Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu kirjeldus 5 4.1.2. Tarbijaskonna määratlus 5 4.1.3. Turu-uuringute läbiviimine 5 4.1.4. Konkurents 5 4.2. TURUSTAMINE 6 4
· Täielik konkurents palju homogeense kaubaga kauplevaid müüjaid. · Konkurentsieelis e. parem: o Hind o Kvaliteet o Disain, pakend o Turundus o Lisateenused o Kasutuse lihtsus Pikemaajaliselt tagab konkurentsieelise omadus, mida konkurentidel on raske, tülikas, riskantne järele teha. 3 · Porteri tootmisharu konkurents : POTENTSIAALSED SISENEMISBARJÄÄRE MÕJUTAB: SISENEJAD Mastaabisääst Diferentseerimise võimalus Stardikapitali suurus Ümberlülituskulud
ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN SISUKORD 1.ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 1. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISEKLOOMUSTUS 1.1. Üldandmed 1.2. Ettevõtte eesmärgid 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 3.3. TOOTMINE , RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 1 3.3.1. Ettevõtte asukoht 3.3.2. Tööjõu vajadus 3.3.3. Tooraine vajadus 3.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus 3.3.5. Tootmisprotsesi korraldus 3.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 3.5. PROJEKTI SWOTSISUKORD SISUKORD Avame äri: müüme suhkruvatti Suhkruvatt - lemmik suupiste ei ole mitte
4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus,elekter, kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi
Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Turu võimalikud muutused 6
· Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend.
Tunnus Toll Kvoot 1. Sisseveetava Piirangut kogusele ei ole, see sõltub maailmaturu Piirang on kogusele vastavalt kvooti määraga. koguse piiritlemine pakkumise ja hinna muutumisest. 2. Kehtivusaja Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: kehtivusaeg on aasta. piiritlemine tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. 3. Mõju hinnale Mõjutab kaupade suhtelisi hindu Hinnad turul hind tõuseb sõltuvalt piirangu rangusest, võrreldes võrreldes vabaturu situatsioonis maailmaturuga potentsiaalse impordiga tõusevad, tollimaksu võrra. 4. Mõju tarbijatele Tarbijad saabada impord kauba kallimalt kätte kui Tarbijad tarbitavad kogused on piiratud vastavalt siis
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll
kokkuleppimiseks. Eesmärk on maksimeerida kasum ja seeläbi käituda nagu monopol on maailmas levinud, kuid enamustes riikides keelatud. 9 Hinnaliider Kasutatakse nn seaduslikku kartelli keelust kõrvalehiilimist, ehk kasutatakse hinnaliidri mudelit. Üks ettevõte kehtestab hinna ja teised võtavad selle järgides vastu. Hind peaks olema selline, mis maksimeerib kogu tootmisharu kasumi. 10
Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks. Kuna tuhast on meil suured varud, siis see tootmisharu veel mõnda aega säiliks. Põlevkivituhka kasutatakse ka teede ehituses ja happeliste muldade lupjamiseks, et muuta neid viljakamaks. Põlevkivi kaevandamise lõppemine mõjuks aga hästi Eesti loodusele. Ida- Virumaal on kõigil näha rüüstatud maad, kaevamiste käigus tekkinud mäed ja sügavad orud, mida võib tulevikus hakata täitma happeline jõevesi. Happevihmad ja elutud metsad ilma roheluse ja loomade- lindudeta.
Pidev võnkumine. · Kui firma ei olevõimalik kulusid alandada sellise minim tasemini , tuleb pikal perioodil tootmisest loobuda pankroti tõttu · Firma on tasakaalus punktis A, toodab Q1ühikut hinnaga Pe · Pikal perioodil P=mc=ATC=LAC · Firma saab ainult normaalkasumit Kohanemine nõudluse muutustega pikal perioodil · Vaadata kuidas firma ja turg reageerimit nõudluse muutusele kasvule · Tahetakse leida pika perioodi tootmisharu pakkumiskõverat · Tootmisharu pikal perioodil pakkumiskõver võib olla horisontaalne sirge (täielikult elastne), tõusev või langev joon sõltuvalt sellest , milliste kuludega ootmisteguritega on tegemist. 2.1 Konstantsete kuludega tootmisharud · Üksiku ettevõtte keskmine kulu ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtet arvust. Turu S lõikub turu D punktis A, tasakaalukogus Qe ja Pe, selle hinna korral
turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on horisontaalne kuna nõudlusega kohanemisel ühikkulud ei muutu; kauba p=ACmin Kasvavate kuludega tootmisharu: kulud kasvavad kui haru tootmiskogus L-perioodil suureneb. Turuhind ei lange esialgse tasakaalutasemeni kuna kõigi firmade ATC-d on kasvanud. S on ülespoole tõusev, kuna kulud suurenevad.
Kalavarud Kalandus on Eestis oluline tootmisharu, mille tegevusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu, tursk, koha ja ahven. Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu.
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saad...
Eesti põllumajandus Kadri Lebedev Põllumajandus Eestis • Eesti alale jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. • Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast. • Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. • http://
loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus.
finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides).
finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides).
olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Meil saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti. Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka tootearendusel. Tehismaterjalide valmistamine on sageli majanduslikult otstarbekas vaid paljude firmade koostöös. ÜLEVAADE KEEMAITÖÖSTUSEST Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. Eesti põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924 a. Põlevkivist õlitootmine
Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad turul. Turunduses vaadeldakse müüjaid kui tootmisharu ja turu moodustavad ostjad. Müüjad ja ostjad on omavahel ühendatud nelja vooga. Müüjad suunavad kaubad, teenused ja kommunikatsiooni turule ning saavad vastu raha ja informatsiooni. Turunduskontseptsioonid: 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON: tarbijad ostavad kaupu, mis on massiliselt levinud ja odavad. Üks vanemaid turundustegevuse kontseptsioone. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON: tarbijad on nõus rohkem maksma nende kaupade eest, millel on parem kvaliteet. 3
Mida rohkem on hõivatud tööjõudu teenindavates harudes vähem hankides, seda arenenum riik. 5) Majanduse ruumiline arengutase riigis Mida ühtlasemalt on piirkonnad arenenud, seda arenenum riik. 6) Riigis toodetava konkurentsivõime. 7.) Mõisted: Geograafiline tööjaotus üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Spetsialiseerumine ühe tootmisharu või mingite kindlate toodete eelisarendamine mingis riigis või piirkonnas, enamus müüakse väljaspool riiki. Kapital tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu Majandus igasugune inimtegevus mis on suunatud tema enda vajaduste rahuldamiseks Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik Regionaalpoliitika riigi teadlik tegutsemine eesmärgiga vältida üksikute piirkondade mahajäämist teistest.
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja
24. Tööviljakuse hindamise põhinõuded Tööviljakuse hindamine peab olema objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi; tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtteid ja tootmisharudes; võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettvõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses; arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale. 25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul Tööjõudu säästev tehnoloogiamuutus. Me kõik tahame ju rohkem vabaaega. Sellest tulenebki, et me kasutame rohkem kapitali ja vähem tööjõudu ( me peame tegema valikuid kuidas kombineerida sisendeid) 26. Investeeringute mõisted (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus
majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja samas ka kultuuriline. Majanduslikult on mets suur tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks, kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja suhteliselt kergelt kättesaadav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks
Vara ra a Finatsaruannete analüüs Neli põhisammu: 1. Äristrateegia analüüs 2. Raamatupidamisanalüüs 3. Finantsanalüüs 4. Prognoosiv analüüs •.Firma äritegevus ja raamatupidamissüsteem mõjutavad finantsaruandeid Strateegiline analüüs • Oluline lähtepunkt finantsaruannete analüüsis • Jätkusuutlikkuse hindamine • Strateegilised valikud: 1. Tootmisharu valik 2. Konkurentsistrateegia 3. Koostööstrateegia Ülevaade raamatupidamisanalüüsist • Eesmärk: hinnata, kui hästi firma raamatupidamine kajastab tegelikku äritegevust • 6 põhisammu: 1. Peamise raamatupidamispoliitika tuvastamine 2. Paindlikkuse hindamine 3. Raamatupidamisstrateegiale hinnangu andmine 4. Informatsiooni avalikustamise kvaliteedi hindamine 5. Potentsiaalsete ohumärkide leidmine 6. Info kohandamine Raamatupidamisanalüüsi rakendamine 1
ei tooda sama palju kui mehed. b. on halva koolitusega. c. moodustavad umbes poole tööjõust. d. teenivad keskmiselt meestest rohkem. __c_ 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? a. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. b. Seppadele makstavate palkade langus. c. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. d. Lendurite pakkumise kasv. __b_ 9. Ühing, kuhu kuuluvad vaid elektrikud, on a. tööstuse kutseühing. b. oskustööliste kutseühing. c. tootmisharu kutseühing. d. kohalik kutseühing. __d_ 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on a. töölepinguseadus. b. usaldusisikuseadus. c. kollektiivlepinguseadus. d. kõik eelnimetatud seadused. _b__ 11. Töötülide lahendamise rühmad a. koosnevad juhtkonna liikmetest, kes tegelevad töötajate kaebustega. b. on juht- ja töötajaskonna esindajate rühmad, kes tegelevad töötajate kaebustega. c. peavad alluma juhtkonna otsustele kaebuste suhtes. d
teraviljatootjad Turustuskulude Toiduainetetööstus muutumine Logistika Võõra võimu all Turundus olemine Lõppjäreldus Leian, et antud tootmisharu on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning on oodata veelgi suuremat ekspordikasvu. Kasutatud kirjandus http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/leiba-suuakse-jarjest-vahem-valja-veetakse- rohkem?id=69906099 Maaleht, nr. 41, 9 oktoober 2014
1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3.. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3
SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2
Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monopolid, mis haarasid enda alla tihtipeale terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 3. Algab kapitali väljavedu arenenud maadest mahajäänumatesse 4. Võeti kasutusele hulgaliselt teaduse ja tehnika saavutusi. Henry Ford võttis kasutusele konveieri Sidetehnika arengus oli suureks sammuks edasi raadioside loomine. Raadioside leiutaja Marconi. Thomas Alva Edisson leiutaja, kes leiutas elektriliinid, ja grammofoni. 1903.a. vennad Wrightid lennuki leiutajad. 1909.a
puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused Hind – kõik peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega Toodangumaht – kui palju peab keegi toodangut vähendama
ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca 1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma 8)Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad . Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. Eelarve koosneb 2.osast: 1) arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtud. Kogu toodangu ja muutuvkulude vaheg a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud , mastavad intressid, ja muud maksud
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1
Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKT-st. Tarkvara n arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule. Tarkvaratehnika on üks tootmisharu, mis tegeleb kõiki tarkvara loomist puudutavate küsimustega. Tarkvarainsenerid peaksid tarkvara loomisele lähenema süstemaatiliselt,kasutades selleks konkreetsest ülesandesr sõltuvaid meetoteid, vahendeid ja ressursse. Kui tavaline arvutiteadus tegeleb tarkvara loomise uurimisega vaid teoreetilisel tasemel, siis tarkvaratehnika vaatab asja praktilisest küljest, keskenduses sellele, kuidas vajalikku tarkvara toota ja turustada
jämedam tuleb eemaldada kolletest. Koldetuhka ei osata praegusel ajal ära kasutada, samas elektrifiltritega kinnipüütud tuhale on kasutus leitud. Peent põlevkivituhka kasutati happeliste põldude lupjamiseks. Sellest saab toota ka tuhaplokke. Kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena, 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi ega pea lisama kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks. Probleemiks on see, et ükski tootmisharu Eestis pole võimeline nii suuri tuhakoguseid ära kasutama. Praegu suudetakse taaskasutada kuni 5% tuhka, näiteks ehitusmaterjalides tuhk on üks tsemendikomponente, põlevkivituhk-portlandtsement on väga hea betoonikomponent. Ehitusmaterjalide tootmiseks sisaldab põlevkivituhk liiga palju kaltsiumoksiidi, mistõttu on seda sideainena kasutamiseks vaja töödelda.Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on ehitatud Tallinna teletorn ja ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaam
23:Tööviljakuse hindamise põhinõuded Tööviljakuse hindamine peab olema objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi . tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis , st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse aset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte , tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel. 24:Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul ? 25.Investeeringute mõiste (kogu ja puhas investeering) ja liigitus Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt , st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks
· toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul. Monopol (veevarustus, elekter) · turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, (Mis juhtuks kui Eesti Energia paneks ühel päeval tootmise seisma?) · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Loomulik monopol - üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. Konkurentsi kahjustavad nähtused: · Konkurentsi kahjustav koostöö - konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. · Kartell - üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi
tahetakse muuta raskeks. · Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina
erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. • Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. • Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava
1. Nimeta uued nähtused 20. Sajandi algul maailma majanduses ? *Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik
s.o. riigi üldine seisund ettevõtte ja arengustrateegiad seisundi ja arengu käsitlus agraarpoliitika Joonis 1. Põllumajandusökonoomika seos teiste majandusõpetustega Kui majanduse üldteooria puhul tehakse üldistused kõigi majandusharude tegevuse alusel ja üksik tootmisharu on seal vaid uurimise lähtekohaks, siis põllumajandusökonoomikas on uuritav majandusharu (s.t. põllumajandus) üheaegselt nii teaduse objektiks kui ka rakenduskohaks. 3 Põllumajandusökonoomika ülesandeks on uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast.
eeldust, mis nõuab maitseerinevuste puudumist 8. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA TEKKEPÕHJUSED JA OLEMUS. Peamiseks teguriks, mis kujundab riikide kompetentsi ja oskused teatud tööstuskaupade tootmisel, on koduse nõudluse tingimused. Siit järeldub, et valdkondades, kus rahvusvahelisse kaubavahetusse on haaratud töödeldud kaubad, on nõudluse mõjul võtmetähendus SARNASE TURU VAJADUS · Enne kui minna ebakindlamale välisturule tahab iga tootmisharu kõigepealt müüa oma toodet tuttavates siseturu tingimustes. · Kuna tootmine algselt areneb enamasti siseturu nõudlusest tulenevatel tootmisotsustel, siis järeldub siit, et oma tooteid õnnestub kõige paremini müüa sarnase nõudluse struktuuriga välisturgudel. · Nii jõutakse järelduseni, et tööstuskaupade rahvusvahelise kaubanduse baasiks on enamasti sarnane (kattuv) nõudlus kaubanduspartnerite turgudel. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA
eeldust, mis nõuab maitseerinevuste puudumist 8. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA – TEKKEPÕHJUSED JA OLEMUS. Peamiseks teguriks, mis kujundab riikide kompetentsi ja oskused teatud tööstuskaupade tootmisel, on koduse nõudluse tingimused. Siit järeldub, et valdkondades, kus rahvusvahelisse kaubavahetusse on haaratud töödeldud kaubad, on nõudluse mõjul võtmetähendus 2 SARNASE TURU VAJADUS • Enne kui minna ebakindlamale välisturule tahab iga tootmisharu kõigepealt müüa oma toodet tuttavates siseturu tingimustes. • Kuna tootmine algselt areneb enamasti siseturu nõudlusest tulenevatel tootmisotsustel, siis järeldub siit, et oma tooteid õnnestub kõige paremini müüa sarnase nõudluse struktuuriga välisturgudel. • Nii jõutakse järelduseni, et tööstuskaupade rahvusvahelise kaubanduse baasiks on enamasti sarnane (kattuv) nõudlus kaubanduspartnerite turgudel. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA
24. Tööviljakuse hindamise põhinõuded Tööviljakuse hindamine peab olema: 1.objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi . 2.tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , 3.võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: 4.arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel. 25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul 26. Investeeringute mõiste (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks: 1
Tööviljakuse hindamise põhinõuded: - Peab olema objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi. - Tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, ehk see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtteis ja tootmisharudes. - Võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses. - Arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale. 6. INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS Investeerimine, investeering- majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel ehk pikaajalise, see tähendab tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Investeeringut võib jaotada: 10
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussü...
mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge kontsentratsiooniastmega turg võib olla eduka uuenduse või mastaabisäästu tagajärg ja selle tulemusel tootmiskulud vähenevad. Seega võib see vahel olla majanduse arenguks ka hea variant. Monopol Turuvormi, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja, nimetatakse monopoliks. Monopolil on järgmised tunnused: - Turul on vaid üks müüa ehk hüvise pakkuja ning firma ongi nagu terve tootmisharu. - Pakutavale hüvisele asenduskaubad puuduvad ning ükski teine firma identsed tooteid ei paku, st konkurentsi selles segmendis ei ole. Ostjad on sunnitud maksma monopoli määratud hinda. - Eksisteerivad tõkked turule sisenemiseks ning võimalikud konkurendid sinna ei pääse. Täielik monopol (nagu paljuski ka täiskonkurents) on tänapäeval üsna haruldane. Veelgi harvemad on juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda. Siiski on
· potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht. · informeeritud ostjate võim firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. · hankijafirmade positsioon hinnaläbirääkimistes ( mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui selle materjali järele on palju tahtjaid) · teiste tootmisharude poolt väljaantavad asendustooted, · ettevõtete rivaalitsemine tootmisharu sees. Tuleb arvestada ka tegevusharu elutsükliga mis on sarnane toote elutsükliga: tutvustusfaas, kasvufaas, küpsusele lähenev faas, küpsusfaas, langusfaas. Tegevusharu analüüsiks vajalikud infoallikad on näiteks kliendid, tarnijad, pangad, konsultandid ja ajakirjandus. Konkurentsieelise leidmine Et olla edukas peab ettevõttel olema konkurentsieelis. Selle võib saada kui alandada säästlikkuse abil omahinda, pakkuda kõrge kvaliteediga tooteid, reageerida kiiresti
Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu -finantsid -arendustöö -tootmine -uurimistöö Kasvustrateegia valimisel oluline: · uute klientide võitmine · vigade vähendamine teenindamisel · konkurentsivõimelise hinna pakkumine Märksõna: "doing things right" Funktsionaalse tasandi strateegia Peab aitama konkurentsieelist saavutada
- Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
