Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel tekkis tal juhuslikul kohtumisel tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks,
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast
Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul
endeid. Siinjuures olid oraaklid vahendajateks jumalate ja inimeste vahel. Kuulsaim ennustaja oli Apolloni oraakel Delfis ning seal käidi tihti tähtsamatele probleemidele lahendust otsimas.. Nad edastasid jumalate poolt määratud tulevikku, reegleid ja saatusi. Täpselt nii oli ka Sophoklese teoses. Laios ja ta naine Iokaste ei saanud lapsi. Kuna nad olid kõrgemast soost, ei piirdunud nad teadmatusega ja et selle kohta rohkem teada saada, läks Laios ise Delfi oraakli juurde. Kreeklased uskusidki, et jumalad ja jumalannad kujundavad tulevikku ja mõjutavad elus ja looduses toimuvat. Isegi Oidipus saatis kohe käskjala Delfi oraakli juurde, kui tema linna tabas kuri haigus katk. Käskjalg Kreon tõi vastuse, kus öeldi, et linna päästmiseks peab linnast pagendama Laiose mõrvari. Jumalate sõnad olid pühad ja muidugi usuti seda ennustust ning kuningas Oidipus hakkas kohe otsima võimalust, kuidas linna päästa. Oidipusele ei tulnud isegi
Oidipus tarkadelt aru pärima kuninganna venna Kreoni, kellega koos linna valitseti. Delfi oraakel saatis Oidipusele tagasi järgmise sõnumi : teebalaste seas jalutab kuningas Laiose mõrvar. Alles siis kui mõrvar välja selgitatakse ja linnas pagendatakse , lõpeb katk. Oidipus andis käsu kõigil, kes teavad midagi Laiose mõrvarist oma teadmisi jagada. Ta needis inimest, kelle pärast oli linnale selline häda osaks saanud. Oidipus kutsus oraakli enda juurde, kuid oraakel hoiatas Oidipust, et parem vaikib, kuna tema teadmised toovad häda talle enesele. Oidipus käis sellegipoolest peale, misjärel rääkis oraakel talle läbi vihjete, et Teeba kuningas on mees, kes on tapnud oma isa Laiose ja heitnud ühte oma emaga ning just selle teotusega on ta toonud katku linna laastama. Oidipus ei uskunud oraakli juttu ning süüdistas teda vandenõus kuninganna venna Kreoniga. Viimane tahtvat sellise laimuga ise võimule pääseda.
lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse. Lk 2
Eesti keele iseseisev töö 1) Lünktekst Oraakli surm Eesti Ulmeühingu auhind Stalker 1999 Oraakel kartis hu(ll;l)upööra, sest iga järgmine etteaste oli raskem kui eelmine ja nii juba aastaid. Aeg, mi(l;ll) ta kasvavale pingele vastu ei suuda seista ja murdub, oli hirmuäratavalt lähedal vahest ehk mitte veel järgmine kord aga juba õige pea. Ta tajus surma lähedust, tundis selle hin(k;g)eõhku otse kuklas, endal lii(k;g)med jäisest hingusest kangestumas.
esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. (Hamilton, 1975) Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige
Laios said oma saatuse kohta vihjeid ja avastasid, et nende elu ei saa olema eriti roosiline. Pärast seda üritasid nad teha nii, et ennustatu täide ei läheks. Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi poja, aga ta otsustas, et kui ta tahab ise elada ja ära hoida oma suguvõsa häbistamise, peab ta oma poja tapma. Teeba kuningas ja kuninganna vigastasid oma last ja andsid ta ära, arvates, et sellega muudavad nad saatust, aga lõpuks läks asi ikka nii nagu oli määratud ja nende poeg Oidipus tappiski oma isa ja abiellus oma emaga
ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. (Hamilton, 1975) Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/ VanaKreekaJumalad.index.htm Pildid: http://c.villefagnan.free.fr/intranet/activites_des_disciplines/Latin/ apollon.html; http://www.friendsofart
mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli tunda tema sõnasõdades Teiresiasega ja Kreoniga. Selle tunnistajaks on ka intsident kolme maantee ristil. Oidipus oli jumalakartlik mees. Oma tegudes lähtus ta oraakli sõnadest ning oli valmis tegema kõik, mis taevajõud käsivad. Kuningas oli väga armastav ja hooliv oma laste suhtes: palus Kreonil oma tütarde eest hoolt kanda.
Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70- aastane Mõisteti surma ,,noorsoo
ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks. Apollon
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Ki...
Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus. Oraakli poolt hoiatatud Latinus võtab Aenease lahkelt vastu ja pakub ennustuse kohaselt oma ainsa tütre Lavinia temale abikaasaks. Kuid Turnus, rutulite kuningas, kes oli tahtnud naida Laviniat, astub Latinuse kavatsusele vahele ja haarab relva Aenease vastu. Puhkevad lahingud, kus kummalgi poolel langeb rohkesti nii juhte kui ka sõdureid. Viimaks kohtavad kahevõitluses Aeneas ja Turnus ning Turnus langeb. Nainud Lavinia, saab Aeneas temale Saatuse poolt määratud riigi kuningaks.
võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Rhodose kolossi suurusest: Rodoslased ei saanud kuigi kaua oma kolossi üle uhkust tunda, sest kuju püsis ainult kaks inimpõlve. Meie ajaarvamise alguses külastas saart Strabon ja pani kirja järgmised read: "Nüüd lamab koloss maas, maavärisemisest ümber paisatud ja põlvedest pooleks murtud; oraakli käsu peale ei taastatud seda enam." Tegelikult püüdsid rodoslased kuju taastada, kuid ei saanud sellega hakkama. Siis lastigi lendu oraakli ennustus. Ka maas lebanud pronkshiiglase rusud äratasid oma suurusega tohutut vaimustust ja hämmastust. Neid näinud Plinius kirjutas: "Vähe on neid, kes ulatuvad kahe käega pöidla ümbert kinni võtma; mõned raidkujud on väiksemad kui kolossi üksainus sõrm. "Kuju siseehituse kohta mainis ta: "Kolossi liikmetes avanesid suured õõnsused, kuhu oli pandud palju kive, et kuju paremini püsti seisaks." Kolossi väljanägemisest: Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada
Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks
ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige.
kui ta oma naise ehk enda emaga lapsi sai! Veel, Oidipus oli süüdi selles, et ta vihastas liiga kiirelt kuulsa pimeda ennustaja Teiresiase peale, kes süüdistas teda isa ehk Laiose tapmises, ta ei uskunud teda ja lubas ta surmata kui ta veel räägib selliseid jubedusi. 2. Oidipus ei olnud süüdi oma toimepandud kuritegudes, sest ta ei teadnud et ta tapab oma isa või saab lapsi oma emaga. Ta küll kuulis seda juttu Delfi oraakli käest aga ta ei teadnud, et see ka täide läheb ja ta neid asju teeb. Selles loos on kõige rohkem süüdi minu arvates Laios, kes varastas Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e. Kui ta seda teinud ei oleks, siis oleks see kõik tapmine ära jäänud. Oidipus oli hea valitseja ja päästis linna Sfinksi käest. Ta lahkus oma kodulinnast, kus ta üles kasvas ehk Korinthosest, sest ta arvas, et ta tapab oma isa ehk Polybose, kes oli Konrinthose kuningas
ta reetnud. Kreon(Oidipuse naisevend) tuleb tagasi ja püüab Oidipusele selgeks teha, et ta ei ole teda reetnud. Tuli Iokase (Oidipuse naine) ja püüdis neid lepitada. Iokaste räägib Oidipusele, et riigis levivad jutud, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal(Delfi ja Daulia). Ellu oli jäänud üks ori, kelle Oidipus käskis üles otsida. Samas tuli Oidipusele meelde, et ta oli kunagi selles ristis kohanud hulka mehi. Ta tappis nad kõik. Oidipus meenutas, et ta oli kunagi oraakli juures käinud, kes ütles et ta heidab kunagi oma emaga ühte ja tapab oma isa. Samal ajal tuli Korintosest üks saadik, kes rääkis et Oidipuse kasuisa Polybos oli surnud vanadusse. Oidipus sai teada, et kunagi ammu leidis üks karjane ja need keda ta vanemateks pidas olid hoopis tema kasuvanemad. Oidipus lasi selle karjase üles otsida ja karjane rääkiski, et Oidipus on abielus oma õige emaga Ioakstega ja ta tappis oma õige isa Laiose
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasuguseid vägitegusid: kui lained olid liiga mäslevad, siis ähvardas neid
Itaalia renessanss Giovanni Boccaccio (1313-1375) on sündinud Firenzes kaupmehe pojana. Isa saatis poja Napolisse õppima, et too õpiks seal äriala ning saaks samuti kaupmeheks. Noort Giovannit huvitasid aga keeled ja kirjandus. Napolis tutvus ta kuninga õukonnaga ning sagedased külaskäigud tõid kaasa armumise Mariasse. 1330-ndal aastal hakkab ta kirjutama nii proosat kui luulet. 'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca. 1348-nda aasta katk andis 'Dekameron'-ile raamistiku ning Giovanni kirjutas selle 1349-1353. Prantsuse renessanss Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos 'Heptameron' räägib kümnest noorest, kes otsivad tulvavee eest varju. Viis tüdrukut ja viis...
Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks.
Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks.
Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibose sõnade järgi pidi needusest vabanemiseks linnast välja saatma endise kuningas Laiose tapja või tapjad. Polnud veel selge, oli neid üks või mitu. Hakkasin siis kohe pärima, et mida Kreon sellest teab ja mida Phoibos veel rääkis. Oraakel olevad veel öelnud, et Laios oli teel tema
noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati · Vihastas kergelt kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna Jumal Apollon(Apollo) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Valguse jumal · Hõbevibu · Tappis Pythoni, tema · Vibulaskmise jumal · Kuldnooled haua kohale ehitas · Valitses katku ja · Lüüra templi ja oraakli (Delfi näriliste üle · Kuldjuukseline pühaoraakel) · Arstikunsti jumal · Vapper · Zeusi esindaja · Kunstide jumal · Armus Daphnesse · Oraaklite jumal · Tappis kogemata oma · Templite jumal sõbra · Teadmiste jumal · Särava nooruse jumal Kangelane Theseus · Aithra ja Aigeuse poeg
See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast. Enda muutliku saatust hakkab inimene muutma juba lasteaias. Seal valib ta endale sõbrad, kellega räägib, mängib ja teeb lollusi. Samad sõbrad võivad ta elus edasi mängida suurt rolli ja saatuses mida ta muuta ei saa. Lasteaias mänguplatsil võib juhtuda õnnetusi ja
mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja Oidipus vastavalt oma iseloomule. Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud. Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema. Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus. Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud.
rahva saatus nii tume on. Kreon ei osanud mulle selle kohapealt suurt midagi juurde lisada, öeldes vaid seda, et see inimene on üks meie omadest. Ta soovitas hakkata seda meest koheselt otsima, muidu ei leia me teda kusgilt, sest kui ei otsi, ei saa ka leida midagi ning laisa käest kaob kähku saak. Mind huvitas Laiose kadumine ning tapmine väga, kuid Kreon ei osanud mu küsimustele suurt midagi vastata, öeldes, et Laios olevat läinud oraakli juurde. Laiose surmaga seotud vahejuhtumis oli ellu jäänud, vaid üks mees. Arvan, et sellest ainsast ellujäänust võib mulle suurt kasu olla Laiose mõrvajuhtumit lahendades. Kuigi selle olukorra juures on mulle siiani kahtlaseks jäänud see, et miks varem ei uuritu Laiose mõrva. Küsin selle kohta Kreonilt, aga ta ei osanud suurt midagi öelda, tuues ettekäändeks selle, et peale Sfinksi mõistatuste ei suudetud, millegi muu peale mõelda.
Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil? -Teener olles näinud Laiose surma ja pärast kui nägi, et Oidipus troonile sai palus ta et ta veisekarjuseks saaadetaks sellest linnast kaugele 6)mis jäi Korinthoses elades Oidipuse hinge nii torkima, et ta läks vanemate teadmata vargsi Delfi oraakli juurde? mida ta seal teada sai? -ühel võõruspeol üks purjus mees ütles talle et ta on võõraslaps. Oraakel ennustas, et ta heidab oma emaga ühte, toimub verepilastus, mda on kõigil vastik vaadata. Isa kes oidipuse soetas, saadab oidipus surma. 7)Miks lõi Oidipus kolme maantee risti oma rännusauaga rauka, kes istus vankril?- Vankris olevad inimesed proovisid Oidipust teelt kõrvale tõrjuda kasutades selleks jõudu. Oidipus läks
Kas oma saatust on siis võimalik muuta? ´´Kuningas Oidipuse`` lugu tahab näidata, et seda ei ole võimalik teha. Inimesi ei juhi jumalad, eeldades et neid ei ole olemas, vaid seda teevad inimesed ise. Inimesed valivad oma teod, seega ka oma saatuse. Nii juhtus ka peategelasega. Kuningas kuulis ühelt purjus mehelt, et need inimesed, kelle juures ta lapsest saati on elanud, ei ole tema vanemad. Kui ta poleks selle tõttu läinud oraakli juurde, siis ei oleks ta saanud teada ka ennustust ning tema saatus oleks muutunud. Kui aga on tõesti olemas kõrgem vägi, kes määrab kindlaks meie saatuse, siis ei ole mõtet üritada seda muuta, kuna nagu Oidipuse tragöödiaski, juhtub ikka see mis juhtuma peab. Eelmise küsimuse üle arutades, tekib uus küsimus. Kuidas inimesed saavad olla kindlad, et saatus on olemas? Selles aga ei saa me mitte kuidagi kindlad olla, kuna veel ei ole
Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit Lykurgos (8/7 saj) legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu. eKr) Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk Solon (594 eKr) Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral http://www.abiks.pri.ee
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted) 16 Kuidas olid seotud jumalad, religioon ja mütoloogia kirjandus- ning kunstiloominguga Vana- Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi.
Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja -vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste "dünastia". Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, 1 kellest sündisid 50 merenümfi (nereiidid). Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod. Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja. Gaia ladina vaste rooma mütoloogias on Terra Mater või Tellus. 2
nägema, kuid umbes poole peal, kui hakkasin asjadest aru saama, hakkas see mulle huvi pakkuma. Tavaliselt ongi nii, et alguses on kõik väga arusaamatu ning raamat ei paku huvi, kuid kui loed edasi, siis asjad võivad muutuda hoopis vastupidiseks. Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis. Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatsevad su päritolu kohta, siis sa võid iial mitte teada saada, et sa pole nende poeg või tütar. See, et Oidipos tappis oma isa, see oli minu arust täitsa juhus, sest ta ei teadnud Laiost. Aga nagu öeldakse, iga vale tuleb kunagi päevalgele. Nii tuli ka see. Oidipus sai
Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste ,,dünastia". Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, kellest sündisid 50 merenümfi. Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod. Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org · Antikmütoloogia E. Hamilton Kirjastus ,,Eesti Raamat" 1975 · Kreeka jumalad ja kangelased L. Hjortso Kirjastus ,,Tänapäev" 1999 · Mütoloogia S. Baussier Kirjastus ,,Sinisukk" 2005
Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis koosnes paljudest rohkete freskodega kaunistatud ruumidest,keskel asus piklik siseõu. Panathinako Ateena kesklinnas asuval Panathi- naiko ehk Panateena staadionil peeti aastast 1896 esimesed kaasaegsed
Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks. Miks hakati aga just siin, kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge? IX sajandil e.Kr. möllas Elise kuninga Iphitose valdustes hirmus katk, mida kuidagi peatada ei suudetud. Iphitos otsustas nõu küsida kuulsalt Delfi oraaklilt. Oraakel kuulas kuninga ära ja vastas: ,,Sa pead taaselustama olümpiamängud." Selles oraakli vastuses peituv sõna ,,taaselustama" on aluseks teooriale, et Olümpias toimusid mängud mingil kujul juba varemgi. Igal juhul võttis kuningas Iphitos oraakli nõu kuulda. Ta sõlmis Pisa kuninga Kleosthenese ja Sparta kuninga Lykurgosega vastava lepingu. Nad kuulutasid Olümpia ,,Zeusi pühaks paigaks" ja määrasid ränga karistuse neile, kes relvis üle Olümpia piiride astusid. Lepingu järgi kohustus Elis Olümpiat korras hoidma ja korraldama iga nelja aasta tagant võistlusmängud
Enamvähem samasugune joonia stiilile. Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal nimetati helleniteks Aleksandri suurriigis ja diadohhide riikides tekkinud kreeka segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge
mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga nii Oidipus ise, kui ka tema isa Laios- mõlemad olid liiga uudishimulikud. Mehed uurisid ebavajalikult palju oma tulevikku ja püüdsid selle eest põgeneda ning seetõttu lõpetasid ettemääratult, kuid ehk palju õudsemal viisil ja tunduvalt varem. Kas oma elu rahulikult elades, ilma oraakli juurde minemata oleks õnnetus neid hiljem leidnud, ei tea keegi. Võib vaid oletada, et saatus oleks ehk muutunud, kuna Laios juba tegi enda jaoks suure ohvri ja lasi oma poja tappa. Ehk suutis Laios muuta seda, et ta enda poeg ta tapaks, kuid selle eest, et ta oma lihase lapse surmata lasi, määrasid jumalad talle uue karistuse , seega ka uue saatuse surra lihtsa teekäija raevu läbi. Selliseid järeldusi võib teha veel mitmeid. Ükskõik
Antiikaja kuulsaim luuletajanna. Tema luules on kohtumisrõõmu ja lahkumiskurbust, igatsust armastuse järele. Suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, siit tekkis lesbismi- mõiste. SOPHOKLES (u 496-406 eKr) Poeet ja tragöödiate autor (neist 7 on tänaseni olemas). Kogu antiikaja suurim tragöödia on Sophoklese ,,Kuningas Oidipus". Ainestik pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kuningas Laios ei tohi oraakli ennustuse järgi sigitada lapsi, sest muidu sünnib tal poeg, kes tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Laiose naisel aga sünnib poeg Oidipus, kellel õnnetuse vältimiseks puuritakse jalad läbi (oidipus tähendab tõlkes ,,paistetanud jalgadega"). Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes
Antiikaja kuulsaim luuletajanna. Tema luules on kohtumisrõõmu ja lahkumiskurbust, igatsust armastuse järele. Suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, siit tekkis lesbismi- mõiste. SOPHOKLES (u 496-406 eKr) Poeet ja tragöödiate autor (neist 7 on tänaseni olemas). Kogu antiikaja suurim tragöödia on Sophoklese „Kuningas Oidipus“. Ainestik pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kuningas Laios ei tohi oraakli ennustuse järgi sigitada lapsi, sest muidu sünnib tal poeg, kes tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Laiose naisel aga sünnib poeg Oidipus, kellel õnnetuse vältimiseks puuritakse jalad läbi (oidipus tähendab tõlkes „paistetanud jalgadega“). Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes
aga vaja DNA-d uurida ja tuli välja, et nad olid õde ja vend. Tüdruku ema ei olnud kellelegi rääkinud kunagi saadud pojast ning viimane pidas oma vanemateks neid, kes ta üles olid kasvatanud. Juhuse tõttu aga sattusid õde ja vend kokku. Oidipus oli üks nendest, kes ei teadnud oma päritolu. Mees pidas enda vanemateks neid, kes olid ta oma järeltulijana üles kasvatanud. Noorukieas sai peategelane juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´
temaga kas või ligikaudu sarnaneks. Tema erilisus seisnes selles, et põlgas raharikkust ja asju. Ta oli vastand sofistidele- Sokrates ei tahtnud kunagi oma teadmiste eest tasu. Teda ei huvitanud maapealne, vaid jumalik, mis seadis tema naise ja pere raskesse olukorda. Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ja arutlema maailma ehituse ning algelementide üle. 2. Kuidas Sokrates tõlgendas Delfi oraakli (ennustaja) väidet, et temast targimat ei ole? Algul püüdis Sokrates ennustaja väidet ümber lükata, Ta hakkas rääkima erinevate võimude inimestega, et ennustajale öelda, et ta eksis, kui siis sai aru, et jumalad ei eksi. Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3
tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale orjatarile Briseisele silma heitnud, ja vähe sellest ta oli naise lihtsalt ära võtnud. See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi juurde ning palus tal selle eest hoolitseda, et Agamemnon Briseise jälle kätte annaks. Zeus, kellel oli nõrkus Thetise vastu oli ta ju kunagi tahtnud temaga abielluda , segas vahele, lastes troojalastel veel suuremat edu saavutada ning viies kreeklased nii suurde viletsusse, et ilma
Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
