Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info
Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Pragmaatika- märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga). Redundants liiasus, teate elementide kordus Semantika- märkide ja märgivälise tegelikkuse suhteid Skeem- Varaseatest kogemustest moodustunud omalaadne teooria sellest, milline vaadeldav asi üldjoontes ja tüüpiliselt on ning kuidas tuleks sellega ringi käia. Teise nimega stereotüüp Semiootika märkide ja nende toime uurimine Sotsiaalne konstruktsionism- `reaalsus` on teadmine, mis juhib meie käitumist, kuid meil kõigil on reaalsusest erisugune ettekujutus. Struktuurne sidusus -adaptatsioon (kohastumine), kus keskkond ei määra, millised muutused toimuvad, vaid seda teeb iga süsteem ise. Mõlemad (siin psüühilised) süsteemid on autonoomsed ja tegevuslikult suletud. Süsteem- tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel. Süntaktika- märgi (sõna) suhteid teiste märkidega (sõnadega)
saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi. Liiga traditsioonilised teosed (Ants Laikmaa, Kristjan raud, Konrad Mägi)- Mingit ühtset programmi ei kujunenud. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest peagi kasvas välja konservatiivsem Eesti Kunstnikkude Liit. Radikaalsemad koondusid Eesti Kunstnikkude Rühma (kubism, konstruktsionism). Kindlakujulist programmi ei kuulutanud ka 1918 asutatud kunstiühing „Pallas“. 1919 rajas Tartusse oma kõrgkooli. Pallase koolkonna mõju ulatus kaugele nõuk. aega välja. Konrad Mägi (algul neoimpressionism, hiljem ekspressionism), Nikolai Triik, Ado Vabbe (algul ekspressionist, siis futurism, uue teemana linnamiljöö). Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad
Lisaks on kasutatud materjale, mis toetavad teema psühholoogilist aspekti. 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus Edgar Krulli õpiku ,,Pedagoogiline psühholoogia" järgi on kognitiivsete õppimisteooriate põhiliseks tõukejõuks õppija sisemine huvi. Laias laastus võib kognitiivsetes teooriates eristada kahte äärmuslikku suunda: 1. õppimine kui info vastuvõtmine, 2. õppimine kui info rekonstrueerimine e konstruktsionism. Käesoleva referaadi teemaks on esimene suund. Kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria järgi toimubki õppimine eelkõige info vastuvõtmisena. Seega ,,eeldatakse, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimiksid selle vastuvõtjatena. Selle suuna esindajad pööravad õppetöö korraldamisele tavaliselt palju tähelepanu õppe- eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid kipuvad ära unustama
.................................... 14 11.Naivism........................................................................................................................................... 15 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst.................................................................... 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)............................................................................ 23 18
Kommunikatsiooni õppimine on selle sotsiaalse protsessi tundmaõppimine, kus luuakse, tajutakse ja kasutatakse Kolm autopoieetilist süsteemi Luhmanni järgi: olulisi bioloogilised süsteemid (organismid): operatsioon sümbolilisi vorme "elamine"; püühilised süsteemid: operatsioon "teadvus"; Sotsiaalne konstruktsionism sotsiaalsed süsteemid: operatsioon mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi "kommunikatsioon". -realistik transport saatjalt vastuvõtjale; sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab Bioloogilised süsteemid (organismid), püühilised kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete süsteemid ja tulemuseks
eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini
Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9.Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10.Kirjelda šveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. Aastatel Kõik, mis hästi funktsioneerib on ka kaunis 1.Millistel maadel ja miks oli pärast I ms. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2.Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Bauhaus, kunstikool, mille eesmärgiks tööstusdisain
7. Kas radikaalse konstruktivismi järgi eksisteerivad universaalse teadmised nagu loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, väärtused jne? Ei. 8. Kas Võgotski õppimise käsitus esindab (1) individuaalset konstruktivismi, (2) sotsiaalset konstruktivismi või (3) mõlemat? Sotsiaalset konstruktivismi. 9. Kas sotsiaalkonstruktivism ja sotsioloogiline konstruktsionism on (1) sünonüümid või (2) erinevad mõisted? Erinevad mõisted. SotsiaalkoNSTRUKTIVISTid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevustes, millel on (oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10
Haapsalu Kolledz Sotsiaalprobleemide seitse teoreetilist perspektiivi Earl Rubington, Martin S. Weinberg (2003) The Study of Social Problems: Seven Perspectives Sotsiaalne patoloogia (20. saj algus, social pahology) Sotsiaalne desorganiseeritus (1920ndad aastad social disorganisation) Väärtuskonflikt (1930ndad aastad value conflict) Hälbiv käitumine (1950ndad aastad deviant behaviour) Sildistamine (1950ndad aastad labelling) Kriitiline teooria (1970ndad aastad critical theory) Konstruktsionism (1970ndad aastad constructionist) Sotsiaalne Patoloogia Definitsioon: Sotsiaalprobleem on ühiskonna moraalsete normide (ootuste) rikkumine. Põhjused: moraalinormide rikkumine on põhjustatud vähesest sotsialiseerimisest nt haridusvõimaluste vähesus Tingimused: algselt peeti vähem võimekate indiviide isiklikeks põhjusteks, hilisemad selle suuna esindajad nägid põhjusi ka keskkonnas
et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Kubism - Kuubist lähtuvale kujutamine, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju, geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus Skulptorid- Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, Viljandi Vabadussõja monument. Eduard Viiralt- "Kabaree", "Põrgu." vabagraafik. Muusika: Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskusteks Tallinn ja Tartu. 1919. aastal loodi Tallinnasse konservatoorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndatel oli mitmekülgne muusika: Ooperid (Artur Lemba, Evald
annaabi.ee 
