuli rahutu, pateetiline( käsitlusviis Vormiline ilu on üha tähtsam (õrnus ja leebus) Nimetati Kauniks stiiliks Tuntumaid skulptorid olid: Skopas- halikarnassose mauseleum. Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi Praxiteles- Eelistatud materjal marmor. Hermes. On teinud mitmed Aphrodite kujud. Leohares- Teinud kuulsa Belvedere kuju. Lysippos- Oli produktiivne, tegi ainult pronksist kujusid. Võttis kasutule uudusliku laadi, muutis proportsioone(pea väiksem, jalad pikemad). Tuntuim teos Aleksander Suure portreepüst ja tema koolkonna töö on Kreeka plastika(skulptuur) hellenismi ajajärgul (3. -1. saj eKr) Tegemist oli hellenistlike väikeriikidega, eristatakse erinevaid koolkondi 1. Aleksandria koolkond (tuntuim skulptuur on Niiluse grupp) 2. Pergamoni koolkond (Zeusi altari friisi(seinte) kaunistused 3
b)klassikalisel ajastul: 5.saj e.Kr-kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. 11. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Polykleitos on loonud kreeka sõdalaste atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanomiks. 12. Ühenda joonega skulptor ja tema teos: Praxiteles = "Hermes Dionysos-lapsega" Lysippos = "Kaapija" Polykleitos = "Odakandja" Pheidias = Parthenoni friis Myron = "Kettaheitja" 13. Mida teame vanakreeka maalikunstist? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti.Kõige enim tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid- vaasimaalie. 14. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? 8 sajandit e.Kr 15. Millise arengu tegi läbi vaasimaalis elusolendite kujutamine?
„Odakandja“-oluline, sest on ära kasutatud kontrapost ja seal on kujutatud ideaalset sõjalise keha ja see on ideaalsetes proportsioonides. Myron „Kettaheitja“-väga veenev ja liikuv. Naisi eriti ei kujutatud. Pheidias-üks olulisemaid skulptoreid- tegi Zeusi kuju (Olümpias, Zeusi templis). Oli ka Ateena Parthenoni kujundajaks (friis) 4.saj eKr toimub muutus, skulpruurid lähevad dramaatilisemaks, emotsionaalsemaks, rahutumaks, maalilisemaks. Hakati kujutama ka alasti naisi. Lysippos- tegi põhiliselt portreesid. Skopas-halikarnassose masosoleumi reljeefid. Hellenismi periood Muutuvad veel emotsionaalsemaks. Milo Veenus Pikaks venitatud skulptuurid. Maalikunst Seda hinnati väga kõrgelt. ETRUSKID U alates 8.saj eKr elasid Itaalias Roomast põhjapoole. Etruskide päritolu ei ole teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid omanäolise kultuuri
PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka skulptuuri ka nais akti ja tema üks originaal teos on säilinud tänapäevani "Hermes Dionysos- lapsega", ja SKOPAS, Sparta koolkonnast LYSIPPOS. Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär. Ka LYSIPPOS oli väga viljakas. Teada on vähemalt 1500 tema teose nimetust, millest on säilinud kümneid teoseid, kuid siiski koopiatena. Ta tuntuim skulptuur on "Kaapija". Ta püüdis natuke reformida Sparta iluideaali, mille eripära oli pikad ja sihvakas jalad.
Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju
annaabi.ee 
