Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord
"Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde. Doris Kareva luulet on võrreldud templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum, sõna ja vaikus, Eros ja Thanatos. "Mandragora" (2002) põhjal valmis Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel
Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekro...
kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros SURMATUNG ehk Thanatos Elutung on liikuvam, surmatung staatilisem; elutung avaldub enesesäilitamises, ta püüab kõike säilitada, siduda, ühendada; surmatungi sihiks seevastu on enda ja teiste olendite hävitamine, lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei
3 Structural Model of the Mind (1920-1939) Outcomes · `Beyond the Pleasure · Instinct Principle' (1920) · `The Ego and the Id' (1923) · Conflict · EROS AND LIBIDO (I desire) · Id, ego and superego introduced · THANATOS (release from the struggle of life) · Defence mechanisms 19 20 ID Ego "..the dark, inaccessible part of · Rational part of the mind the personality.. we call it · Reality principle you can't chaos, a cauldron full of always get what you want seething excitation.." (1933)
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud kasutavad tükkmaad laiemas tähenduses, kaasates tähendusse ka elu pikendava ravi katkestamise või selle alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi morfiiniga. Liigid Li...
ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine
Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt.
on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
tuum jääb in. kättesaamatuks. Teadvustamattus, kui kogemus jääb in kättesaamatuks. Teadvustamatus suunab meie tegusid. MINA ego otsustused, planeerib tulevikku, valikud, in.teadvus. juhindub reaalsus printsiibist, saab aru mis on hea ja mis on halb/ õige vale. Et mina saaks olla mina on vaja super ego ÜLIMINA super ego kujutletav hoidla in väärtuste ja põhimõtete jaoks. ülimoraalne MISKI id seal vlitsevad meie 2 tungi: elutung EROS ja surmatung THANATOS. Avaldub surves saada rahuldust kiiresti. Puudub ajataju- on terve mõistuse vastand, ei tee vahet heal/halval. Freudi missioon on võita tagasi ja juurde MINA-le MISKIST. Lacan Nägi MISKIT jõulisemana ja tugevana.- ja meie arusaam MINA-st on puudulik ja vähene. Idee loovast piire ületavast kaosest kokkupuude mustanahalise kultuuriga. 1957 ilmus N.Mailer essee ,,White Nergro" põhiaspekt tuleb lahutada end tsiv.ühikonnast see tuleb musta kultuuri, primitiivne tsiv
Üla- ja alatriibud on alati sinised, seega on seal 4 valget triipu ja 5 sinist triipu. Üleval vasakul nurgas on valge rist sinisel taustal. Lipp on alati propotsioonis 2:3 2.2. Lipu päritolu ja tähendus Kreeka praegune lipp on ametlikult vastu võetud 22. Detsember 1978. Rist lipul sümboliseerib Kreeka õigeusu kirikut ja ülekaalus religiooni Kreekas. Lipu üheksal triibul on samuti oma tähendus. Nimelt lipul on triipe täpselt nii palju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu sinine värv sümboliseerib merd ja valge värv ookeanis olevaid laineid. 2.3. Kreeka vapp Kreeka vapp (kreeka ) on Kreeka riigivapp. See on pragusel kujul kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( a...
Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Kõrgeimal kohal vajadustest on eneseteostus oma võimete realiseerimine. Tungide teooria (S. Freud) Tegutsema ajendavad kahesugused liikumapanevad jõud: · Elutung e eros · Surmatung e thanatos Ootuste-väärtuste teooria (Wigfield & Eccles) ülesannete ja tegevuste valikut, tegutsemise püsivust ja tulemuslikkus mõjutavad järgmised tegurid: · Uskumused ja ootused oma edukuse suhtes · Konkreetsele tegevusele/ülesandele antav väärtus · Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon. 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll?
· lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik
põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas: Psühholoogia arengulugu 3
a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus
1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4
a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai pra...
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
· Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast · Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine · Projektsioon endast väljapoole asetamine · Asendamine objekti asendamine
naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lindude ja kalade etoloogiliste uuringute väitis Lorenz, et kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus juhtub olema ,,päästikuks", mis selle vallandab
märtsil 1821 SKT SKT elaniku kohta Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .gr ROK-i kood GRE Telefonikood 30 Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid. Loodus Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri 4 Kreeka maastik
Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika,
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
võimaldavad need olud kasvatada troopilistest banaanidest kuni parasvöötme tüüpiliste kultuurtaimedeni. Kreeka on Euroopa Liidu suurim tubaka ja puuvilla tootja, lisaks toodetakse Kreekas ka oliiviõli. Peetakse veiseid,lambaid, kitsi, sigu, veoloomi ja kodulinde. Kalandus on samuti tähtsal kohal. Rahaühik on euro (EUR). Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid. 13 Kreeka lipp Kreeka vapp Rahvastik Rahvastik 2007. aasta seisuga on Kreeka rahvaarv 11 338 600, keskmine asustustihedus on 86 in./km² ning iive on positiivne. Rahvastikust moodustavad kreeklased 98%, riigi
· lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. · Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kalle Küttis 2011 6 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi.
arhitektuur, skulptuur, ballett; romantism: muusika; modernism: muusika, maalikunst, kino) Intersemioosis ja intermediaalsus (ekfraas, kinoromaan) Narratiivteooria Kirjandusteadus, ajalooteadus, psühholoogia, meediauuringud, sotsioloogia, jne Kirjandusteadus ja psühholoogia Sigmund Freud (1856-1939) Mitteteadvus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt)
1) Tunnetuslik - uuringud väidavad, et käitumine ja hoiakud ei pruugi alati kooskõlalised olla. 2) Afektiivne - uuringud on rõhutanud väärtuste tähtsust inimkäitumises. 3) Käitumismõõte - sama kokkuvõtte, kui tunetusliku mõõte uuringutel. 16 Konflikt ja koostöö Inimeste kaks põhilist energeetikat (Freud): 1) Libiido - eluandev ja inimeste naudingute eest hoolitsev. 2) Thanatos - purustav surmainstinkt. Agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes (Lorenz). - Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks.
● Füüsiline või verbaalne käitumine, millega kavatsetakse teisele inimesele haiget teha ● Agressioon võib olla olukorrale kohane ning ennast kaitsev (enesekaitse) ● Instrumentaalne agressioon – agressioon on vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks. ● Ekspressiivne agressioon – ainukeseks eesmärgiks on teistele haiget teha. Impulsiivne või emotsionaalne käitumine. Kas agressiivsus on kaasasündinud? Instinktiteooria: Freudi thanatos ehk surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus) Kui me ei saa avaldada enda instinkti sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, siis see väljendub hävituslikus vormis. Agressiivsus, kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole mingil modifitseeritud kujul. EI PIDANUD PAIKA, SEST SEE EI SELETA ERINEVUSI AGRESSIIVSUSES INIMESTE JA KULTUURI VAHEL. Evolutsiooniline lähenemine – agressiivsus kui adaptiivne käitumine.
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
inimest tema käitumises. Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja. Antikateksis – anticathexis. Energiat ei jää üle teistesse arenguastmetesse. Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ???? Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos: Eros – instinktid, mis on seotud eluga. Thanatos – surm. Alateadvuses on mõlemad esindatud. Ennast tappev inimene pole muud kui Thanatose instinkt saab ülekaalu. Asendamine – displacement. Psüühilises arengus investeerime füüsilist/psüühilist? energiat vastavalt keskkonnale. Ego energia – indentifitseerimine. Topograafiline isiksuse mudel: Kontiinum – alateadvuse teadvus. Teadvus – märgistamine ehk kui on objektile ja seisundile sümbol, siis suudan
EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina Mina on seotud teadvuse tekkimisega, seal tekib teadvus, mina on see, kus me proovime käituda moraalselt, tunneb moraalireegleid, teab mis õige ja vale. Mina juhindub reaalsuse printiibist. Mina kasutab superego mis toimib ideaalina. Standard, millega inimene end kõrvutab. Südametunnistus ilmutab superego kaudu. ID psüühilise energia sfäär kust tuleb kogu energia psüühikasse. Kaks põhilist tungi elutung ja surmatung. Eros ja Thanatos. See ID on see kust tuleb tung kiireks rahulduseks, mis on kannatamatu ja ei käitu ratsionaalselt. Ei ole ajataju ja loogikat. Freudi enda võrdlus mis annab kõige parmini edasi idi ja ego suhet on see, kuidas ratsanik ratsutab ja ratsanik saab oma jõu hobuselt aga ratsanik peab hobust juhtuma, alati ei õnnestu. Ilma selle hobuseta sõitu ei ole. Psüühikasse peab energia tulema. Afroameerika kultuur ilmutas end kui psüühika tumedate jõudude avaldumine. Kogu käsitlus
Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Min...
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (...
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:"tema"(id),"mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne
Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid), määravaimad: * eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga e libidoga *surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e thanatos. Vaimuelu= nende kahe vastandliku jõu võitlus. Elu on nagu võitlus selle nimel, et jõuda kindlale eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil. Elu on surma teenistuses. 1 Alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks.
teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:“tema“(id),“mina“ (ego) ja „ülemina“ (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
inimene, kes tuli Arkaadiast. Belaskid võisid elada neoliitikumi ajastul, umbes 4. aastatuhandel e. Kr. tulid Kreekasse põhja poolt. Neil oli värvitud keraamika. Orfikute müüdi kohaselt lõi aga hoopis Kaos maailmamuna, millest koorus kuningas Phanes, kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul. Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (`pimedus') pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (`päev') ja Aitheri (`õhk, eeter'). Nyxi ja Erebose järglasteks loetakse ka Thanatos (`surm'), Hypnos (`uni'), Momos (`kurbus') ja saatus 3 moira kujul. Veel väidetakse Nyxist põlvnevat tülijumalanna Eris (levinumate versioonide j. Arese kaksikõde) ja Hesperiidid (teistes lugudes Atlase tütred). Phanes + Nyx = Gaia, Uranos, Kronos Mustade tiibadega Nyx munes ka hõbedase muna, millest koorus Eros (maa, kuu, äike) mõlemasooline, kuldsete tiibadega ja nelja peaga (härja möirgamine, lõvi röökimine, mao sisisemine, oina määgimine).
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
