Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kuk...
vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja Viies tase juht oli luuletaja Gustav Suits Loosung: "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde
Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907
Jean-Jacques Rousseau(1712-1728) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja.
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid,
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes
Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti motoks oli:" "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka eurooplasteks!" Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus: "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja
17.-18. sajandi Inglismaa Kolonisatsioon. Inglise kodusõda. Usuga seotud probleemid Kuulus revolutsioon. Revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid Jean Jacques Rousseau Elas 1712-1778 Rousseau sündis Genfis(Prantsusmaal) käsitöölise-kellasepa pojana, kaotas juba sündides ema ja pärast lesestunud isa lahkumist Genfist anti ta kasvatada sugulaste juurde Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks Mõned tema mõtted.. "Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda." Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Selles loomulikus seisundis elaks inimene tugeva üksikkõndijana vastavalt talle omasele loomulikule korrale.
Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge.
Sürrealism Sürrealism · Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. · Sürrealismi mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. · Sürrealistid pidasid ühiskonda, kultuuri, inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtuseks. · Nad üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatuid jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20
Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid endalõbuks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks
liikmetele edasi anda Liider grupis (Krech ja Grutschfield) · Palgamaksja · Esimees · Karistaja · Planeerija · Eeskuju · Tegutseja · Sümbol · Asjatundja · Vastutaja · Esindaja väljapoole · Ideoloog · Sisemiste suhete kontrollija · Isa-ema · Patuoinas
alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta kommenteerimata ühiskondlikke sündmusi, nii nagu ta ei jätnud ka hindamata Soome-Eesti omavahelisi suhteid. Ta ei pühendanud kunagi sellele ka liiga palju tähelepanu, sest tema esmahuviks olid ikkagi raamatud.
*Esimene maailmasõda 1914-1918. Teine maailmasõda 1939-1945. *Kommunistliku diktatuuri loomine Venemaal 1917. *Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 *Tähtsaimad leiutised 20. sajandil: Lennuk 1903, keemiarelv 1915, tank 1916, teler 1928, tuumarelv 1945. *Peale esimest maailmasõda, prantsuse kirjaniku André Bretoni korraldatud mäss Pariisis. (Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi,kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Paar aastat kestnud rivaalitsemisest väljus võitjana prantsuse kirjanik , kes otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming
· Looduslähedus- kõik halb tuleneb ühiskonnast, seetõttu peaks laps kasvama eemal linnast, kauni looduse rüpes maal. · Kristluse inimlikumaks muutumine- ehk humaniseeritud kristlus · Inimõigused- John Locke- kaitstakse inimeste loomulikke õigusi, nõutakse usuvabadust. · Mõõdukad- kes ülistasid eraomandit ja pooldasid monarhiat · Radikaalsed demokraadid- ? Voltaire (1694-1778) oli valgustajate põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi on Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane; tegeles isegi metsanduse ja ökoloogiaga. Ta võitles katoliku krikuga ja pidas seda peavaenlaseks. Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda", mis tähendab, et ta uskus kõrgemasse võimu. Ta oli kindel, et ühiskond peab lähtuma loodusseadustest, õige ühiskonnakorra alusteks on vabadus ja omand. Tema
NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Noor-Eesti oli Tartus aastail 1903-1904 tekkinud kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine, mis seadis eesmärgiks kultuuriuuenduse ja pidas keskseks eurooplust. Selle tuumikusse
maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal,
William Petty, kes tegutses 17. sajandil, oli Inglismaa klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada.
tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico....
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks. 16. Millised olid Calvini põhimõtted?(3)
· Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini, vaid pedagoogika kaudu. · Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi). 1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika. Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine. J.H. Pestalozzi (1746-1827) mõjutas rahvakooli ja lastekodutegevuse laiendamist. N.F.S. Grundtvig- rahvakoolitusliikumise ideoloog ja algataja Karl Mager(1810-1858) talle tähendas sots.ped eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi. Hans Thiersch- ta rõhutab sots.pedagoogika teoorialoomes ja tegevuses lähtumist inimste argielust, reaalsest oludest milles inimesed elavad. Sots.pedag. tõõ on eelkõige inimeste konkreetne aitamine nende pingutustes parema argielu saavutamiseks. John Dewey (1859-1952) pragmaatilise pedagoogika teeooria esindaja
inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi juhtiv positsioon kuuluma parlamendile, mis oli 2-a järel valitav; ülesandeks monopolide kaotamine; südametunnistuse vabadus. teiseks ideoloogiliseks liikumiseks oli levellerite liikumine(nimi võrdsustamise ideest - level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21
valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated tuginesid jakobiinide ideoloogiale,traktaat ´´´Arutlus teadustest ja kunstidest´´,ühiskondliku korra aluseks oli eraomand, arvas et vabariik on sobiv, samas kahtles selles. John Milton- ideoloog,inglise luuletaja, tema arvates kuulus trükivabadus inimõiguste hulka,tuntuks sai pamflettidega riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks.Teosed:´´Kaotatud Paradiis´´, ´´Tagasivõidetud paradiis´´,´´Areopagitica´´. Charles Montesquieu- (1689-1755) valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja (ideaalne riik-vabariik, kus võim lähtub rahvast) Valgustus- uue maailmakäsituse tekkimine, püüd rahvast harida, inimkonna väljatoomine vaimupimedusest e. harimatusest.
Õppetöö peaks toimuma õpetaja juhtimise ja õpilase tegevuse ühtsuses. Eesmärgipäraseks muudab arengu kasvatus, kasvatjapoolne juhtimine. (Liimets, 1998) Tahes tahtmata ei ole õppimist ilma kasvatuseta ja kasvatust ilma õppimiseta. Seetõttu ei saa me rääkida õpetajast kui ainult teadmiste andjast, vaid ta on ka kasvataja. Laps veedab suurema osa oma päevast kooli seinte vahel ning õpetaja, eriti esimene õpetaja on õpilasele teatud mõttes ideoloog, kelle ütluseid ja arvamusi võetakse ,,puhta kullana". Sel ajal on laps väga vastuvõtlik, kuna tema vaimne külg on alles oma varases kujunemisjärgus. Üks õpetaja kasvatuse mooduseid on näiteks kodutööde andmine ja teatud materjalide suunamine, millel on mitmesuguseid nähtavaid ja nähtamatuid mõjusid, mis avalduvad õpilase käitumises. Minu arvates on õpilastele kodutööde ja lektüüri andamine teaduslik lähenemine kasvatusse, kuna otsene teadmiste andmine ongi ju teadus!
Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis. Koostas e. Ahrens. 6. Kes algatas rahvaluule kogumise Eestis? Eesti keelse rahvaluule kogumise algatas Jakob Hurt, kes oli ka rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja rahvajuht 7. Kellele kuulub idee panna kirja eestlaste rahvuseepos? 8. Friedrich Robert Faehlmannile. 9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739. Aastal. Kuid ka Tallinna Linnakooli õpilane Hans Susi, kuid 1549 suri katku ja käsikirja pole säilinud. 10. Peterson. Eluaastad. Mida kirjutas? Mis oli eeskujuks? Tähtsamad teosed.
Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna trüki ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Väljapaistvad prantsuse ajaloolased Francois Guizot, Augustin Thierry.
SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks. Üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele
,,Laps ja surnud ema" ,,Karje" NEOIMPRESSIONISM Impressionismi lühike järg, jäljendati võimalikult tõetruult nähtava maailma värve, kasutati spektrivärve, mis kanti lõuendile väikeste punktidena, mis kogusummas andsid onjektile vormi ja värvi. Maal jättis eredavärvilise mosaiigi mulje. Paarid: kollane-lilla, punane-roheline, sinine-oran. Georges Seurat 1859-1891 Puäntismi ideoloog. Valdavalt maastiku ja linnavaated, ka natüürmordid. ,,Kankaan" ,,Tsirkus" Paul Signac 1863-1935 Seurat' õpilane, mõttekaaslane POSTIMPRESSIONISTID- olid kunstnikud, kes lähtusid impressionismist, kuid maalimisel püüdsid värvide kaudu edasi anda oma hingeseisundeid, emotsioone. 19. sajandi lõpul tötöas 3 suurt maalijat, kes olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijateks. Vincent van Gogh 1853-1890
Aavik(1880-1973), Bernhard Linde(1886-1954) ja Villem Grünthal-Ridala(1885- 1942). Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti tähtsaimateks saavutusteks olid: · 1905 1919. aasta kultuuri elavdamine · Kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri tõstmine · Kirjanduskriitika paremale tasemele viimine · Raamatukirjanduse taseme tõstmine · Kunstielu elavdamine · Eesti keele arendamine ja sõnavara rikastamine
a. tegutses Tartus koolidevaheline ring "Eesti Külvaja". 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv "Eesti Ühisus". 1904. a. kavandati seal "Kiirte" neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna "Noor-Eesti". Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul. Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu, Fr. Tuglas. 1905. a. ilmunud esimese albumi ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas rühmituse juht ja ideoloog Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige n o o r u s kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: "E n a m k u l t u u r i
Määrava tähtsusega saab tegelaste juures nende sotsiaalsed tunnused. Eepilise teatri vaimus on kirjutatud satiiriline komöödia ,,Mees on mees". Brecht Sündis saksamaal, Augsburgis. Töösturi perekonnas. Tema kirjanduslik tegevus algas ekspressionismi õitseajal. Tunnustuse tõi satiiriline luuleteos. ,,legend surnud sõdurist". 1918 valmis ka esimene ekspressionistlikus stiilis näidend ,,Baal". Tema õpetajaks ja eeskujuks oli poliitilise teatri ideoloog ning silmapaistvaim lavastaja Erwin Piscator. Berliini aastail hakkasid kuju võtma Brechti teatrivaated, mis on tuntud kui eepilise teatri teooria. Selle vundamendiks on marksistlik ühiskonnaõpetus. Hitleri võimuletulekuga, pidi Brech oma marksistlike vaadete pärast saksamaalt lahkuma. Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu". 1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble
inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;
Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. (Vikipeedia 2012) Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Suure osa säilinud filosoofilistest teostest
Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas. Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki
Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan"
Enamik kunstnikke hakkasid pidama neid skandalistideks. Abstraktsionistid tegelesid puhta kunstivormiga ja sürrealsm tundus neile liiga literatuurne ning odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. Seal andis nende looming , aga veel rohkem teooria tõuget uut tüüpi abstraktsionismi tekkele 1940. aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud. Sürrealismi kunstnikud ja skulptor André Breton oli mässumeelne kirjanik ja ideoloog. Ta sündis 19.02.1896 Tinchebray's Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" defineeris 1924. aastal sürrealismi. Sürrealism pidi ületama piirid
- Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. - Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. - Ta mõjutab ilmselt L.Tolstoid ja S.Kierkegaardi. - "Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole." Rousseau mõju - Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. - Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. - Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. - Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. Suhe valgustusse - Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. - Tema ideed peegelduvad 19.saj
Kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Sürrealismiga on sageli seostatud ühe 20. sajandi kunsti suurkuju, Mark Chagalli (1887-1985) loomingut
koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi mitte kõiki kunstiinimesi. Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. 1924. a. avaldas Breton oma arusaamise sürrealismist. See on ,,puhas psüühhiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendam mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda
ÜLEVAADE KUNSTISTIILIST Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
päris varajases eas. Novellid on täis õudusi ja katastroofilisi lõppe. Tema romaan „Väike Illimar“ põhineb peamiselt tema lapsepõlvel, mille aitas tal kohati meelde tuletada ema. Romaan kujutab lapse silme läbi mõisaelu-ja inimesi. Novell on tiheda sündmustikuga, väheste tegelastega, keskendutakse ühele teemale ning lõpetuseks on puänt. 3. Gustav Suitsu luule. 3 kogu, teemad, tuntud luuletused, tähtsus G.Suits oli Noore-Eesti liikumise juht ja ideoloog ning ta oli modernistlik luuletaja. Töötas Soomes keeleõpetajana. 1919 tuli Tartu Ülikooli professoriks. Kaotas sõjapõlengus enamuse oma kirjutistest. Oli luuletajana Eesti esimesi moderniste. Asutas Akadeemilise Kirjandusühingu. Oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. „Elu tuli“, on täis hoogsat luulet, mis väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. „Tuulemaa“’s kujutab Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi
populaarne. Seda tellisid enam, kui 2500 inimest. (Hiljem on tõestatud, et Jannsen sai sakslaste käest toetussummasid, et leht oleks saksasõbralik.) Oma ajalehtede abil õpetas Jannsen eestlasi ka lugema. Tema toimetatud ajalehtedel oli Eesti rahvuslikul ärkamisel ja kasvatamisel silmapaistev osa. Ta võttis esimesena sõna "maarahvas" asemele kasutusele "eesti rahvas". Kuigi tal puudus kindel programm, oli ta Eesti rahvuslik ideoloog ja rahvuskeele tundja, kes aitas kaasa rahva valgustamisele ja äratamisele. Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol. Ajakirjandusliku tööga teenis Jannsen endale rahva hulgas austava nime Postipapa. 1865.aastal asutati Jannseni algatusel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". "Vanemuise" seltsi peoõhtutel leidsid lavastamist ka Jannseni kirjutatud kolm näidendit.
romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke"). Bookeri kirjanduspreemia (Man Booker Prize for Fiction) olulisim kirjanduspreemia parima inglisekeelse romaani eest, mis ilmunud Briti Rahvaste Ühenduses, Iirimaal, LAV-is. Preemia on asutatud 1968. aastal toiduainekontserni Booker McConnell Ltd poolt. Preemia suurus oli algselt 21 000 naela, 2002. a oli summa tõusnud 50 000 naelani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
