Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk
Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast II MS kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli all...
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad r...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5)
astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse ja
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele)
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Loodi VLO-1955 Algas sula-1956 Algas stagnatsioon-1970 Algas perestroika-1985 Toimus augustiputs-19 august 1991 Lagunes NSVL-1991 Langes Berliini müür-1989 Taasühines Saksamaa-3 okt. 1990 Toimus suurküüditamine Eestis-26 märts 1949 Toimus EKP VIII pleenum-1950 Koostati ,, 40 kiri" - 1980 Algas uus ärkamisaeg-1987 kevad Toimus laulev revolutsioon-1988 sept. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon- 16 nov 1988 Toimus Balti kett-23 august 1989 Taastati Eesti iseseisvus-20 august 1991 1. Kommunistlikud riigid a)Sotsialismileeri kujunemine TV b) Sotsialistlike riikide ühisjooned - Tv c) Sotsialistlike riikide koostöö TV 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a)Stalini surm ja Beria uus kurss TV b) Hrustsovi sulaaeg TV Pärast Stalini surma pretendeeris Nõukogude riigi liidrirollile. Kummastaval kombel oli ta poliitika edumeelne: ta edendas suhteid välisriikidega j edendas liiduvabariikide õigusi. Võimalik et se oli populism, mis ei meeldinud teistelte võimu taotlejatele
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45)
varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire karv, kuna kehvad majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda?
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis.
mõju vastu Tulemus: Nõukogude Liit kukutas Ungari valitsuse, ülestõus kukkus läbi Kuuba kriis: Milles seisnes kriisi olemus? Kennedy võimuletulek Kuubal, NSV viib Kuubale oma raketid, mis ta suunab Washingtoni peale. Kuidas kriis lahendati? Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise Miks põgenesid inimesed massiliselt Ida-Saksamaalt? Nim 3 põhj 1) ei tahtnud olla kommunistlikud 2) ei tahtnud olla NSV liidu mõju all 3) rahulolematus viletsate elu, palgatingimustega Iseloomusta kahe korea suhteid tänapäeval (koos põhjendusega). Pingelised, nt 2010 aastal tulistas P-K L-Ks vaidlusealuse merepiiril asuvat saart. Churchilli kõne Milliseid nõukogude liidu tegevusi okupeeritud aladel mainib Churchill, mis olid demo lääneriikidele vastuvõetamatud? Miljonite sakslaste deporteerimine,
· Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954. aastaks oli kommunistlikud Prantsusmaa sõja partisanid tõrjusid kaotanud ja Vietnami 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja- edasist saatust Vietnamist välja ja hakkasid otsustama kuulutasid seal välja suurriigid
60. sünnipäevaga". BREŽNEVI KÕNED ★“Real Russian Bear” ★Mahalugeja ★Ranged juhtnöörid kõnede kirjutamisel Peale kongressil peetud kõnet sõimab Brežnev oma abilist: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!" Abiline õigustab ennast: "Aga te käskisite mul ju kõne esitada neljas eksemplaris!" Näide SISEPOLIITIKA ★KP kontroll (raadio, ajakirjandus, välismaailm) ★kommunistlikud lasteorganisatsioonid(oktoobrilap sed, pioneerid, kommunistlikud noored) ★dissitentlus->vaimnesandistamine MAJANDUS ★ 1965 Kossõgini majandureform ○ ettevõtete iseseisvus -> majandus elavnes ★ Defitsiit ★ Brežnevi pakid DEFITSIIT ★Näts ★Mustlased ja ühe säärega teksapüksid VÄLISPOLIITIKA ★Kosmose võidujooks Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brezhnev:
astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni kaudu luureandmeid NSV Liidu kasuks ning mõjutati välisriikide poliitikat
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea.
purustustest ülesse ehitada. Sellega püüti takistada kommunismi levikut Lääne Euroopas, sest vaesus levis kommunism kõige kergemini. 7. Külm sõda- USA ja NSVLi vastaseis pärast II MSi. Sõjategevus toimus läbi kolmandate riikide. Algas 1953. aastal Berliini blokaadiga. Külm sõda avaldus: Võidurelvastumises- NSVL ja USA proovisid teineteist üle trumbata sõjalisevarustusega. 8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO vastu,kuhu kuulusid Kommunistlikud riigid. 9. VMN- Vastastik Majandusabi Nõukogu. See liit pidi tugevdama Kommunistlike riikide majaduslikku koostööd. 10. NATO(1949)- Põhja-Atlandi Organisatsioon. Kaitsta liidus olevaid riike ja abistada sõjakorral. Seista vastu NSVLi agressiivsusele. 11. 1968. aastal vahetus Tsehhis valitsus, mida hakkas juhtima Dubcek, kes viis reforme läbi. Lubas sõnavabadust ja see NSVLile ei meeldinud, sest ta kartis, et teised kommunistlikud
1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool. Kommunistid sattusid põlu alla. 7
........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu
piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal. (Первый мир, западные страны) KAHEPOOLUSELINE MAAILM • Teine Maailm (= sotsialismileer, = idablokk) – kommunistlikud maad külma sõja ajal, kus puudus demokraatia ja valitses käsumajandus. (Второй мир, сотциалистические страны, Восточный блок) • Kolmas Maailm – riigid külma sõja ajal, mis ei kuulunud demokraatlike lääneriikide ega kommunistlike riikide hulka. Tänapäeval enamasti Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Okeaania riigid. (Третий мир) • doktriin – poliitilised või sõjalised põhimõtted, millest riik
aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku kommunismile toetada, polnud tegelikkuses lääneriigid selleks veel valmis. Mitte kuidagi ei suudetud välja mõelda, kuidas ülestõusnuid aidata ning nad jäeti saatuse hooleks. Selle tõttu said kommunistlikud võimukandjad ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör lasi välja kuulutada sõjaolukorra ning tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus inimesi tuhande ringis, kuid lõplikult ei suutnud NSV Liit olukorda Kesk-ja Ida-Euroopas siiski muuta. Suessi kriis 1956. aastal toimus 1952. aastal Egiptuses toimunud riigipöörde tõttu, kus kukutati monarhia. 1956
varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi Berliini müür 1961 1989 Üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid Eesmärk takistada massilist idasakslaste põgenemist läände 1949-1962 4 miljonit inimest, 1962-1989 üle müüri 5000, läände alla 200 tuhande inimese Täname tähelepanu eest!
kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut....
valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad.
aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile
Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed ...
a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid
· Sotsialistliku orientatsiooniga riigid ei kuulunud sõprusühendusse; N.Liit toetas sõjaliselt, rahaliselt ja majanduslikult. · Plaanimajandus partei poolt kinnitatud plaanide alusel tootmine. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ; N. Liidu eestvedamisel toimiv majandusalane koostöö organisatsioon (1949). · Varssavi Pakt (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955); Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline liit. · Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. · Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine
maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus:
v Stavropol v vene-ukraina segaperekond v õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust v kahtlemata üks 20. sajandi vastuolulisemaid isikuid v noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut Poliitika v uskus kindlalt sotsialismi paremusse kapitalismi ees v veidrad harjumused v võime tundide kaupa vahetpidamata rääkida v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliitika: perestroika ja glasnost v Korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlus v Üritas peatada võidurelvastumist v osutus välismaal ülimalt populaarseks v
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass 3. tööleht KOMMUNISTLIKUD RIIGID 1. Kuidas kõlas Nõukogude Liidu hüüdlause/moto? Kõigi maade proletaarlased, ühinege. 2. Järjesta. Alusta varaseimast Breznev 3. Hrustsov 2. Andropov 4. Stalin 1. 3. Kes neist ei võtnud osa Stalini surma järel aset leidnud võimuvõitlusest? Malenkov, Lenin, Beria, Molotov, Hrustsov Võimuvõitlusest ei võtnud osa Lenin ja Molotov. 4. Millised muutused toimusid Nõukogude Liidus pärast Stalini surma? Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega
maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Selleks et NSV Liidu mõjuvõimu peatada reageerisid pikkamööda nähtustele lääneriigid. 1947. aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis on tema järgi nime saanud Trumani doktriin, mille eesmärk oli toetada vabasid rahvaid nii sise- kui ka välissurve vastu, pidades silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid
Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui loodeti lõpetati see. Siiski suutis see NSVL ja lääneriikide suhted nii ära rikkuda, et see viis 1949 aasta mais Saksamaa lõhenemiseni.
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad
Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata
Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
