Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Eesti XX sajandi algul (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtus Jüri Vimsiga?
  • Mida teha Vene rahu ettepanekuga?
  • Kuidas rahu kinnitada?
  • Kui palju juustu tuleb valmistada kui palju mune tuleb müüa?
Vasakule Paremale
Eesti XX sajandi algul #1 Eesti XX sajandi algul #2 Eesti XX sajandi algul #3 Eesti XX sajandi algul #4 Eesti XX sajandi algul #5 Eesti XX sajandi algul #6 Eesti XX sajandi algul #7 Eesti XX sajandi algul #8 Eesti XX sajandi algul #9 Eesti XX sajandi algul #10 Eesti XX sajandi algul #11 Eesti XX sajandi algul #12 Eesti XX sajandi algul #13 Eesti XX sajandi algul #14 Eesti XX sajandi algul #15 Eesti XX sajandi algul #16 Eesti XX sajandi algul #17 Eesti XX sajandi algul #18 Eesti XX sajandi algul #19 Eesti XX sajandi algul #20 Eesti XX sajandi algul #21 Eesti XX sajandi algul #22 Eesti XX sajandi algul #23 Eesti XX sajandi algul #24 Eesti XX sajandi algul #25 Eesti XX sajandi algul #26 Eesti XX sajandi algul #27 Eesti XX sajandi algul #28 Eesti XX sajandi algul #29 Eesti XX sajandi algul #30 Eesti XX sajandi algul #31 Eesti XX sajandi algul #32 Eesti XX sajandi algul #33 Eesti XX sajandi algul #34 Eesti XX sajandi algul #35 Eesti XX sajandi algul #36 Eesti XX sajandi algul #37 Eesti XX sajandi algul #38 Eesti XX sajandi algul #39 Eesti XX sajandi algul #40 Eesti XX sajandi algul #41 Eesti XX sajandi algul #42 Eesti XX sajandi algul #43 Eesti XX sajandi algul #44 Eesti XX sajandi algul #45 Eesti XX sajandi algul #46 Eesti XX sajandi algul #47 Eesti XX sajandi algul #48 Eesti XX sajandi algul #49 Eesti XX sajandi algul #50 Eesti XX sajandi algul #51 Eesti XX sajandi algul #52 Eesti XX sajandi algul #53 Eesti XX sajandi algul #54 Eesti XX sajandi algul #55 Eesti XX sajandi algul #56 Eesti XX sajandi algul #57 Eesti XX sajandi algul #58 Eesti XX sajandi algul #59 Eesti XX sajandi algul #60 Eesti XX sajandi algul #61 Eesti XX sajandi algul #62 Eesti XX sajandi algul #63 Eesti XX sajandi algul #64 Eesti XX sajandi algul #65 Eesti XX sajandi algul #66 Eesti XX sajandi algul #67 Eesti XX sajandi algul #68 Eesti XX sajandi algul #69 Eesti XX sajandi algul #70 Eesti XX sajandi algul #71 Eesti XX sajandi algul #72 Eesti XX sajandi algul #73 Eesti XX sajandi algul #74 Eesti XX sajandi algul #75 Eesti XX sajandi algul #76 Eesti XX sajandi algul #77 Eesti XX sajandi algul #78 Eesti XX sajandi algul #79 Eesti XX sajandi algul #80 Eesti XX sajandi algul #81 Eesti XX sajandi algul #82 Eesti XX sajandi algul #83 Eesti XX sajandi algul #84 Eesti XX sajandi algul #85 Eesti XX sajandi algul #86 Eesti XX sajandi algul #87 Eesti XX sajandi algul #88 Eesti XX sajandi algul #89 Eesti XX sajandi algul #90 Eesti XX sajandi algul #91 Eesti XX sajandi algul #92 Eesti XX sajandi algul #93 Eesti XX sajandi algul #94 Eesti XX sajandi algul #95 Eesti XX sajandi algul #96 Eesti XX sajandi algul #97 Eesti XX sajandi algul #98 Eesti XX sajandi algul #99 Eesti XX sajandi algul #100 Eesti XX sajandi algul #101 Eesti XX sajandi algul #102 Eesti XX sajandi algul #103 Eesti XX sajandi algul #104 Eesti XX sajandi algul #105 Eesti XX sajandi algul #106 Eesti XX sajandi algul #107 Eesti XX sajandi algul #108 Eesti XX sajandi algul #109 Eesti XX sajandi algul #110 Eesti XX sajandi algul #111 Eesti XX sajandi algul #112 Eesti XX sajandi algul #113 Eesti XX sajandi algul #114 Eesti XX sajandi algul #115 Eesti XX sajandi algul #116 Eesti XX sajandi algul #117 Eesti XX sajandi algul #118 Eesti XX sajandi algul #119 Eesti XX sajandi algul #120 Eesti XX sajandi algul #121 Eesti XX sajandi algul #122 Eesti XX sajandi algul #123 Eesti XX sajandi algul #124 Eesti XX sajandi algul #125 Eesti XX sajandi algul #126 Eesti XX sajandi algul #127 Eesti XX sajandi algul #128 Eesti XX sajandi algul #129 Eesti XX sajandi algul #130 Eesti XX sajandi algul #131 Eesti XX sajandi algul #132 Eesti XX sajandi algul #133 Eesti XX sajandi algul #134 Eesti XX sajandi algul #135 Eesti XX sajandi algul #136 Eesti XX sajandi algul #137 Eesti XX sajandi algul #138 Eesti XX sajandi algul #139 Eesti XX sajandi algul #140 Eesti XX sajandi algul #141 Eesti XX sajandi algul #142 Eesti XX sajandi algul #143 Eesti XX sajandi algul #144 Eesti XX sajandi algul #145 Eesti XX sajandi algul #146 Eesti XX sajandi algul #147
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 147 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ajaloolik Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley).

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

....................................................................................................................................................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

....... 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang............................................................................................................. 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule...................................................................................................... 14 25. XX sajandi esimesed aastad XX sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning varem suhteliselt kitsaid haritlasringkondi haaranud rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühistud (põllumeeste seltsid, laenu- ja hoiuühisused) pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks

Eesti ajalugu
thumbnail
23
docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis

Kultuurilugu
thumbnail
22
docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja

Eesti ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
18
docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (1)

orav1233 profiilipilt
orav1233: main
19:12 28-11-2018



Kõik kommentaarid



Uutele kasutajatele on kõik failid 24h TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun