Vana India maalikunst Rakvere 2014 Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutami...
põlemist ja seeläbi nendest vabaks saamist. Skulptuurid India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, fantaasia ning žestide äärmuslikus. Kehade asendid on ebatavaliselt paindunud, justkui puuduks neil luud. Realistlikest reeglitest ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel tähtsad. Antonoomia ei mängi India traditsioonilistes skulptuurides samuti tähtsat rolli, kuna mitme kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline. Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr), tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest
Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid
Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3. Thorvaldsen-,,Jason" Maalikunst Võeti eeskuju antiikaja skulptuuridest. Maalide süzeed pärinesid antiikajaloost ja mütoloogiast. Värv jäi tahaplaanile. Inimestel olid tardunud ja teatraalsed poosid, tihti oli maalil ainult kaks plaani. Maalikunstnikud: 1
klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale, teine jalg aga lõdvaks jäetud. See näiliselt väike muutus oli aga suurte tagajärgedega. Jalgade erinev koormamine muudab paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuste arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks. Lisaks julgustas see kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja"
NAIVISM naivism oprimitivism algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau o Prantsuse kunstnik o teoste teemadering avar o siiralt naiivne o maalis kohmakalt, kuid ...
Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel? Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel, mis on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujur...
sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks. Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti
Sealt tuleneb ka Kama Sutra. Hiinas osteti omale pruute ning naiste isad otsustasid kellele tütar mehele läheb. Väga tähtis naistel oli süütus. Mehed võisid osta mitu naist. Jaapanis vastupidi oli kaheksandal sajandil tähtsam erootika ja armastus. Seksuaalsus oli tähtis komponent Jaapani kultuuris. Jaapan on siiani häbenev ühiskond, kus tähtsaks peetakse viisakust ja sobivat käitumist. Vana Kreeka viljakuse sümboliks oli fallos, mida võib leida Kreeka kunstis ja skulptuurides. Põhilisi Kreeka mehe arvamust naise seksuaalsusest oli see, et naine kadestas mehe peenist. Naisi peeti kui tarbeeset, kes kandsid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Kreekas arenes ka prostitutsioon, mida oli võimalik saada mitmel tasandil, kui ka suhted meeste ja noorte poiste vahel. Vanas Rooma patriarhaalses ühiskonnas ei tohtinud abielus ,,õige mees" teistele naistele naudingut pakkuda. Rooma elanikud pidid kontrollima oma keha ja tahtmisi. Seks vabalt sündinud mehega oli keelatud.
Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes pani aluse tänapäevasele geomeetriale. Tänu filosoofiast eraldumisele said nad võimaluse kiiremini arenema hakata. Aleksandria oli üks tähtsamatest keskustest. See oli maailma uueks kultuurikeskuseks. Sinna koondusid paljud õpetlased kogu Kreekast. Hellenismiajastu oli väga oluline ajajärk kreeklaste ajaloos
looduslikke materjale üksnes vormielementidena vaid ka vahenditena uute vormide koos hoidmiseks, kasutades näiteks selles teoses okkaid kinnitusdetailidena Lehed on tuntud märk kulgevast ajast, muutudes pruuniks ja lagunedes koos aastaaegade vaheldumisega - protsess, mida kunstnik vaatleb oma skulptuuride kaudu Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Georg Baselitzi - looming on toores, rahutusttekitav ja kompromissitu. Nii oma maalides kui skulptuurides kasutab ta jõulist isegi vägivaldset - tehnikat , et tekitada vaatajas sisemist emotsiooni Baselitzi algeliselt modelleeritud ja värvitud skulptuurides võib näha neoekspressionismile iseloomulikku energiat ja kirge. Skulptuurimudel 1980 Baselitzi üks esimesi monumentaalseid skulptuure, kus ta kasutas toore ja kompromissitu väljanägemise saavutamiseks kirveid ja kettsaage Ta on kujutanud inimese torsot, kes puuklotsist
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik
kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1)
modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Sammuti on tema loodud L. Koidula mälestussammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus ning skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Näitusel olid eksponeeritud kaks Adamsoni teost: "Laine ainus suudlus" ja "Kunstniku uinuv tütreke". Esimesel oli näha laines magav alasti naine, teisel aga uinuv beebi. Need teosed olid väga tõetruud ja tundus nagu ärkaksid na d kohe ellu. Tema skulptuurides leidus mingi kindel sära, mida ei anna kirjeldada. Teise tööd tundusid kuidagi tuhmid ja need ei huvitanud paljusid. Adamsoni teosed aga tõmbasid rahvast enda poole. Amandus Adamson on läbi aegade üks parimaid Eesti skulptoreid ja kunsti teerajajaid. Tema näitused ja monumendid pakuvad rahvale alati huvi. Meeldiv oli ka näitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Kuigi tema teoseid oleks võinud seal rohkem kui kaks olla. Adamsoni
hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze skulptoritest, kelle töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. Ghiberti teoseid Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne uks. 140125. Kain tapab Abeli. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef
piirdus peaaegu täielikult suguvõsamaadega. (28) Süserään võrdub senjööriga. Kristlikus Euroopas jõudis veel keerukama ja täiuslikuma valitsemistehnika ja institutsioonideni ainult Bütsants. (34) ... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid ühiskondlikku staatust. Relvastatud rüütli kuju vahas, maalidel, skulptuurides, klaasimaalis, luulekunstis ja hauamonumentidel muutus valitseva sõjalise aristokraatia standardseks kujutamisviisiks. (35) Lahinguliste arv varieerus väga suurel määral. XI-XII saj oli 10 000-meheline sõjavägi väga suur ja juba logistilistel põhjustel ei olnud seda võimalik pikemat aega koos hoida. (36) Puudus tõhus sotsiaalne ja juriidiline lepitussüsteem ning mõistagi polnud veel olemas
fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. Tallinna Kaarli kirikul on roosaken. See on patroon Schonerti poolt kingitud ja kujutab lihtsat lilleõit. See ehitati 19. sajandi lõpul. Lille keskel on hiljem lisatud (1910) elektrooniliselt valgustatud kella numbrilaud. 14. Too välja romaani ja rooma skulptuuri erinevused ja sarnasused? Rooma skulptuurides tulid välja kõik inimeste iluvead, nende iseloomulikud jooned, väga täpselt. Romaani kunstis olid kujud üldistatud, inimeste proportsioonid ebarealistlikud, edasi anti vaid emotsioone. 15. Mis on ,,vaeste piibel"? Mis on ,,vaeste piibli" seos romaani kirikutega? ,,Vaeste piibliks" nimetatakse romaani kirikute reljeefseid seinu, kus kujutati piiblilugusid. Kirjaoskamatud inimesed ,,lugesid" neid pilte ja said niimoodi aimu, millest räägib piibel. 16
Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Varaklassitsism skulptuurides Kui 17. sajandi prantsuse skulptuuri on nimetatud barokk-klassikaliseks, siis järgmise sajandi oma rokokoo-klassikaliseks. Teosed olid lihtsad, selged, aga samas kerged, graatsilised, elulähedased. Põhiliselt tehti portreid ja monumente, kuid mitmed neist on hävinenud. 18. sajandi keskpaiga tuntumaid skulptoreid oli Etienne Maurice Falconet (1716-1791). Läbi aegade üks kuulsamaid prantsuse skulptoreid on Jean Antoine Houdon. Tema
vulkaanipurske, tõttu viimase mürgise ja kuuma tuha alla. Tänu tuhale säilisid paljud ehitised paremini kui nad oleksid ilma tuhata säilinud. Tänapäeval käiakse seal uurimas, mis on nendest kadunud linnadest järele jäänud. Herkulaneum avastati 1738. aastal ja Pompei 1748. aastal. Antiikajal olid suurepärased proportsioonid. Seda eelkõige skulptuuris, kus inimkeha vooliti imekauniks. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuurides, selle jaoks võeti kasutusele nõjajala meetod. Siis selle abil toetus keha raskus justkui ühele jalale, jättes teise jala lõdvalt kõrvale- jäi inimlik ilme. Suurepärase skulptuuri näituse leiab Pariisist, muuseumist Louvre, kus olen ka ise käinud. Inimese kehasid osati väga hästi järele teha, ka kõike muud nende ümber, näiteks madrats, mis tundus vaadates lausa pehme, kuid tegelikkuses oli kõva ja külm nagu kivi ikka.
Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kujud tehti algselt "egiptuse poosis", kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. "Kritiose poiss", mis loodi 480 eKr, tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt seisev mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga ega pole enam nii tardunud. Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak
1. Mida nimetatakse installatsiooniks? Installatsioon- tehnikas mingi seadme ülesseadmine ja seadistamine; paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 2. Mida nimetatakse assamblaaziks? Assamblaaz- kolmemõõtmeline kollaaz.Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 3. Mis on performance, eesti keelne vaste? Millest välja kasvas? Performance(ingl.k. etendus)- happening'ist 1970.aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. 4. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? (Maalikunst seostus minimalismiga, s.o. Kunstiga, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua.) Minimalistlik kunstiteos võiks olla ülilihtne, nt. Carl Andre seda väga hästiesinda oma tööga Ekvivalent VIII. Telised. 1964. 5. Missugune võiks olla op-kunsti teos? Op-kunsti teos võiks olla nagu asi mõtlemiseks. Nt. Victor Vasarely'i töös nimaga "Väike pilt musta ja valge reljeefiga". U. 1959. Nagu see teo...
luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis.Skulptor. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence katedraali baptisteeriumi uksed(uksereljeefid), parimaks tööks baptisteeriumi peauks, Michelangelo nimetas seda Paradiisiukseks, selles pääseb uus kunstiline maailmavaade võidule.Reljeefide peamine tähtsus:maaliline käsitlusviis täies ulatuses reljeefi üle kantud, see reljeefistiil eur kunstis valitsevaks18.saj lõpuni. G töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. 4. Kõrgrenessansi meister
kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks, mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel. Jumalaid küll kujutati, aga maistena ning inimlikkudena. Rõhutati kujutatava individuaalsust, muutusid liikumised ja nakatavad emotsioonid, mida väljendati poosides, zestides ja näoilmes. Hakati kujutama ka psüühikat. Tekkis ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil.
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
tsentraalperspektiivi. kõigi kümne reljeefi figuuris on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Need 10 reljeefi on Firenze'e ristimiskiriku idauksel ja teose nimena kasutatakse tänapäevani Michelangelo pandud nime Paradiisi Värav. 8. Gooti skulptuuride ülesandeks oli kaunistada ehitisi. Skulptuure võis enamasti näha vaid eestpoolt, sest kujud toetusid vastu seina. Juba siis hakati kasutama antiikajast tuntud looduslähedust skulptuurides. Renessansi ajal hakati kujusid paigutama ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele. Inimkeha hakati kujutama tõetruult ja rõivastamata. Gooti ajastul ei leidunud skulptuure, mis olid alasti. 9. Donatello peateosed: Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsamonument. 10. 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. Skulptorid lõid realistlikke, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed oli madonnareljeefid. Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid
puudus (kuid hauakambritest on leitud erimaterjalidest asju, seega nad tõid neid ikkagi sisse). Palju on leitud põletatud savitahvleid reljeefidega ja savikujukesi. Tüüpiliseks leiuks on pitsatsilindrid, millel kujutati stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel nt (Gilgamesh maadleb härja ja lõviga). Assüürlased, akaadlased kasutasid rohkem kivi (kivireljeefid vt allpoolt), samuti pronksi. Sumerite skulptuurides on märgata emotsioone. Muhedad. Positiivsed. Erinev assüürlaste omadest, kus oli rohkem sõdimist ja kunigate ülistamist, kuigi ka sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust
Futuristid FUTURISM: Futuristid on kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud, kes hakkasid 20.ndal sajandil aretama uut kunstlist liikumist futurismi. ."Futurism" tuleb ladina keelsest sõnast futurum tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ni...
kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Skulptuur Kuni hellenismini olid skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus inimmõõtmetes. toretsevamaks, mõnedes töödes esines Enne hellenismi ei näe skulptuurides ülepakutud tundeid, kentsakaid liialdusi. emotsioone. Hellenismis tekkisid uued Senised klassikalise ajajärgu jumalate, temaatikad. kangelaste ning idealiseeritud kodanike Portreed muutusid naturalistlikeks. üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja
kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad
Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid "lugeda". Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat.
taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse ,,Põrguvärava", milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et nende väljendusrikkus ja liikumise mitmekesisus avaneb vaatajaile kogu täiuses, ükskõik kus nad vaataja suhtes asuksid. Pärast Michelangelot olid seda vaid vähesed kujurid teinud. 7 Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema
Pärast reisi hakkas Delacroix maalima värvikaid elulaade, valguse ja varju kontraste,võõrapäraseid inimesi ja riideid.Ta hakkas maalima ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremitrellide taga.Delacroix oli eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoolsetele maalijatele. Piltidel Eugéne Delacroix teosed Skulptuurides ei loodud kõrgetasemelisi romantilisi teoseid.Esile võib tuua ainult Francois Rude tema ,,sõdalaste reljeefiga''. 15. Kirjandus Kirjanduses oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus ja iroonia.Eriti suur romantismi mõju oli lüürika arengus. Prantsusmaal peetakse romantilise liikumise sümboliks
- Kadrioru loss Maalikunst: M. da Caravaggio (Itaalia), P.P.Rubenns (Belgia), Verner van Delft, Tim’s Vermer Versailles loss Talvepalee Maalikunst ● Itaalias M. da Caravaggio ● Belgias P.P.Rubens ● Vermer van Delft ● Tim’s Vermeer P.P.Rubens “Leukippose tütarde röövimine” Vermeer van Delft “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand - Õukonnakunst - Esines maalikunstis, skulptuurides, moekunstis - Peoplatsid, nt Zwinger Dresdenis - Maalikunsti temaatika armumängud, lodevas poosis naised, putos (inglipoisid) Zwinger Dresdenis “Diana pärast jahti” F. Boucher Klassitsism Romantism 19.saj Klassitsism ● Ametlikult tunnustatud, õpetati akadeemiates ● Eeskujuks antiik-Rooma ja Kreeka ● Märksõnadeks kord, tasakaal, sümmeetria, rahu, reeglid Romantism
Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus, et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat.
portaalil Hingede kaalumine. Vezelay Taavet tapab Koljati. Naine ja deemon. Kapiteel kiriku portaal. Kapiteel Vezelay kirikus Vezelay kirikus Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat.
Myron ja Polykleitos esindavad V sajandi kreeka klassika kaht erinevat suunda. nende suundade tegelik ühinemine toimus Atikas sel lühikesel ajavahemikul, mil ateenlased valitsesid Periklese juhtimisel kogu Kreekat (460 431 eKr). Meister, kes sel ajal kreeka plastika suurepärase täiuslikkuseni viib, on Pheidias, kelle elukäigust teame vähe: tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Tema mõju oli niivõrd suur, et paljudes atika skulptuurides, eriti aga Parthenoni skulptuurides võib tunda tema vahetut mõju. Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid, külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust. Juba vanaaja inimesed panid tähele Pheidiase omapärast stiili, nad leidsid tema juures "ülevust ja täpsust" (Demetrios "Kõnekunstist"). Siiski on peaagu kõik kuulsamad antiikaja kujud hävinud, mille põhjuseks on see, et pärast kristluse
ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema nagu väike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui ka halb ning milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Igal piiblitegelasel oli oma tunnusmärk, mille abil nad ära tunti. Näiteks võtmega mees oli Peetrus ning Püha Barbara kannab käes väikest tornikest. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Romaani stiili ajal
võimuka patrooni alluvuses. Ent aprillis Lorenzo de' Medici suri. Võimu võttis üle tema poeg Piero, kes hoolis skulptuurist vähe. 3.1 Anatoomia õpingud Umbes sel ajal palus Santo Spirito kloostri prior Michelangelol teha kirikule krutsifiks. Tulemusega rahule jäänud prior andis Michelangelole kasutusele ruumi, kus kunstnik töötada võis. Siin sai ta lahata surnukehi ja õppida anatoomiat. Michelangelo oli otsustanud, et kui ta hakkab oma skulptuurides kujutama inimkeha, peab ta täpselt teadma millest see koosneb. 3.2 Firenzest põgenemine Lorenzo de' Medici poeg Piero ei suutnud vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savanorala kasvavale mõjuvõimule ega ära hoida linna langemist Charles VIII juhitud vägede kätte aastal 1494. viimaks sundisid raevunud rahvahulgad Piero Firenzest lahkuma. Medicide soosikuna sattus ka Michelangelo hädaohtu. 19-aastane kunstnik põgenes kodulinnast
Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus, et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Romaani skulptuur. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn
Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid. Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi säravadi vitraaz aknaid täis. Sein on nagu läbipaistev pitskude. Interjööris on toetuvaid osi raske eraldada tugedest. Loobutud on üleni kivist seinapinnast. Skulptuurides ja reljeefides kujutatakse uue ja vana testamendi lugusid ja legende. Skulptuurid tavaliselt pikaks venitatud ja seotud arhitektuuriga. Toosid tagasihoidlikud. Rüütlikujudes nähakse kõigepealt kangelast. Kõikjal kohtab jumalaema kujusid. Nõnda nimetatud trooniv Madonna. Kiriku interjööri tuuakse ka zanri tööd. Näiteks kujutatakse erinevaid talupoegade töid. On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust.
valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja tsikuraat, mille ülemisel tasandil paiknes pikk ja hoogsalt. Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud on leitud ka keraamikat. Vanimatel nõudel on keerukas tsikuraat asub sumerite linnas Uris. geomeetriline ornament, mis tõenäoliselt omas
Piiblitegelasi kujutati tavaliselt koos neile omase sümboliga, et kõik saaks aru kellega on tegemist. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.4. Gooti kunst (12.-15. sajand) Linnad suurenesid, tekkis käsitöölistest ja kaupmeestest koosnev linnaseisus. Inimesid muutusid jõukamaks. Varasema kiriku võimu ohjelduse ja karistava religiooni asemel kerkivad uues stiilis kirikud, mis on kuningavõimu sümboliks ja pigem rõõmustavad usu üle, mitte ei karda seda. Maalikunstis ja skulptuurides muutus stiil järjest naturalismi sarnaseks. Kuntsi mõte oli endiselt usku levitada, aga kunsti kujutamine polnud enam nii piiritletud ja muutus loomulikumaks. (Kunstiabi: ,,Gooti kunst") 2.4.1. Arhitektuur Põhiplaan oli ikka veel rist, aga uuenenud ehitusviis võimaldas väga kõrgete kirikute ehitamise. Tavaliselt olid läänefassaadil tornid ja nelitisel haritorn, mis tegid kiriku enda ilme veelgi pikemaks. Lisaks oli veel väiksemaid tornikesi üle terve kiriku. Gooti stiili
ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
frottola-(villanella, balletto) Inglismaa: kõik see, mis Itaalias, John Dowland, Thomas Morley Kodune ül: youtube John Dowland Prantsusmaa: Chansonn (kiire, aegl.), Janequin Saksamaa: meistersingerid, Isaac Renessanss 14.-16. Sajand 8.saj eKr- 4.saj pKr Antiik-Kreeka 4.saj-13saj. Keskaeg 13.saj-16.saj Renessanss Antiik-Kreeka mõjutused skulptuurides, arhitektuuris, kunstis. Inimene Leonardo da Vinci Kunst: Perspektiiv- maalile anatakse sügavus Kompositsiooni reeglid- ülesehitus Looduse ülitäpne kujutamine Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3. Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. 4
Valminud V saj alguses Ei ole tervena säilinud Mõlemal viilul aiginlaste võitlus troojalastega Viilu keskel Athena Figuurid marmorist, kuid teostatud pronkstehnika laadis. Hilisarhailise ajastu Joonia: Delfis väljakaevatud Joonia linnade varakambrite skulptuurides, ka Xanthoses ja Thasoses reljeefidel. Alxenor - jooniast sisserännanud kunstnik. Teinud hauasteeli Orchomenosest: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonnas ka kergel sammul edasiruttav naisfiguur, arvatavasti Artemis Laphria. Hilisarhailise joonia plastika suurimad meistriteosed Roomas Villa Ludovisis leitud reljeefid, mis tõenäoliselt kaunistasid mingit trooni. Selle
raamatukogud). Neid kaunistasid skulptuurid ja seinamaalid, olid rikkalikult marmoriga kaetud. Keiser Caracalla termid laiusid 12 hektaril, kompleksi kuulusid: peahoone, park, raamatukogud, muusikatoad, staadion, kauplused jne. Ruumid olid värvikad ning skulptuuridega kaunistatud. Roomlased püstitasid esimesena väejuhtidele triumfikaari (võidukaar, austavat isikut kujutavate reljeefidega auvärav, Tituse võidukaar), võidusambaid ja ratsafiguure. Skulptuurides esines palju Kreeka koopiaid. Kreeklaste mõju avaldus figuurikäsitluses ja reljeefis. Portreed olid väga tõepärased, võeti ka surimaske, mis olid egiptlaste omadest karaktiseeritud. Alates 1. saj kunstist väljendub naine kui isiksuse väärtustamine, võib välja lugeda daami intelligentsi ning positsiooni. Ka lihtsad Kreeka soengud asendusid erilistega. Skulptuuris väljendub jumalikustamine keisri täiuslikus atleedifiguuris ning mõnikord idealiseeritud näos
Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest. Theseioni poolt Ateena Nike templi skulptuurid, ilusaim on sandaali jalast võttev Nike ainulaadne on maitse ja virtuoosne tehnika, millega on teostatud jumalanna rikkalikus
sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, Vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks. Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti kujutati
Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus, et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
