tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana.Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte.Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma ,tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. 6 Kurss rahule 1919.a.suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit ja selle põhiraskust kantsid vene valged.Kahjuks ei osanud Loodearmee juhtkond kindlustada endale tsiviilelanikkonna toetust,mistõttu tema sõjaline jõud tunduvalt nõrgenes ning Punaarmee löökide all tõmbuti järkjärgult tagasi Eesti suunas.Vältimaks lahingute kandumist Eestisse,rakendati üha enam Eesti väeüksusi rindevõitlusse Venemaa pinnal.Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks.Likviteeriti Eesti Töörahva KommuuniNõukogu. Vabadussõda muutus Moskva silmis kahe riigi-Eesti ja
ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets
suuresti organiseerimisel ega suutnud veel kaitsta Läti idapiiri. Põhja-Lätis asus 3. diviis AlksneLubasi järve joonele. Suuri kokkupõrkeid vastasega siin ei toimunud. 2. diviisi ja Soomurongide diviisi allüksused koos Vene valgetega pidasid kuni 24. augustini kaitselahinguid Pihkva ümbruses, kuid viimaks taanduti Irboska kindlustatud positsioonidele, mida oli hakatud ehitama juba suve hakul. Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas, et kergendada Loodearmee pealetungi Petrogradi suunal, kuid raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid. Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida , tunda andis sõjaväsimus. Vene valged Vabadussõjas Loodearmee, esialgse nimega Põhjaarmee üksik Pihkva vabatahtlik korpus, formeeriti 1918. aasta novembris Pihkvas vene valgete initsiatiivil ja lahkuva Saksa okupatsioonivõimu toetusel. 1918. aasta detsembrist 17. juunini 1919 oli korpus Eesti sõjaväe koosseisus,
14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha. Maaküsimus enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine. Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu (valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa. Moodustati vasaktsentristlik valitsus, algul O.Strandmani, seejärel Tõnissoni juhtimisel lootsis Eesti riigilaeva võidule. Okt. 1919 võttis Asutav Kogu
enneolematu sõjavaimustus. Rüdiger von der Goltz ja Landeswehr'i sõdurid Kurss rahule Landeswehr'i sõja ajal ja järel valitses enamlastevastasel rindel suhteline vaikus. Loodearmee taandumisel enamlaste löökide all Eesti poole pidi ka Rahvusvägi võitlusse sekkuma. Teatavate põhjuste tõttu tegi Venemaa ettepaneku pidada rahuläbirääkimisi, mis esimesel korral läbi kukkusid. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli sunnitud osalema ka Eesti. Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast, kuid eestlaste kaitse jäi püsima. Narva kaitselahingutega peeti Tartus paralleelselt rahukonverentsi. Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist. Piiriküsimuses puhkesid vaidlused, kuid need lahendati. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli Eesti Vabadussõda lõppenud. Rahukõnelused siiski jätkusid, vaidluste tulemusena kirjutati 2
eestlaste kaitset murda ning alustas kahekuulist rünnakuteseeriat. Ehkki lõunarindel saavutas see ka teatavat edu, vallutades ajutiselt Petseri, lõppes kogu aktsioon Punaarmeele siiski läbikukkumisega. Mais alustasid eestlased vastupealetungi ja vallutasid kuu lõpus Pihkva. Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete Põhjakorpus, hilisem Loodearmee. Aprillis toimus ka 3 Saaremaa mäss, kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et
nähtud vene valgekaartlikule Põhjakorpusele, kes tegutses Eesti ülemjuhatuse alluvuses. Põhjakorpus pidi eesti vägede toetusel alustama 1919. a. mai keskel rünnakut läbi Viru rinde Jamburgi suunal ning liikuma edasi Petrogradi peale. Põhjakorpus alustas rünnakut 13. mail. Ettejäänud vaenlane purustati, ning tungiti sügavale Venemaale. Seoses korpuse lahingutegevusega väljaspool Eesti piire loobus J.Laidoner sellega alluvusvahekorrast. Korpusest moodustati iseseisev Loodearmee kindral Judeniti juhatusel. Põhjakorpuse tegevust toetas tõhusalt Eesti laevastik koostöös Inglise laevastikuga. Meredessantüksused maabusid Kaporje ja Luuga lahes ning tungis edasi Petrogradi kaitsva Krasnaja Gorka fordini, mis tänu fordi puhkenud mässule õnnestus 14. juunil vallutada. Mõjuvat täiendust saanud punased asusid juuni keskpaiku liiga kaugele tunginud väikesearvulise Pöhjakorpuse vastu pealetungile, kes ei suutnud kättevõidetud alasid kaitsta ja
19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. Vabadussõja lõpp · 17.18. september Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 28. september algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5
Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes
Eesti vägede kätte. Kurss rahule 1919 suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit. Üha enam Eesti väeüksusi rakendati rindevõitlusse Venemaa pinnal. Likvideeriti Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. Augusti lõpus saati radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahuläbirääkimised lõppesid tulemusteta. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradi vallutamiseks. Punaarmee vastulöök tähistas Loodearmee purustamise algust. Samal ajal alustasid saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Narva kaitselahingud Novembris jõudis punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni. Eesti väed olid sunnitud taanduma. Detsembri alguseks olid siiski enamlaste rünnakud tõrjutud. 4 Tartus algasid rahuläbirääkimised ning Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks
Venemaa aga vajas majandussidemeid läänega. Tekkis olukord, kus Eestile muutus Venemaa võim kasulikuks. Samas ei saanud lasta Venemaal liiga tugevaks muutuda. Rahu sai sõlmida seni, kuni Venemaa seda vajas. 1919 september Pihkvas - ettevaatlik kontakt Eesti ja Vene esindajate vahel, kuid ei saavutatud kokkulepet ja endiselt loodeti, et relvad lahendavad asja. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine 1919 oktoobris alustas pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee, kindral Judentsi juhtimisel algus olid jõuline, kuid Pertrogradi all valgete rünnak takerdus. Punaarmee andis vastulöögi ja valged jäid alla Demoraliseerunud valged väed valgusid üle eesti ning Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Relvadeta valged koondati Virumaale laagritesse, kus enamus tüüfusesse surid. Loodearmee lakkas olemast. Eesti kaotas probleemse liitlase ning pidi ise Venemaa vastu astuma ja Antant ei
ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua. Soomusrongide arendamisega tegeles väga palju Johann Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas tegutsesid Vene valgekaartlikud väed, mida tuntakse loodearmee nime all. Nende juhiks oli kindral Judenits. 1919 aasta kevadel tegid loodearmee ja Eesti sõjaväge koostööd. Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse.
Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimast meeleheitliku rünnakut Petrogovi vallutamiseks. Selle sõja nimi oli Valge mõõk aga see kukkus läbi. 19.novembril kirjutas M.Litvinov Tartus alla Eesti, Läti ja Leeduga pantvangide ja tsiviilsõjavangide sõjavahetamise leppele. See oli nende riikide esimene lepin Nõukoude Venemaaga. Jõuti kokkuleppele ka relvarahu küsimustes aga seda ei allkirjastatud. 31.detsemberi õhtul teatati et on saavutatud Eesti iseseisvuse tunnustamise
ja Roopa lahing. 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. • 23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. • 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. • 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu. Vabadussõja lõpp • 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. • 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5
Moskvas nähti soodsat võimalust maailmarevolutsiooni levitamiseks Kesk-euroopasse. Valgete vastupealetund 1919 Ajapikkus hakkas valgete vastupanu juhtimine koonduma endistetsaarikindralite kätte.1919 aasta kevadel alustasid kõik need jõdvarasematest palju tõsisemat sõjakäiku punaste vastu. · Idas sai vägede etteotsa Aleksander Koltsak. · Lõunas lõunas lõi oma armee kindral Anton Denikin. · Eestis moodustati Loodearmee kindral nikolai judenitsi juhtimisel. · Jõudumööda toetasid valgekaartlasi ka vastiseseisvunud piiririigid ja Antanti inverventsiooniväed. Nõukogude Venemaa oli sattunud rinnete rõngasse ja äärmiselt täbarasse olukorda. Koltsak jõudis oma vägedega välja Volgani. 1920. aastal algas Poola pealetung Nõukogude Venemaale. Batka Mahno Nestor Mahno juhtis talurahvasõda Ukrainas. Oli vaadetelt anarhist. Vastavalt vajadusele sõdis nii punaste kui ka valgetega
juuni) tähistatakse tänini võidupühana. 3.Vabadussõja lõpp 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis
aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis akslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi. Konflikti algus 6. juunil vallutasid Landeswehri väed üsna vähese vaevaga Csise, mida kaitses lahingukogemuseta 2. Läti Võnnu polk ja kaks Eesti soomusrongi. 8. juunil üritasid Eesti väed linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. 8. ja 9. juunil vahistasid eestlased Narva lähedal maandunud 3 saksa lennuki piloodid, kes olid teel Vene Loodearmee poole, eesmärgiga proovida Loodearmeed kaasata Eesti vastasesse võitlusse, kuid maandusid ekslikult Eesti vägede piirkonnas. 10. juunil tehti Antanti Click to edit Master text styles vahendusel vaherahu Second level ning alustati Third level Fourth level läbirääkimistega. Eestit
Rahuläbirääkimiste protsess Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda..Samal ajal alustasid
Lääneriigid aga ei lugenud enamlaste võimu seaduslikuks ja olid eesmärgiks seadnud selle kukutamise. Kujunes välja paradoksaalne olukord mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal (ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada), seda rohkem oli Eestil lootust, et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja lasevad neil sõjast välja tõmbuda. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine 1919. a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Teda toetasid tiibadelt Eesti väed. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja, kus rünnak takerdus. Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. Demoraliseerunud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Vahekorrad
Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud. Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung. 1919. a detsembris võitlused Narva all (160 000 Punaarmeelast) Eestlaste kaitse jäi püsima. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon (eesotsas Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Kirjutati alla 31. detsember 1919. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. 2. veebruaril 1920 määrati kindlaks viimased punktid (riigipiir, jne) SÕJA LÕPP!
12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned? Eksisteeris vaid üks erakond(Isamaaliit), ajalehes ei tohtinud valitsuse vastu midagi öelda. 1937(8), Päts sai aru, et vaikiv ajastu pole õige asi ning moodustati uus eelnõu (1. jaanuar 1938 vastu võetud), Kasutusele tuli president(Päts). Vabadussõda Eesti töörahva kommuun 28. nov 1919 (juhtis Jaan Alvelt) Valgete loodearmee ( Vene tsaari pooldajad) Eestlaste pealetung jaanuar 1919 ( Tartu ja Narva tagasivõtt) 31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö asutav kogu koosneb rahvast, 1920 kõrgeim võim rahval, rahvas valis parlamendi majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu Järjestus Veebruarirevolutsioon
Karlis Ulmanise valitsuse. -1919 juunis Võnnus eestlaste ja baltisakslaste väed põrkuvad Võnnu lahing 19.06.1919-23.06.1919 saksa pealetung-> 4 päeva lahinguid-> eestlased tungivad peale-> sakslased taganevad-> 23.06.19 eestlased neariseerivad (?) Võnnu linna = VÕIDUPÜHA *3. Juuli vaherahu Landeswehriga (Karlis Ulmanis tagasi võimul) Sõja lõpp *Loodearmee (endine valgete Põhjakorpus) hakkab taas kaotama ning rinne Eesti poole liikuma *Oktoobris Loodearmee uus pealetung (pole võitlusvõimeline) *Detsember 1919 jõuavad laingud tagasi Narva alla (Punaarmeel 160 000 meest ja 200 suurtükki) *Eesti ei tagane, võitlus kestab *Samal ajal toimub ka Tartu rahukonverents *31.12.19 kirjutatakse alla vaherahule (3.01.1920 hakkab kehtima) Tartu rahu *2.02.1920 sõlmitakse lõplik rahu *Määrati kindlaks Eesti riigipiir *Kommunistlikud Eesti väeosad saadetakse laiali *Venemaa eestlastel õigus kodumaale tulla *Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
Landeswehri sõjaks. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana . Sõja lõpetamine 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale Tartu rahu Jaan Tõnissoni valitsus otsustas minna läbirääkimistele üksi EestiVene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal.
Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti.
seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit venemaa võõrandamatuks osaks. * kujunes välja paradoksaalne olukord: mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada, seda rohkem oli Eestil lootust , et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja laevad neil sõjast välja tõmbuda. *rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua, kuni Venemaal seda vaja oli. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine *1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. *Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine...
eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. Lätis taastus K. Ulmanise Valitsuse võim. Samuti ei pidanud Läti pool kinni lubadusest maa andmise suhtes endistele mõisnikele, mille peale sakslased eriti pahased olid. 11 Siht rahule 1919. aasta suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit ja selle põhiraskust kandsid vene valged. Kuna Loodearmee ei osanud kindlustada endale tsiviilelanikkonna toetust, nõrgenes tema sõjaline jõud tunduvalt ning Punaarmee löökide all tõmbuti tagasi Eesti suunas. Vältimaks lahingute kandumist Eestisse, rakendati üha rohkem väeüksusi rindevõitlusesse Venemaal. Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks. Eemaldati ETK Nõukogu ja eesti kommunistlikud kütipolgud viidi teistele kodusõja rinnetele.
Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul. 1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis), kahjuks tsiviilelanikkond ei toetanud Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada. Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha rahuläbirääkimised. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud väikeriikide eemaldumist sõjast. Eesti pol ei soovinud venemaaga separaatrahu. Loodearmee Petrogradi operatsioon
välisabi. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks ja edukaks. Tõrjuti tagasi Punaarmee pealetungid, kuid kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, hakati mõtlema rahuläbirääkimistele. Järelikult olid taaskordsed sõjasündmused ja Vabadussõja edu Eestimaa pinnal süüdanud tule rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks. 1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said
See toimus 1919 juunis. Võnnu lahingus löödi sakslased puruks 23. Juunil. 23. Tartu rahu - Selle lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõigist õigustest Eestile. Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Tartu Rahuga vabastati Eesti igasugustest kohustustest Venemaa vastu ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Narva rindel toimus: Sõjaväed polnud seal võrdsed. Vaenlastel 2 X ülekaal. Punaarmee sai suuri kaotusi, sest nende vägi oli juba väsinud ja kurnatud. 24. Loodearmee - Nõukoguse võimu vastane relvaüksus. Eestlasi pidasid nad ajutisteks "kartulikoorevabariigiks". 25. 1905 - Toimus verine pühapäev, mille tagajärjena Eestis toimus streik, ning inimsed avaldasid oma arvamust majanduslikus ja ka poliitilises vallas. Tsaari manifestiga anti kodanikele õigused. Asutati Eesti esimene partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Ned kõik sündmused olid alusrajajaks teel Eesti iseseisvuse poole. 26. 1917 - Veebruarirevolutsioon, kus venemaal moodustus kaksikvõim
Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest. Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas okt. kriipsu peale Loodearmee pealetung. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Tartu rahuleping- Sõlmiti 2. veeb 1920. Tingimused. : Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust. Pandi paika Eesti piir. Vahetati sõjavange. Nõukogude Venemaa lubas tagastada Tartu Ülikooli varad. Eesti lubas kastutada oma sadamaid kauba vahetuseks.
suuremast osast Lätist. SÕJA LÕPETAMINE 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale
07.01.1919-algas Eesti armee pealetung(vabatahtlikud üksused, Soome, Rootsi, Taani abivägedega) veebruar 1919-Saaremaa mäss 24.02.1919-Johan Laidoner kinnitas, et Eesti on vaenlastest vaba aprill 1919-Asutav Kogu. Põhjakorpus(Vene valgete armee) aitasid eestlasi. mai 1919-sõda liikus Eesti piiridest välja juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi) 23.06.1919-Võnnu(Cesise) lahing oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee. 02.02.1920-sõlmiti Tartu rahu. 6. Tartu rahu tähtsus Eesti Vabariigi kindlustumisel. Tartu rahu sõlmiti 02.02.1920. aastal. Tartu rahu on esimene dokument, millega määrati piir Venemaa ja Eesti vahel. Lepinguga lõpetati Vabadussõda ametlikult; Venemaa pidi tunnustama Eesti iseseisvust ning tasuma 15 mln kuldrubla(oma riigi kullavaradest; tunnustus majanduse edendamise eest), tagastama I maailmasõja Eestilt võetud kultuurivarad(sh ka Tartu Ülikooli muuseumi asjad)
lõpetada. Augusti lõpupäevil saadi Tallinnas Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari G. Tsitserni radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid siiski tulemusteta. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmoo suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, mida toetasid eesti väed tiibadelt. Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistatakse Loodearmee purustamise algust. Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum, mis näitas, et Saksa oht pole Baltimaade kohalt veel kadunud. Pavel Bermondt-Avalovi väeüksused alustasid pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Ulmanise valitsus palus abi Eestilt, kes saatis Riiga 2 soomus rongi, mis aitasid Bermondti avantüüri likvideerida. Narva kaitselahingud Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema
Rahuläbirääkimiste protsess Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda.Samal ajal alustasid
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel. 6. jaanuar algab Eesti vägede ja Vene Loodearmee vastupealetung Narva ja Paide suunal. 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. 13. jaanuar - Eesti väed vallutavad Kaarepere jaama. 14. jaanuar - Eesti väed vallutavad soomusrongide abil tagasi Tartu linna.
Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus
Sõja lõpp 1919. aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. 2010 Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Tartu rahuleping
EESTI ISESEISVUMINE 1917-1920 1. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused (kultuurilised, majanduslikud, poliitilised)? Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevuse d, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Ees...
Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Kurss rahule Landeswehr´i sõja järel toimusid lahignud väljaspool Eestit, osalesid peamiselt vene valged. Loodearmee taandus enamlaste löökide all Eesti poole. Rahvavägi pidi aina enam võitlusesse sekkuma. Eesti sõdur ei tahtnud sõdida, tagalas kasvas sõjatüdimus, majandusraskused. Vene valitsuse ettepanek alustada läbirääkimis oli huvi tekitav. Septembri keskel toimus Eesti-Vene kohtumine Pihkvas, tulemusteta. Oktoobris toimus Loodearmee pealetung, kus pidi osalema ka Eesti. Detsembris 1919 algasid heitlused Narva pärast. Punaarmee koondas 160 000 meest, 200 suurtükki. Eestlaste kaitse jäi aga püsima, Punaarmee kaotas ka oma viimased varud. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taotles rahulepingu sõlmimist, eesotsas Jaan Poskaga. Sooviti veel idapiiri kindlaksmääramist ja Eesti iseseisvuse tunnustamist. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. 31. detsemril kirjutati rahulepingule alla.
· 30. juuni eestlaed jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti vaherahu. · 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. 12 · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14
· 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas. · 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiraliks. · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14
Baltisaksa Landeswehr pidi samuti lahkuma Riiast ja minema Briti ohvitseride juhtimisel minema sõdima Punaarmee vastu. Ka Eesti väed pidid Riia alt tagasi tõmbuma. Kõige rohkem sellest lepingust võitis Ulmanise Ajutine Valitsus - kogu Läti valitsemine läks taas Ulmanise valitsuse kätte. Sõda Venemaal juuli-august 1919. Suhteliselt vaiksed ja rahulikud kuud. Eesti rahvaväe üksused Viru rindel ehitavad peaasjalikud kaitserajatisi Narva jõe poolel. Vene loodearmee tõmbub Punaarmee survel järkjärgult tagasi Jamburgi suunal. Lõunarindel Eesti 2. diviis paikneb Pihkvas ja Pihkva ümbruses ja teevad ka koostööd Vene loodearmeega - Bulak Bulahhovitsi väesalk. Pihkva all oli eestlastel suurem suurem panus kui Viru rindel. Juulikuu alguses osalesid eestlased Punaarmee tagasisurumisel Pihkva alt ja juulikuu II poolel, läks 2. diviis koostööst BB väesalguga pealetungile - jõudsid Ostrovi kui Korpovi linnani. Lõpuks Eesti 3
Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad kokku Laidoner ja Landeswehr´i esindaja, viimane aga ei ilmunud kohale ja Laidoner andis käsu soomusrongidel Läti aladele tungida. · Landeswehr´i väed vallutavad kerge vaevaga Csise, Eesti väed üritasid linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. · Eesti väed suutsid Narva lähistel alla tulistada 3 saksa lennukit, mis olid teel Vene loodearmee poole eesmärgiga kaasata neid Eestivastasesse võitlusesse. Landeswehr : vaherahu · 10. juunil tehti Antandi vahendusel vaherahu. · Eestlastelt nõuti oma vägede välja viimist Läti aladelt ja nõuti ka PõhjaLäti alade okupeerimise lõpetamist. · Alanud konflikt oli ka arutlusel Pariisi rahukonverentsil, kus 11. juunil käskis Antandi ülemsõjanõukogu sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
