Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600–675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge Leakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas
Harilik pärn (Tilia cordata) Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 35 meetrit kõrgeks, tüve läbimõõt küündib kuni 3 meetrini, ja elab kuni 600 aastat vanaks. Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes
vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Ohustatus ja kaitse Haruldase liigina kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_%28loom http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE.h
Leopard Diana Tärn 7a 2012 Ajalugu Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina väja 470825 tuhat aastat tagasi Aafrikas ja levis 170300 tuhat aastat tagasi üle Aasia. Varaste leopardide jäänuseid on leitud IdaAafrikast ja LõunaAasiast 23,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Väliskirjeldus Leopard on ilus saleda ja jõulise kehaehitusega loom. Tema tüvepikkus on 91180 cm, saba pikkus 75110 cm, kaal tavaliselt 3240 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Karvastik on põhi toonilt kollane ning sellel on üle kogu keha selgepiirilisi musti laike ja rosette.
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja
Liik ja populatsioon AREAAL Igal liigil on oma leviala e. AREAAL Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste tekistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel funktsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukus...
osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb
Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigistmänni, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu valiti 2008. aastal Eesti aasta puuks. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad.
Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel moodustab nii vana- kui ka noorlindude toidulaua putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned. Põldudel elutseva liigina hävitab põldlõoke ka põllutaimede kahjureid. Samuti sööb ta umbrohuseemneid, olles inimesele tubli abiline. Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. Põldlõoke on võetud III kategooria kaitstavate liikide nimekirja (kuni 400 meetrit), et sellest kõrgusest siis alla maapinna poole laskuma hakata. Laulmisperiood kestab linnu saabumisest varakevadel tavaliselt juuli
Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võib julgelt öelda, et meie teelehtede õisikutest on see üks ilusamaid. Tähk on suhteliselt
Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike. Teiseks, uurimusest ilmes, et umbes viiendik õpilastest oli kogenud õpetajapoolse kiusamise liigina karjumist ja umbes kümnendik õpilastest teisi verbaalse kiusamise liike (alandavad märkused, sõimamine, solvamine). Alla nelja protsendi õpilastest oli kogenud tõsiseid õpetajapoolseid füüsilise kiusamise juhte. Kolmandaks, umbes viiendik õpetajatest oli kogenud õpilastepoolse kiusamise liigina karjumist ja õpilaste poolt esitatud põhjendamatuid nõudmisi. Umbes kümnendik õpetajatest oli kogenud teisi
Varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher magusat mahla. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Mets-õunapuu Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. Pärismaised puud-põõsad ravimiks Arukask Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades. Ravimitoormeks on ka arukase pungad ja lehed. Jugapuu
vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta niimoodi ringi liigub, ega siis vaenlased maga. Midagi huvitavat Ohustatus ja kaitse - Kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse. Liiginimi ladina keeles - Pteromys volans Kehamõõtmed - Tüvepikkus 23...25 cm Kehamass - 95...170 g Liikidest- Lendoravaid on kokku 36 eri liiki. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm, EE, 5 köide, lk:484, 1990,Tallinn,Valgus, http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm ENEKE, 2 köide, lk 236, 1983, Tallinn, Valgus
Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Naarits Ökosüsteemis Naaritsaid võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud, kuid seda harva. Oma harulduse tõttu ta ökosüsteeme ei mõjuta. Peamiselt mõjutavad teda saarmas ja mink olles toidukonkurentideks ja mink ka sigimiskonkurendina. Üliharuldase liigina on naarits kantud kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse. Levik Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas Põhja-Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta pea kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi mingi ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena
Jumalik lill Elas kord üks naine. Ei olnud ta veel endale teist poolt leidnud, sest ta ootas ikka seda ainumast ja õiget. Saabus sügis ning tulid suured tormid. Ühel öösel tundus naisele, et ta kuulis õuest mingit kummalist häält. Kui ta läks ust avama, kukkus tuppa sisse kauni välimusega kahvatu näoga mees. ,,Kes sa oled?" imestas naine ja ruttas kiirelt noorele mehele appi, aitas ta istuma ja andis talle süüa. Mees ei tahtnud midagi rääkida sellest, kust ta tulnud on ja kes ta on. Kui ta seal tema köögis istus kahvatuna, tundis naine, kuidas tema sees tekkis mingi imelik tunne armastus? ,,Kas sa jääksid siia minu juurde?" küsis ta. Kahvatu ja väsinud olemisega mees naeratas ning nõustus. Nii saigi neist paar. Mees kosus ja osutus väga heaks kaaslaseks, kes oskas kodu ja naise eest hoolitseda ning puid lõhkuda. Eriti hästi sobis mehele õues töötamine, ta armastas lund lükata ja maja remontida. Õhtuti köögis ahju ees olles, muutus m...
sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia bennetiidid ehk ürgpalmlehikud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hõlmikpuud Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba) on puu, mis kuulub ainsa tänapäevani säilinud liigina hõlmikpuutaimede hõimkonda. Eesti suurim introdutseeritud hõlmikpuu kasvab Tallinnas, selle tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 164 cm (2000); puu kuulub looduskaitse alla. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vastaklehikud
Ohud Hallhüljes on looduskaitse all nii Eestis kui ka Euroopa liidus ning kuulub ka Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja. Minevikus on hallhülged olnud Läänemeres väga levinud 20. sajandi alguses ulatus nende populatsioon 80 000100 000 loomani kuid küttimise ja reostuse tulemusena kahanes hallhüljeste arv järsult, saavutades 1970ndatel madalaima taseme umbes 4000 isendit. Hallhüljes on kaitsealuse liigina nimetatud Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi II ja V lisas ja tema kaitseks on EL liikmesriigid moodustanud mitmeid kaitsealasid. Liiki kaitsevad ka Bonni ja Berni konventsioon ning ta on ohustatud liigina IUCNi Punases nimekirjas. Tänu rakendatud kaitsemeetmetele ja ka Läänemere keskkonnaseisundi paranemisele on hallhülge arvukus Läänemeres praegu kiiresti taastumas 2008. aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit.
ka lendoravale sobivaid metsi. MIDA TEHA LENDORAVATE KAITSEKS? Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud Lendorav kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse MIDA ETTE VÕTTA, ET LENDORAVAD EESTI METSADEST LÕPLIKULT EI KAOKS? Kõige tõhusama kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine Enamasti ei teata raielanke kavandades, et seal võib elada lendoravaid. Seetõttu on vaja tähelepanelikumalt üle vaadata raiumisele minevad metsad Soomes näiteks on lendoravate elutingimuste parandamiseks kasutusele võetud tehispesad
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud muutunud. Teatakse, et liigid on hävinud näiteks looduskatastroofide tagajärjel, kuid täna surevad liigid peamiselt inimtegevuse tõttu. Üks meie tähtsamatest loodusvaradest o...
sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust
Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud. On tõestatud, et enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni äärealal või väljaspool seda. Uutesse tingimustesse sattunud isendid peavad esmalt kohanema sealsete tingimustega ning paljunema. Aegamööda eristuvad selle populatsiooni tunnudsed lähteliigi omadest.Kui erinevused on piisavalt suured, võib seda populatsiooni määratleda omaette liigina. Liigiteke on küllaltki aeglane protsess. Kui eelnevast liigist tekkinud liik satub ühele levialale eelneva liigiga võivad nad taas ühte sulada või jätkata eksisteerimist erinevate liikidena. Teisel juhul on nende ristumisel sündinud hübriidid viljatud, mis väldis liikide välja suremist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimstega.
Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesa on kuivanud taimevartest kokku kuhjatud ja kogukas. Pesa rajab lauk madalasse vette, kaldataimestiku varju või lamanduvale roole. Lind muneb 6-9 valkjashalli ühtlaselt tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi. Veel olulist Lauk on ainus liik ruiklastest, kellele on oluline töönduslik tähtsus. Massiliselt esineva liigina kütitakse teda pesapaikadel ja rände ajal suurel hulgal. Sügiseks lähevad linnud tugevasti rasva ja sel ajal on laugu liha suurepärase maitsega. Vaenlased Laugu peamiseks looduslikuks vaenlaseks on roo-loorkull. Lauk on jahilind, seega on vaenlaseks on ka inimene. TIKUTAJA (kurvitsalise tüüp) Merilyn Mõttus Välimus - värvus ja sulestik
Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi. Tõsi, kõiki neist ei peeta enam tänapäeval keemilisteks elementideks – lisas see prantsuse keemik oma nimekirja ka valguse ja soojuse. Kui Dmitri Mendelejev 1869. aastal oma perioodilisustabeli koostas, oli seal juba 66 elementi. Keemilise elemendi defineerimine aga sama tuumalaenguga aatomite liigina on puhtalt 20. sajandi seisukoht. Vahest on ehk huvitav märkida, et 2006. aasta sügisel teatati elemendi nr 118 saamisest, ometi pole aga elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente? Igal keemilisel elemendil on oma nimetus ja tähis (sümbol). Kui alkeemia perioodil olid need võrdlemisi allegoorilised ja abstraktsed, siis elementide ja nende ühendite arvu kasvuga muutus selline tähistusviis tülikaks. Seetõttu võeti kasutusel rootsi keemiku Jöns Jacob
Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Reeglid: 1. Tasakaalureegel- liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Nt: liigitame leiba: liigituse liikmed: must, peenleib, rukkileib, täisteraleib, seemneleib, lihaleib, puuviljaleib- liigituse alus leiva pakend, liigitatav leib. Nimetame kuus liiget ja peale seda kirjutame ja teised! Leib kolme liigina: vormi, põranda, koorikleib. Tehnoloogiast lähtuvalt. Või suur, väike, keskmine leib. Seda nippi võib kasutada ühe mõiste liigitamisel, piiramatult ei tohi. Liigitame leiba vaid nii, et saab ainult kaks liiki- poe leib, kodutehtud. seemnetega ja ilma. Viilutatud, viilutamata. Suur ja mittesuur, töötav ja töötu. Vasturääkivuse põhimõttel saab ainult kaks poolt. Kaheks liigitamine- dihhotoomiline jagamine (kreeka keelest) ,, Aristoteles". 2
kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu perioodi: 1. Arktilisel kliimaperioodil- maismaa koloniseerminine 2. Atlnatikumi algus- kliima soojemaks ja niiskemaks 3. Subboreaali keskosa- karjakastvatus ja põllundus
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
(Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond. Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda. Need on Aptenodytes, Eudyptes, Eudyptula, Megadyptes, Pygoscelis ja Spheniscus. 1.1.1 Aptenodytes Aptenodytes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Aptenodytes perekonda kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata
Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võimaluse ekspualteerida merede ökosüsteeme. Tänapäevase suuremahulise ületarbimise tõttu kannatab biodiversiteet läbi mitme erineva
et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Et Viidumäe paikneb Kuressaare ja Vilsandi ilmajaamadega võrreldes sisemaal, siis pole nende andmestik päris sobiv siinsete kliimatingimuste iseloomustamiseks. Sellepärast alustati looduskaitseala keskuses 1966. aastal kohalikke ilmavaatlusi, mille 15 aasta tulemused (1966-1981) on üldistatud A. Tarandi poolt
Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps
umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, sõltuvalt liigikäsitlusest ja juhuliikide esinemisest, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Kliima Et Viidumäe paikneb Kuressaare ja Vilsandi ilmajaamadega võrreldes sisemaal, siis pole nende andmestik päris sobiv siinsete kliimatingimuste iseloomustamiseks. Sellepärast alustati looduskaitseala keskuses 1966
Samuti saab lugeda Audaku leproosiumi ehk pidalitõbiste varjupaiga ajaloost, mille maadel praegune Viidumäe looduskaitseala keskus asub. Joonis 2. Viidumäe looduskaitseala keskus Raja külastajate sihtgrupiks on väga erinevas vanuses inimesed. Juba algkoolilapsed käivad seal taimi tundma õppimas, kuna Viidumäe on Saaremaal üks suurima mitmekesisusega paikasid, kust on leitud ligi 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 on Eestis liigina kaitse alla võetud haruldused. Ning samuti leiavad sinna tee mistahes vanuses vanemad taimehuvilised. Koht on atraktiivne ka seetõttu, et Viidumäel asub Saaremaa kõrgeim punkt ning 26 meetri kõrgusest vaatlustornist, mis on loodusradade kompleksi osa, avaneb ilus vaade Saaremaale. Külastajatel on võimalik parkida radade alguse ning kontori lähedusse parklasse, mis mahutab umbes 15 sõiduautot. Rada ning kontor on avatud igapäevaselt
Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps
Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla. Nimi- võipätakas- tuleb sellest, et varemalt korjati võipätakate lehti ja anti lehmadele. Seepeale muutus lehmade piim kollakamaks. Räägiti, et "lehmad annavad seepeale rohkem võid". Neid muutusi põhjustab jälle lehtedel olev lima. Sel limal on ka raviomadused. Nii soovitatakse võipätaka lehti panna kõikvõimalikele haavadele ja kärnadele, et neist kiiresti vabaneda. Peamiselt on temaga ravitsetud pragunenud ja mõranenud huuli.
Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana põgenemine Kunst on põgenemine argimaailmast ideaalsesse maailma. Kunst kui oopium. Schopenhauer, Nietzsche intuitsioon Kunst võimaldab reaalsuse intuitiivset tunnetust. Platon, Schopenhauer) kommunikatsioon Kunst on tunnete, meeleolude ja emotsionaalsete suhtumiste keel. Tlostoi, Mac Mahon empaatia Kunst on millessegi sisseelamine. Lodze, Lipps
väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung enamasti puudub. Pööriste telg paljas või karvane. Õite läbimõõt 6-10 mm kuni 8-12 mm , tugevasti lõhnavad. Tolukad kollased. Siia kuuluvad: laialehine sirel, Wardi sirel, bulgaaria sirel, harilik sirel, lõhislehine sirel. 4. sektsioon Pinnatifoliae Lehed paaritusulgjad liitlehed. Siia kuulub ainsa liigina sulgjalehine sirel. 4 II alamperekond. Ligustriinid Ligustrina. Sellel alamperekonnal on nii sireli kui ka ligustri perekonna tunnused: kupar sarnaneb sireli kupraga, lühike lehterjas kroon aga ligustri õiega. Tolmukad ulatuvad õieneelust välja. Õied väikesed, kreemikasvalged kuni valged, lõhnata või nõrga lõhnaga. Pöörised arenevad külgpungadest, lehtedeta
Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad,
Õhtumaade filosoofias juba sügavalt juurdunud ideed inimesest ja tema eksistentsist: õhtumaade allakäik, tsivilisatsiooni hukk, õilis metslane. Juba sõna ise – „inimese ajastu” – asetab inimese mõnusalt ja turvaliselt maailma keskpunkti. Inimene kui maailma valitseja, teistest elusolenditest eraldi ja kõrgemal asetsev eriliste võimetega liik, on tänu Antropotseeni mõistele tõstetud taaskord troonile kui eriline olend, kellel on ainsa liigina võime teadlikult ja tahtlikult muuta isegi planeedi enese geoloogilisi protsesse. 2. Antropotseeni tulemine 3 Holotseen, geoloogiline ajastu, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi viimase jääaja lõpuga ja mida on iseloomustanud inimese arengule soodne stabiilne kliima, on nüüd lõppenud. Käes on uus, ekstreemsete ilmastikutingimuste, massilise liikide väljasuremise ja
puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve.
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi
Tänapäeval on üks alamliik (Equus zebra zebra) säilinud vaid Mägisebra rahvuspargis (LAV), kus neid elab ligikaudu 70 isendit. Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela- Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid.
Et vältida lapse emotsionaalset väärkohtlemist, peab lapsevanem tegema kõik, mis on tema võimuses, et laps ei peaks kannatama erinevate mitte füüsiliste ja eemale tõukavate tegevuste tõttu (näiteks liikumise piiramine, alandamine, mahategemine, süüdistamine, 5 ähvardamine, hirmutamine, naeruvääristamine). (1) Viienda ja viimase lapse väärkohtlemise liigina mainib Maailma Terviseorganisatsioon lapse majanduslikku ärakasutamist. See tähendab, et last rakendatakse tööle või teistesse tege-vustesse teiste inimeste majandusliku kasu eesmärgil. Siin ei mõelda mitte vastastikku kasulikku partnerlust, kus laps teeb endale jõukohast tööd ja saab selle eest õiglast tasu, vaid olukorda, kus töö on lapse jaoks üle jõu käiv (mitte eakohane) ja põhjustab lapse tervisele, vaimsele arengule või hariduse omandamisele kahju. Sellise
kogutud ja kasutatud plasttaara - joogipudelid, karbid, kastid, tünnid ja kilekotid - ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks. Kilematerjali kogub AS Plastitehas peamiselt kauplustest, hulgiladudest ja teistest tööstusettevõtetest, kus kilejääke tekib. Kogutud kile sorteeritakse liigiti ja värvide järgi, pärast mida kile purustatakse, pestakse ja granuleeritakse. Kilegraanuleid müüakse peamiselt Eesti ja Läti tootjatele. Kolmanda liigina käideldakse tehases plastkaste, -torusid, -ämbreid jmt. Need purustatakse võimsate purustusseadmetega ning suures osas samuti granuleeritakse. Plastihelbed eksporditakse ka riigist väljapoole Aasiasse või Euroopasse, kus neid kasutatakse uute plastesemete tootmiseks ning tekstiilitööstuses. Arenenud maades on tooraine tihti kallis, mistõttu on ümbertöödeldud plastide kasutamiseks suuremad vajadused. Toodete nimekiri varieerub seal ehitusmaterjalidest kingadeni,
lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004). Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna vähestest Eesti aladelt kirjeldatud endeemsetest putukatest on just rannaniitude ja teiste
Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3. Kaitse korraldamine Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine. Kuigi liigi arvukus on langustrendis, pole ilmnenud inimtaluvusele
poolesentimeetrise läbimõõduga viljad. Seega võiks lõhnava kuslapuu äratundmise hõlbustamiseks kasutada tunnussõnu "kraed ja kaelakeed". Lõhnava kuslapuu õied on tugevalt lõhnavad, valkjasroosad, sisaldades veidi ka kollast. Kuigi liik on poolvarjutaluv, õitseb ta paremini päikesepaistel. Õitsemine algab, olenevalt aastast mai lõpul ning kestab juunikuu keskpaigani. Liik on suhteliselt külmakindel, kuid kannatas näiteks 2002/03 talvel siiski tugevalt. Kiirekasvulise liigina aga taastub 1...2 aasta jooksul. Oma visuaalse tugevuse (loe: õrnuse, hapruse) poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 5) Lonicera periclymenum - väätiv kuslapuu Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni
meenub homme [1]. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada.[3]. 4 2. MÄLU LIIGID Info salvestamise seisukohalt on kõige kasulikum vaadelda mälu 3- astmelisena: 1. ultralühiajaline mälu, mis on automaatse iseloomuga ja väga lühiajaline 2. lühi- või lühiajaline mälu, mida vaadeldakse ka omaette mälu liigina 3. püsimälu( ka pikaajaline mälu), mis tavaelus on kõige tähtsam ja seetõttu on ka mõneti ületähtsustatud [1] 2.1 Ultralühiajaline mälu Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu ( ehk ultralühiajalisse mällu), kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koe pärast info vastuvõtmist
Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Harilik jugapuu on levinud Loode- Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk- Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiseltHiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid.Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgistusnähud inimesel Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
