Laokoon Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsikollektsioonis olev ,,Laokoon" on hellenistlikul ajal Kreekas valminud teose koopia. Arvatav valmimisaeg on umbes I saj keskel eKr. ,,Laokooni" grupp kuulub Rhodose koolkonna tööde hulka. Skulptuuri grupp leiti aastal 1506 1. Praegu asub see Vatikani muuseumis ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik näha selle teose kipsvalandit. Levinud on põhiliselt kolm müüti sellel skulptuuril kujutatu kohta. Laokoon oli jumal Apolloni preester Troojas. Ühe versiooni kohaselt teenis preester Apolloni viha, rikkudes oma tsölibaadivannet ja saades lapsi. On ka oletus, et ta armatses oma naisega Apolloni pühamus
Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur Kreeka temlid alguses olid megaroni stiilis, valmistatud puidust, mis kaeti pehme lubjakiviga ning hiljem marmoriga Krüselefantiintehnika puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust Kuros mehe skulptuur Laokooni grupp isa koos lastega võitleb maoga Order antiiktempli smmasfassaadi osad, tehtud kindlas proportsioonis Pharose tuletorn ehitas Sostraatos
Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
aastat ja lõppes lõplikult, kuid kreeklaste kasuks. kreeklaste Võit tuli kavaluse abil, tagasisõidul koju ei mille mõtles välja vedanud neilgi. Odysseus. Sellest räägib hulk http://www.youtube.com/watch?v=YbiR6IMf5KQ&NR=1 legende ja eepos "Odüsseia". Laokoon Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat väja kaevama ja leidiski 1873 muistse linna
teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette
Autoriks oli Chares. See teos võis olla kaugeks inspiratsiooniks Ameerika vabadussambale. Väidetavalt tegi autor enesetapu, hüpates kolossi otsast alla. Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. Milose Venus üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule. Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele. Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega. Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust loobutud, sest stseen on liiga teatraalne. Hellenistlikul ajal kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja koopiate tegemine.
tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. SUREV TITAAN. PERGAMONI ALTAR. MELOSE APHRODITE EHK MILO VENUS ( u. 130-120 e.m.a ) LAOKOON ( u. 150 e.m.a )
Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst Colosseum Vana-Rooma arhitektuur Panteon Pildid: guideoftravels.com aaw3dart.blogspot.com cuenticoscuanticos.blogspot.com paideyg.ee album.ee art.tartu.ee cruises.about.com egyptgiftshop.com atheism.about.com greece-athens.com bit.pri.ee historyforkids.org metmuseum.org
figuure, mis ei ole ka täiuslikult ilusad, vaid oma vigadega. Hellenistlikul ajastul lõhuti Kreekas ühtne ja väljakujunenud orjanduslik demokraatia, see mõjutas ka kunstielu, nii võib hellenismi pidada Kreeka kunsti allakäiguks. Siiski loodi sel ajal ka algupärast väga head kunsti. Tuntuim figuur on Samothrake Nike, mis kujutab võidujumalannat seismas laeva ninas. Kuju ei ole säilinud tervikuna. Teine tuntud kuju on Laokooni grupp. See kuju leiti 16 saj. ja see mõjutas palju tolleagset kunsti. Hellenistlikul ajastul muutus ka kunsti tähendus, tekkis kunstiturg, kui kunstnikud valmistasid esemeid müügiks. Levis kunsti kogumine ja kuulsatest teostest koopiate loomine.
Praxiteles - " Aphrodite" Lysippos "Kaapija" Hakkas tekkima hellenistlik kultuur. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, osades töödes esines ülepakutud tundeid, teistest jälle liigne looduslähedus. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud. Tema teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust ta meelest ilu avaldus ülima pinge hetkel ja, et ka surija on ilus. Skopas on esimene, kes hakkas kujutama surevaid ja haavatuid inimesi
Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Milose Venus(Aphrodite). Laokooni grupp. Louvre, Pariis. Vatikani Muuseum, Rooma.
Doori-muusike Korintose hästi rikkalike mõistesminoorne Joonia-sammastel keerud kaunistustega helistik.sambad on lihtsad ja ilma kaunistuseta Pheidias: kes ta oli, tuntumad tööd. Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja kollased. Kujutati loomi , sportlasi ja jumalaid. 2. Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid
6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule. Aleksandria raamatukogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste raev ja piin, kehakeel elav, tihti erootiline. 10. Jutusta ''Laokooni'' süzee. Kujutab laokooni nimelise preestri ja tema poegade tapmist mdude poolt. Jumalaid vihastas, et Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest.
Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik- Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Rooma skulpuur- realistlik. Kreeka skulptuur- ilustav Odakandja (5.saj eKr),Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Pergamoni altari allegooriline friis (2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Laokooni grupp(1.saj eKr) 4
Mõttemaailm Ideede, vooruste ja hüvede Õnne otsingud (stoitsikud, põhimõtted (Aristoteles, Sokrates, Epikurosed, Küünikud) Platon) Kunst Skulptuuride meeste alasti kehad Skulptuurid elavamad (lk. 131 (lk. 116 ,,Odakandja") ,,Laokooni grupp", korintose stiil (kapiteelid keerukamad), ilmalikud hooned. Riigikorraldus Demokraatia, polised, Piiramatu võimuga monarh, rahvakoosolekud, nõukogu, jumalikustamine, talupojad
2. Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi 3. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad 4. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt. Samothrake nike, laokooni grupp ja milose veenus Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3
tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajal oo_konspekt_helerin.doc 3. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/kreekaava.htm
Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Hagia Sophia kirik; San Vitale; Vladimiri Jumalaema Rhodose koloss; Milo Venus; Laokooni skulptuurgrupp Aacheni lossikabel Sandro Boticelli; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo; Raffael Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Eugene Delacroix; Constable; Turner Yorki katedraal; Mitano toomkirik John Constable; Camille Corot; Jean Francois Millet; Gustave Courbet; Honore Daumier Kapitooliumi emahunt Paul Gauguin; Vincent van Gogh; Paul Cézanne.
· Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja (Klassikaline tema poegade skulptuur) võitlus meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud.
Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja
21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas
Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas
ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa
teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina
Halikarnassose mausoleumi(hauakamber) loetakse 7 maailmaime hulka, reljeefid tegi skulptor Skopas, tegi katusele ka kuju Mausalosest, kes juhtis hobukaarikut. Hellenistlik skulptuur 4 saj. eKr.: kujudes hakati kujutama ärevust liikuvust, tundlikust. Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike tiivuline võidujumalanna 2)Farnese härg pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede külge 3) Laokoon meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus- naise ideaal. Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega
kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist leitud seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: loomade pilte, natüürmorte, lihtsat maaelu ja argielu, maastikumaale... Kirjanduses hakkas levima nn maalide kirjeldus
inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid. Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo tohutute mõõtmetega kujud Venus, Laokooni kolossid, skulptuure skulptuurgrupp paigutatakse vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub
ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 9 Laokoon Vaasimaal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha
tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedus. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure ning tänu sellele teamegi tänapäeval mitmeid kujusid, mis ise on hävinud või veel üles leidmata. Hellenismiaja töödest tuntuimad on Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19.sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Vana-kreekas hinnati rohkem kõrgklassikat. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast.Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron .Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid .Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias. Kuju asus Zeusi templis. Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed
, mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele. · Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks. · Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti.
jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks (Lisa 2) kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp (Lisa 1). Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Zeusi altar Pergamonis (Lisa 3), ehk kogu perioodi tuntuim töö, näitab meile veel üht selle ajastu tunnusjoont: suuremõõtmelisus. Platvormi alusel, kus altar seisab, on 2,3 m kõrgune ja tervelt 90 4
Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus
...............................................................................................6 4.Skulptuurid.........................................................................................................................7 4.1. Rhodose koloss...............................................................................................................7 4.2. Samothrake Nike............................................................................................................7 4.3. Laokooni grupp..............................................................................................................7 5.Maalikunst.........................................................................................................................8 6.Terrakota pisiplastika.........................................................................................................9 7.Kokkuvõtteks.....................................................................................................
mausoleumi. Kõrgus 46 m ristisõdijad hävitasid 16.saj. oli üks maailmaimedest. 2) Efesoses taastati Artmise tempel.'Pharose tuletorn Aleksandrias. Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime. 3) Rhodose koloss, põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime. 4) Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia
osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetasid laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane, et hobune on ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Vaja oli hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi küll hoiatas preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest tuli kaks 4 madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösel ronisid kreeklased hobuse seest välja, avasid linnaväravad ja lasid merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju. Kokkuvõtteks võib öelda, et Homeros oli pime rauk, keda peeti euroopa kirjanduse isaks.
tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u. 600 e.m.a. Kuros Anavysosest. u. Rõivastatud neiu, nn. 525 e.m.a. kore. u. 530 e.m.a.
Jäi mulje, nagu loobunuks kreeklased Ilioni vallutamisest. Trooja hobune W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda". Märganud ühel hommikul kreeklasi koju purjetamas ja linna väravate ees puust hiigelhobust, pidasid troojalased seda jumalate kingiks ja sõda lõppenuks. Apolloni templi preester LAOKOON hoiatas troojalasi puuhobust linna toomast ja viskas selle pihta oma oda. Seepeale põimusid ümber Laokooni ja tema mõlema poja kaks suurt madu ning surmasid nad. (Nii karistas Poseidon oma vennapoega Apollonit ja tema preestrit, sest neil päeval oli merejumal kreeklaste poolel.) Troojalased pidasid seda Apolloni jumalikuks märgiks, ei uskunud Laokooni hoiatust, avasid linnaväravad ja tõid hukatusliku puuhobuse linna. Järgneval ööl tulid kreeka sõdurid Odysseuse juhtimisel hobuse seest välja ja avasid linna väravad. Selleks ajaks olid ka laevad ülejäänud ahhailastega Ilioni all tagasi
jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus.Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 te...
Kuulsamad näited: * Milose Veenus ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega. Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust. Leiti 1560, oli seejärel suur eeskuju renessansi kunstile. * Niiluse allegooriline grupp Niiluse jõge sümboliseerib lamav mees, kes toetub sfinksile. Tema ümber on 16 poisikest (Niiluse veetase tõuseb igal aastal üleujutuse ajal 16 küünart). Väga hea kollektsioon antiikskulptuuride koopiatest on Tartu ülikooli kunstimuuseumis. III Maalikunst
Pharose tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust. Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse, selle linna tähtsaim kultuuriasutus on Aleksandria raamatkogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Rõhutati näoilmeid ja tundeid ehk siis peegeldasid piinu, pingeid ja raevu. 9. Kumba eelistad, kas ,,Samorathe Nike" või ,,Milose Venust" 10. Jutusta ,,Laokooni" süzee. Kujutab sellenimelise trooja preetri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastavad, sest Laokoon hoiatas Troojalasi kreeklaste sõjakavaluse ehk puuhobuse eest.
varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii polnud kahtlustki, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi.
Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. 12
Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Kreeklased kujutasid skulptuuridel jumalaid kuid Roomlased kõrgeid väejuhte..Roomlastel oli kujutamise eesmärgiks tõepära.Kreeka skulptuurid egiptusepärased, hiljem mida age edasi seda reaalsem kehahoiak 4. Mis on allegooriline kujutamine mõistukõneline või kujuline. millegi kujutamine mingi teise sümboli kaudu. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Müt. kujuneb pärimusest,
6.Templid Ateena Akropolil (vana kindlusemägi)-Athena Nike tempel, Erechtheion- joonia stiilis tempel, Athenale pühendatud Parthenon. 7.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel, Panteon-kõigi jumalate tempel. 8.Skulptor Pheidias - Parthenoni friisi reljeefid, mis praegu asuvad Londonis Briti Muuseumis(lord Elgin viis 19.saj.). 9.Louvre´i muuseumis Pariisis asuvad kaks kõige kuulsamat selleaegset skulptuuri- ,,Milose Venus"(jumalanna Aphrodite kätetu kuju) ja võidujumalanna Nike kuju. 10.Laokooni grupi süzee- Trooja preester, kes hoiatas linna Trooja Hobuse sissetoomise eest. Ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod tapsid tema ja ta kaks poega. 11.Maalikunsti meistriteosed on kõik jäljetult hävinud. On alles üksnes vaasimaalid. Mustafiguuriline (põletatud punane pind, musta värviga figuurid), punasefiguuriline (figuurid punased, vahed mustad). 12.Hellen-kreeklane, hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr. Etruski kunst. 1
riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur
Peatähelepanu inimlikel kirgedel, kannatuste ja piinade kujutamisel. Pildil Surev gallialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr. U. 160 eKr. rajati suur Zeusile ja Athenale pühendatud altar - Pergamoni altar. Vaated altarile ja selle maketile (üleval) Berliini Pergamoni muuseumis. Pergamoni altari reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel alusel, tänapäeval asub Louvre´is. 1820.a. leiti Küklaadide saarestiku Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, mis sai nimeks “Milose Venus”, 150 eKr. Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid vaatamisväärsusi. 304. eKr
proportsioone(pea väiksem, jalad pikemad). Tuntuim teos Aleksander Suure portreepüst ja tema koolkonna töö on Kreeka plastika(skulptuur) hellenismi ajajärgul (3. -1. saj eKr) Tegemist oli hellenistlike väikeriikidega, eristatakse erinevaid koolkondi 1. Aleksandria koolkond (tuntuim skulptuur on Niiluse grupp) 2. Pergamoni koolkond (Zeusi altari friisi(seinte) kaunistused 3. Rhodose koolkond (1.-7st maailmaimest on Rhodose koloss(pronkskuju 32m, majakas) Sellest pärineb veel laokooni grupp. Milo Venus pärineb ka sellest koolkonnast Maalikunst Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõige kõrgemalt, aga kahjuks pole midaig säilinud. Vaasimaalid- mustafiguuriline vaas, Punafiguuriline vaas, Tehnikas kasutati fresko, tempera ja enkaustika Tuntumad kunstnikud olid Polygnotos, Apollodoros, Leuxis, APELLES 25.09 Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud. Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus
Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Samothrake Nike Milose Veenus. Zeusi altar Pergamonis. Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid
annaabi.ee 
