a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt. 1905) - halvas terve riigi majanduse Nikolai II manifest (17.okt. 1905) lubati demokraatiat ja Riigiduuma - rahvaesinduse kokkukutsumist sotsialistide õhutusel jätkusid rahvarahutused, mis suruti sõjaväe abil maha Duumapoliitika I ja II Riigiduuma saadeti Nikolai II poolt laiali, alles III Riigiduuma (1907) oli keisrile kuulekas ja tegutses ettenähtud 4 aastat
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja
poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud
Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b
Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes jäi aga hiljaks mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale. 20. juuli 1906 algas Tallinna lähedal Hara lahes (бухта Папонвик) asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "Pamjat Azova" spontaanne mäss.
talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletamine Eestis 1905 17. oktoober 1905 (autor Ilja Repin) Revolutsiooni käik Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b
streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906- 1917).Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu)
1905.aasta oktoobris toimus Venemaal enneolematu üldine töökatkestus,mis halvas terve riigi majanduse. 17.oktoobril ilmus Nikolai II manifest. Manifesti võtsid juubeldamisega vastu liberaalne kodanlus ja haritlased. Manifest ei rahuldanud äärmuslikke poliitilisi jõude: täieliku isevalituse pooldajaid ehk monarhiste ega sotsialiste. Valitsuse tegevus muutus veel tagurlikumaks. · 1906.aasta kevadel tuli esimest korda Riigiduuma. · 1907.aastal tuli kokku teine Riigiduuma. · Alles kolmas Riigiduuma tegutses ettenähtud neli aastat. Stalõpini reformid 1906.aasta suvel sai uueks Venemaa peaministriks Pjotr Stalõpin. Esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine,et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Andis välja seaduse,millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamine. Küla ümberkujundamisega kaasnevad reforimid.
koosolekute pidamiseks - Revolutsioon hakkas muutuma üldrahvalikuks. Tulid agraarrahutuste lained üle Venemaa, talurahva mässud, mõisate põletamine, mõisnike maade enda valdusse haaramine, ülestõus Musta mere laevastiku soomuslaeval ,,Potjomkinil" - Rahvaliikumist püüti vaos hoida politsei ja sõjaväe abil - Valitsusel tuli jõust puudu ja siis pidi ta andma uusi lubadusi, kuid need ei rahuldanud enam kedagi (lubati Riigiduuma moodustamist) - Üldstreik algas Moskva-Kaasani raudteel olnud streigist, mis seiskas postkontorid, koolid, ajalehed jne - Rahvas nõudis demokraatlikke vabadusi ning Asutava Kogu kokkukutsumist - Krahv S.Witte survel kirjutas Nikolai II alla 17.oktoobri manifestile, mis lubas a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused (sõna-, mõtte- koosolekuvabadused), b) laiendada valimisõigusi ja c) anda Riigiduumale seadusandlikud õigused
8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde,
Kuid nüüd oli hilja, mässus osales terve Venemaa ning Nikolai II hakati nõudma tagasiastumist. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas: a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused * isiku puutumatus; * südametunnistuse vabadus; b) Laiendada valimisõigust * mehed alates 21. eluaastast * naised, kes olid abielus; c) otsustati kokku kutsuda riigiduuma; d) lubati luua parteisid. Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni. Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud revolutsiooniline duuma. Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi. Nõuti maad talupoegadele. Juulis 1906 saadab tsaar duuma laiali. Alles neljas riigiduuma suutis püsida 3 aastat (riigiduuma valitsemisaeg 5 aastat). Aprillis 1906 sai Pjotr Stolõpin peaministriks. Viimane silmapaistev poliitik Venemaal. Veebruari revolutsioon algas peale I MS. 1917
Eesti Vene piiriküsimus Käesoleval ajal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kehtiv piirileping. Leping on ettevalmistatud ja mõlema riigi valitsuste tasandil kinnitatud, kuid ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti
meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksastamise ja venestamisele. Konflikt ametiühinguid, kodanike vabadusi baltisakslastega . 1902-sai Tartu suurendati. J.Tõnisson, lõi esimesi legaalse linnavolikogu liikmeks. erakonna Eestis ( Eesti Rahvameelne Tallinna radikaalid- 1901 a tekkis Eduerakond *ERE-). *Talupoegade
ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud
kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5.Millised olid 1905.a. rev. Tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduuma raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev. ajal Venemaal, põhjenda.? Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna,
Põhjused: 1) kodanikuõiguste puudumine 2) maa puudus 3) linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel 4) kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud 5) Venemaa-Jaapani sõda, kus Venemaa lüüa sai 6) venestamine *streigid, seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad jne *16. okt leidis aset suur rahvakoosolek *17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Tagajärjed: *revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg:
eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesena avati Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste kool tartus.Esimene eesti kirj rühmitus Noor-Eesti. Seltsid: põllumeeste, karskus, spordi, laulu-ja
võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika vool, mis seadis esile autori isilku väljendamise, juugend kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaegoli 19 saj lõpp ja 20 saj algus, agraarreform reform, mille eesmärk oli vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, riigiduuma rahvaesindus Venemaal, kes valitakse neljaks aastaks. vladimir lenin vene enamlaste eestvedaja, nõukogude venemaa I valitsusjuht, kommunistliku riigiõpetuse rajaja, friedrich nietzche saksa filosoof ja mõtleja, kes imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu, wilhelm II saksa keiser, kes loobus venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, teda peetakse I MS
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
jpg 1905 aasta revolutsioon 9. jaanuaril Verine pühapäev http://www.mingyuen.edu.hk/history/russia_revolution/6_1905_2.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BloodySunday1905.jpg http://www.infolizer.com/?title=bloody+sunday+1905+images Järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. http://placeholdermedia.com/projects/59revolutions/imageinfo.php 17. oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati.
kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja.Pjotr Stalõpin venemaa peaminister, oli alusepanijaks agraarreformile.Eugen Schauman Soome aktivist , tulistas Bobrikovi ja lasi end ise maha sündmuskohal.Vanasoomlasedpüüdsid venemaad rahustada ja meelepärane olla noorsoomlased astusid aga vastu uuele korrale ja olid mässumeelsed.aatemehed võtlesid kadakasaksluse vastu .
· 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest'' · 1915 rinne Väina jõe juures, Eesti on tagala (tugipunkt, kus varud on, kuhu mehi kogud, kus organiseerid)
halvenenud ühiskonnast ja inimeste elust, kuid vastu saadeti sõjavägi, kes avas rahva pihta tule. 7)Miks puhkes 1905.aastal Venemaal revolutsioon? Puhkes, sest rahvas streikis tänavatel võimu vastu ja algas kohe peale Verist Pühapäeva. 8)Mida lubas tsaar Nikolai II 17.10. 1905.aasta manifestiga? 17.oktoober 1905 ilmus Nikolai II manifest, mis lubas rahvale vabadust, laiendada valimisõigusi. 9)Miks saatis Nikolai II 2 Riigiduuma koosseisu laiali? Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. 10)Selgitage: segaseisuslased , narodnikud Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad . 11)Mida püüdis P.Stolõpin korda saata oma reformidega? Kas see õnnestus
haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes
eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek 1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03
*tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri. Toimus rahulik kogunemine. Rahva vastu avati tuli, u 1000 saab surma ja mitu tuhat raskelt vigastada. Pärast Verist pühapäeva oli palju meeleavaldusi ja streike, inimesed nõudsid selgitust ning süüdistati tsaari.)
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse
• 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III
Venemaa on maailma suurima pindalaga (17 miljonit ruutkilomeetrit) riik (järgmised viis riiki on kõik umbes poole väiksemad). Venemaa asub osalt Euroopas ja osalt Aasias ning sellesse jääb 11 ajavööndit. 3 Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon
vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: · Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. · Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). · Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALK...
*puuduvad isikud,kes võtaksid endale lepitaja rolli *puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid
lubas rahvale anda ja tagada mitmeid kodanikeõigusi ja vabadusi, muuhulgas kõne- ja usuvabadus ning üleüldine meeste valimisõigus. ,,Oktoobri Manifest" oli ühtlasi ka eelkäijaks hilisemale Venemaa esimesele põhiseadusele. Paraku siiski ei Oktoobri manifest ega ka põhiseadus tegelikkuses kõiki lubatud vabadusi ja õigusi ei taganud. 1906. aasta 23. aprillil anti siis välja Venemaa esimene põhiseadus (nn fundamentaalsed seadused) ja maikuus loodi selle alusel Riigiduuma, kellele pidi kuuluma hakkama seadusandlik võim riigis. Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.02 hommikul oli kesklinn Peterburi sõjaväe kontrolli all, sama päeva õhtul aga hakkasid esimesed sõjaväeüksused ülestõusnute poole üle minema. 27.02. muutus see protsess massiliseks ja õhtuks oli pealinn ülestõusnute tööliste ja sõdurite käes. c)Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama 03.03.1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale. Tulemus - Venemaa sai Vabariigiks. Vabariik ehk duum. 2. Oktoobripööre Venemaal a) Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud
kaose, sest riik oli astunud ettearvamatult pikaajalisse sõtta halvasti ettevalmistunult. 1917. a. algas enneolematu streigilainega. Rahvademonstratsioonidel kanti loosungeid "Maha sõda!", "Maha isevalitsus!". Revolutsioon, mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas).
Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas sotsiaalne vapustus ebaõnnestunud revolutsioon 1905-1906 · 1905. aasta revolutsiooni tulemusena kutsuti kokku valitav esindusvõimuorgan Riigiduuma. See oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Duumavalimised olid mitmejärgulised ja mitteüldised. Valitsus moodustati keisri tahte, mitte aga sõltuvalt riigiduuma enamusest. Hakkasid tegutsema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, ajakirjandus vabanes tsensuuri alt. · Igas mõttes kiiresti arenev riik: kasvas rahvaarv, suurenes raudteevõrk, jõudis lõpule maailma
vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: · Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. · Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). · Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid
endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Suurvürstiriigist. Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007 Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit
elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult tagasiastumist, millega ta soovis kindlustada ka oma perekonna puutumatuse. Riigipea kohustused anti Putinile. 2000. a. märtsis valitigi Putin (47a.) Venemaa presidendiks. Ta kuulutas oma valitsemisaja peaeesmärkideks: · Venemaa kui suurriigi positsioonide taastamise rahvusvahelisel tasandil · riigi terviklikkuse kindlustamise · majandusarengu kasvu
16.oktoobri veretöö Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid tallinna töölised, vabrikud seiskusid , suleti ärid,koolides katkestati õppetöö, eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist . Rahvakoosoleku ajal mis toimus Uuel turul avasid hoiatamata tule kohaleilmunud sõjaväeüksused,kes tapsid 94 inimest. 17.oktoobri manifest Kirjutas alla Nikolai II manifestile, millega lubati kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus luua poliitilisi organisatsioone.Sel ajal rajas Jaan Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei eestis ,,Eesti Rahvameelse Eduerakonna" * Aastad pärast revolutsiooni olid rahutud toimusid erinevad vastuhakud, Baltimaades kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906
ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas. 1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini 1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi ülemana. Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli juulist septembrini parteitööl Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti Punaväe moodustamise kolleegiumi.
VENE KÖÖK Evelina Teimurova K06- b Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks
perioodil: * kaotati Vene-jaapani sõjas. *Vastuolud Jaapaniga Korea ja Hiina pärast Võiduka sõjaga loodeti maandada siseriiklike pingeid ning tugevada valitsuse autoriteeti. 1905-1906 toimus I Vene revolutsioon (lüüa saamine sõjas Jaapaniga tõukeks) : Ajendiks Verine pühapäev. Revolutsioon suruti maha sõjaväe abil.Revolutsiooni mõjul anti välja 17.oktoobri manifest. Kehtestati sõna, koosoleku ja organisatsioonide loomise vabadus. Lubati kokku kutsuda valitav esindusvõimu organ Riigiduuma. Venemaal hakkas kujunema konstitutsiooniline monarhia: *loodi poliitilised erakonnad ja ametiühingud, leevendati tsnsuure. 1906-1909 teostati Stolõpini juhtimisel agraarreform: *talupoegadele anti õigus oma hingemaa enda omandisse kinnitada ja lahkuda külakogukonnast. Majapidamise arendamiseks antakse laenu. Talupoeg võis maa müüa ning kolida Siberisse vabadele maadele. Pangast oli võimalust saada laenu.
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. Oktoobrirevolutsioon- Ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
