Riias asusid vene impeeriumi tähtsad võimu- ja survevahendid 3. Kuidas nimetati teisiti nn. demokraatlikku blokki? 17 mehe nõukogu 4. Millal moodustati Rahva Nõukogu? 17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9. Kellest sai Nõukogude Läti Ajutise Valitsuse juht? Peteris Stucka 10. Millal kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse? 16 . apr 1919.a. 11. Kellest sai saksasõbraliku valitsuse juht? A.Niedra 12. Millal sõlmiti Nõukogude Vene ja Läti vaheline rahuleping? 1.Veebruar 1920.a. 13. Kes kutsuti vahekohtunikuks Eesti ja Läti piiriküsimustes? S.G. Tallents inglise ohvitser 14. Millised olid vaidlusalased alad Eesti - Läti piiriküsimustes? Valga ja Heinaste linna ja Ruhnu saare üle 15. Mida kujutas endast maaseaduse elluviimine? 1300 mõisat jaotati väikeomanikele ja maata talupoegadele 16
ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega.Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma tugevnevate enamlaste kannul itta,kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas,kohtudes juuni esimestel päevdel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega.Sakslaste eesmärgiks oli allutada võimalikult suur
; puhastati ka läti;pihkvaga samaaegselt hõivati ka Volmari;punaste vastupanu murtud; Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr(maakaitsevägi);landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid
1918 aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid
Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased
ning mõisamaade jagamist maarahvale (võeti vastu 1919. a oktoobris) ja põhiseadust (võeti vastu 1920. juunis). Peatükk 39 LANDESWEHRI SÕDA 1919 Sõja põhjused 1919. a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. Sellal, kui sõda enamlastega oli kandunud Petrogradi alla ja Pihkvast itta, võtsid sündmused Lätis eestlaste jaoks ebameeldiva pöörde. Lätis oli 1918. a novembris võimule tulnud Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlam, ja seda kahel põhjusel. Esiteks oli enamlusel lätlaste hulgas märksa laiem kandepind, kui eestlaste hulgas, millel omakorda olid mitmed ajaloolised põhjused. Alates Läti mõnevõrra kiiremast tööstuslikust arendust kuni läti küttide võitluseni maailmasõjas. Teiseks oli Lätis tegutsema jäänud märkimisväärne
vigastati 37 hoonet . Tules hävis Narva rautejaam ja kogu Joaoru linnaosa. Peavarjuta jäi u 2 000 inimest .Elanikud kes said põgenesid linnast. 1.Juuniks 1919 oli eesti sõjavägi kasvanud 75 000 mehe peale seega oli Eesti sõjavägi kasvanud enam kui 30 korda. Veebruaris 1919 ilmus välja saksa maakaitse vägi Landeswehr mida juhtis tuntud saksa kindral von ser Goltz.16.aprillil 1919 kukutati lätis Liibavis Ulmanise valitsus ja panin asemele saksa sõbralik valitsus läti kirjaniku Needra juhtimisel. 23.mail vallutas Landeswehr Riia linna puhastades sellega Lõuna Läti enamlastest.Landeswehri edasi tungimine Riiast põhja poole kui langes Võnnu .Saanud andmeid sündmustest Lõuna-Lätist otsustas meie sõjavägede ülemjuhatus toetada Läti rahvuslikku Ulmanise valitsust. 3. Juunil 1919 saatis Laidoner Landeswehrile nõudmise et nad tõmbuks tagasi et põhja Lätis
Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse
Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01.1920 rindel vaikisid relvad; tartu rahuleping kirjutati alla 02.02.1920a, eestlastest kirjutas eestivälisminister Jaan Poska; Eesti saavutas: soodsa riigipiiri, venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, eesti ei pidanud osalema venemaa sõjavõlgade
kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus!
pärast Eesti ala vabastamist? Mida saavutati? Mis tähtsus oli Landeswehri sõjal? *Narvast Petrogradi peale – linna ei suudetud vallutada *Petseri-Pihkva peale – mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk *Põhja-Lätis Valgast Valmiera-Võnnu-Riia peale – mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest Landeswehri sõda: Eestlaste eesmärk – vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Tulemus – Riias taastati Ulmanise võim, langes ära Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valjada omandisse) *Sõjakahjude hüvitamine (Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla) *Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul (kodumaale naasmine) 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ; 1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K
1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks. Marionettvalitsus (16. aprill 1919) 8. juulil 1919. aastal saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel Suvi ja sügis 1919 Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud Venemaa pinnale Eesti sõjavägi kaitseb Läti idapiiri Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas Raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida Tunda andis sõjaväsimus Tartu rahuleping
· Eestit saadab sõjas ebaedu, moraal on madal · Toimub murrang sõjas, luuakse vabatahtlike üksuseid, saabub väisabi · 1919 esimese nädalaga pandi punaarmee edasitung seisma · 7. Jaanuar 1919 algab rahvaväe vastupealetung · 1.veebruar vabastati Paju lahingus Valga · 1919 viib Laidoner sõjategevuse Läti ja Venemaa pinnale, kus sõjaraskus peaks jääma vene Valgete õlule · Vabastatakse Läti, aga Ulmanise valitsus kukutatakse peagi · Algab Landeswehri sõda, Võnnu lahing · 23. Juuni marsivad eestlased Võnnu linna sisse · Eesti väeüksused liiguvad edasi Riia peale, kus Antante`i esindajate survel kirjutatakse alla vaherahu ja ennistatakse Ulmanise valitsus · Tänu sõjaväsimusele tekib elav huvi Venemaa pakutud rahuläbirääkimiste vastu · Esimesed rahuläbirääkimised lõppevad, kui loodearmee alustab Vene valgetega
olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. g) Tartu rahu - Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks,
vaibuma. Nüüd asus Eesti väejuhatus omakorda suureks pealetungiks valmistuma. Lätlased ja Vene valged Erinevalt Eestist, ei suutnud Läti valitsus luua tugevat sõjaväge ja jäi sõltuvaks Saksa vabatahtlikest ning baltisakslastest moodustatud väeosa - Landeswehri- abist. 16. aprillil panid baltlased Liepjas, kus sel ajal asus Läti valitsus, toime riigipöörde. Krlis Ulmanise rahvuslik valitsus kukutati. Baltlaste käsilastest loodi valitsus eesotsas Andrievs Niedraga. Eesti valitsus lubas luua Eesti pinnal Ulmanise valitsusele ustavaid väeosi ja aitas neid materiaalselt. Nii loodi Eestis Põhja-Läti brigaad, kus lõpuks oli ligi 10000 meest. 1918. aasta novembris taandus Eestisse vene valgete Põhjakorpus, mis oli sakslaste abiga loodud Pihkvas. Alguses oli see täiesti löögivõimetu, aga mai kuuks oli Põhjakorpus jälle
- Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi.
- Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi.
Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid. Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka. Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi. Abi saadi Soomelt, Rootsilt ja Taanilt. Eestlased lubasid, et kes läheb sõtta see saab maad. Eesti vabastamine : 1. veeb. löödi enamlased välja Võrust. Veeb. keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Landeswehr´i sõda : koosnes baltisakslastest. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. II etapp- Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest. Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele
Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Omakorda aitas Eesti luua sõjaväge Lätil. Sõjaväkke kuulusid pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelased. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks PõhjaLätis, puhastades selle Punaarmeest (MarienburgJakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid EestiLäti väed 23. juunil Landeswehri väed. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha
Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla
Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede, kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919 koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe reservdiviisi, 4000 Rauddiviisi, ning 4500 Landeswehr'i. Ulmanise valitsus pöördus abi saamiseks ka Eesti poole. Kaaluti ka valituse evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20. jaanuaril andis Eesti valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja- Läti aladel ning moodustati Läti brigaad. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm
Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna. Leiti,et Landeswehr'i hävitamine tähendavat jäädavat vabanemist
et seal hiljem võimule tulla. Landeswheri eesmärk oli luua Balti Hertsogiriik. Eestile oli tähtis, et Lätis tuleb võimule kindlasti nö lätimeelne ja rahvuslik valitsus, et hiljem Landeswher ka Baltikumist välja lüüa. Lätis saigi võimule rahvuslik valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega, kes soovis samuti Landeswherist vabaneda ja Läti nii sakslastest kui ka Punaarmeest puhastada. Eesti väed aitasid lätltastel oma väeosad luua ning nagu oli ette arvata siis konflikt Ulmanise valitsuse vaenulikku Landeswheriga oli vältimatu. Mai alguseks oli Landeswheri armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Landeswher ründas 5. juunil Amata jõe sillal Eesti vägede soomusronge ja sellega oli sõjategevus Balti Landeswheri ja Eesti-Läti vägede vahel alanud. Sakslaste üldpealetung kogu rindel algas 21.
ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt alustati Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Krlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi. Detsembris 1919 heitlused Narva pärast venelaste läbimurre ebaõnnestus. Tartus Rahukonverents Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe). 2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda: * Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes ,,igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta
Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna
laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15mlj kuldrubla, Eesti ei ole seotud
soomusrongid koondati 20. veebruaril 1919 omaette divisjoniks, mis 23. augustil laiendati diviisiks kapten Karl Partsi juhtimisel. Eesti- Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. diviisi juhatusele eesotsas kindral Põdderiga. Tema asemel asus Kaitseliitu juhtima Eduard Alver. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil Landeswehri väed. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha
Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid? Eestlased jõudsid Peterburgi, Riiga ja Pihkva 22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? Sakslased kukutasid Lätis vabariigi. Balti-sakslased alustasid samuti punaste vastu sõdimist, hõivates Riia ning jõudes Võnnu juurs Eesti vägedeni. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased kes pidasid seaduslikuks Läti valitsuseks rahvuslikku Krlis Ulmanise valitsust keeldusid. Eesti väejuhatus ja valitsus otsustasid, et sakslastele Lätis tuleb täie jõuga vastu hakata, ning juunis rünnati Eesti piiri suunas liikuvaid Saksa jõude. 19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.junil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid tulemöllu saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi hoopis taganemiseks. 23.juunil 1919 marssisid Eesti väed Võnnusse, murdes sakslaste vastupanu
Et saksa-läti väed olid omakorda vallutanud Riia, tekkis soodne võimalus purustada Põhja-Lätis tegutsev punaste väegrupeering. 2. diviisi otsustava pealetungiga vallutati 31. maiks Gulbene ning ning 5. juuniks jõudis rittmeister Gustav Jonsoni ratsapolk Väina jõeni, mille forsseerimise järel hõivati Jakobstadt (Jekabpils). LANDESWEHRI SÕDA. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi
sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond. *Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei. * Asutav Kogu hakkas menetlema kaht ülimalt olulist seadust maaseadust ja põhiseadust *maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris *põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis 39. LANDESWEHRI SÕDA 1919 Landeswehri sõja põhjused *1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. *Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.
Mida saavutati? Eesti rahvavägi sõdis Landeswehri vastu Võnnus, kuna loodeti lõpuks saksa võimu alt vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks. sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis. Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga. Antandi vägede sekkumisel sõlmiti ajutine vaherahu 3. juulil, mille kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlastele vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi 5. Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus? Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone?
Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Karlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised
võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. 16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana) ning sakslased löödi taganema
-Petseri-Vastseliina-Orava liinil -Haanja-Rõuge-Võru *Laidoner suunab sõjategevuse purustuste (?) vältimiseks põha-Lätisse ja Venemaa terriotooriumile (vene valgete Põhjakorpus) Landeswehri sõda *Lätis kukutati enamlus kohalike mõisnike maakaitseväe Landeswehri ning saksa vabatahtlike Rauddiviisi (?) abiga. *Peagi kerkivad uuesti ideed Balti hertsogriigist -1919 kevadel kukutab kindral Riidiger von der Göltz Lätis võimul oleva rahvuslastest Karlis Ulmanise valitsuse. -1919 juunis Võnnus eestlaste ja baltisakslaste väed põrkuvad Võnnu lahing 19.06.1919-23.06.1919 saksa pealetung-> 4 päeva lahinguid-> eestlased tungivad peale-> sakslased taganevad-> 23.06.19 eestlased neariseerivad (?) Võnnu linna = VÕIDUPÜHA *3. Juuli vaherahu Landeswehriga (Karlis Ulmanis tagasi võimul) Sõja lõpp *Loodearmee (endine valgete Põhjakorpus) hakkab taas kaotama ning rinne Eesti poole liikuma
Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia alla ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelevalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist Landeswehri sõda oli noore Eesti armee ,,küpsuseksam", sest siin olid vastasteks Esimese maailmasõjas karastatud saksa vabatahtlikud ja elu eest võitlevad baltlased. Kuigi lahingud kestsid ainult kolm nädalat, sai võitluses surma üle 300 ja haavata üle 1100 eestlase ja lätlase ning sakslasi langes umbes 400. Haavatuid ei ole täpselt teada. Majandus
Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu. Ulmanis võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidid Lätist lahkuma. Tartu rahulepingu tingimused
suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat Läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpule viimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Karlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud Läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini). Juunis 1919 põrkasid Eesti-Läti väed kokku Saksavägedega, kes üritasid allutada Lätit oma võimule. Selle kokkupõrke tagajärjel toimus Landeswehri sõda. Landeswehri sõda kestis 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919. 10. juunil üritati sõlmida
osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni (Jekabpilsini) ning sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema ja tõid kaasa enamliku Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Landeswehr'i sõda 1918. aasta lõpul välja kuulutatud Läti Vabariigil olid iseseisvuse kaitsmisega veelgi suuremad probleemid kui eestlastel. Kuna Esimeses maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud olid astunud enamlaste teenistusse, pöördus Karlis Ulmanise valitsus abipalvega sakslaste poole. Saksa valitsus, kartes Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale, oligi nõus lätlasi abistama ning nii kujunes Läti kaitsejõudude tuumikuks baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid
von der Goltzi juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A. Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu, vallutasid Riia ja korraldasid enamlusesõbralikkuses kahtlustatute kallal kohutava veresauna. Samal ajal tungisid põhjast Lätimaale Eesti väed. Kahe tule vahele jäänud punased tõmbusid paanikas ida poole. Landeswehr'i juhid nõudsid Eesti vägede lahkumist Lätist, Eesti pool
Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana. Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma, tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. Lätis taastus K. Ulmanise Valitsuse võim. Samuti ei pidanud Läti pool kinni lubadusest maa andmise suhtes endistele mõisnikele, mille peale sakslased eriti pahased olid. 11 Siht rahule 1919. aasta suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit ja selle põhiraskust kandsid vene valged. Kuna Loodearmee ei osanud kindlustada endale tsiviilelanikkonna toetust,
Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul. 1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis), kahjuks tsiviilelanikkond ei toetanud Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada. Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha rahuläbirääkimised
toimunud rahukõnelused lõppesid siiski tulemusteta. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmoo suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, mida toetasid eesti väed tiibadelt. Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistatakse Loodearmee purustamise algust. Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum, mis näitas, et Saksa oht pole Baltimaade kohalt veel kadunud. Pavel Bermondt-Avalovi väeüksused alustasid pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Ulmanise valitsus palus abi Eestilt, kes saatis Riiga 2 soomus rongi, mis aitasid Bermondti avantüüri likvideerida. Narva kaitselahingud Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema. Nõukogude juhtaud oli kindlalt otsustanud vallutada Narva iga hinnaga. Kohale toodi üle 160 000 mehe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale oma reservid. Detsembri alguseks olid esimesed rünnakud tagasi tõrjutud.
riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Krlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu. Et Ida-Läti oli veel Punaarmee käes ning Läti Vabariigi armee vajas esialgu organiseerimist, võttis Eesti väejuhatus sealse rinde kaitsmise osaliselt enda peale (kuni detsembrini 1919). VABADUSSÕJAST OSAVÕTJAID Kui Vabadussõja esimeseks pöördeks oli Eesti vägede üldpealetung Punaarmeele jaanuaris 1919, siis teiseks oli sõjategevuse kandmine väljapoole Eestit maikuus 1919
See on ka arusaadav, sest sõjaväelase kutse nõuab halastamatut rehkendamist realiteediga. Sõdurit ei sega miski nägemast ka ebameeldivat tõde. Teisalt ei mõtle ta endale välja tarbetuid piiranguid, kui need segavad edu saavutamist. Tähtsaim poliitiline otsus, mis Laidoneri eestvõttel langetati, oli see, et Eestil on vaja ja on õigus enesekaitse huvides mõjutada naaberriikides toimuvaid poliitilisi protsesse. Tõsiasi on see, et Eesti valitsus abistas Läti Ulmanise valitsust üksnes Eesti huvides. Meil oli vaja julgestada oma pikk ja nagu selgus 1919. kevadlahinguis raskesti kaitstav lõunapiir. Samadel alustel abistas Laidoner ka Vene valgeid, kuigi taoline tegevus oli rahva enamiku silmis veel ebapopulaarsem kui lätlaste aitamine. Kuid ka siin ilmutas ülemjuhataja reaalpoliitilist künismi. Venelasi aidati vaid seni, kuni neist oli kasu puhvrina, mis hoidis Punaarmee eemal Eesti piiridest
Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud : sakslased löödi Võnnus(23.juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli). Lätis tuli tagasi Ulmanise
Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Riigielu korraldamine- Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti.See võimaldas seinsest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi,suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,sellele järgnes pahempoolse sunnitlusega Tööerakond. Landeswehri sõda-Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas tõsiseks sõjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised - Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska,Vene oma Adolf Joffe
sisse tungimas punaarmeelased, mõlemas riigis oli loodud iseseisev vabariik, aga siiski oli ka erinevus ja sõjapidamise seisukohast suurimaks erinevuseks oli relvajõududes. Eestis oli vähemalt põhimõtteliselt mobiliseeritavad mehed olemas, Lätis kippus olema olukord teistsugune - Läti Rahvusväeosad olid lahkunud Nõukogude Venemaale ja kujutasid endast Punaarmee kõige ustavamaid sõjaväelasi. Ulmanise valitsus kuulutas välja ka mobilisatsiooni, aga mehi tuli kokku napilt. Lätis leidus üldist punameelsust tunduvalt rohkem kui Eestis. Ainus võimalus Läti kaitseks oli otsida välisabi. Lätlastel läks asi veel nirumalt kui eestlastel, Skandinaaviast ei saanud praktiliselt midagi ja sellises olukorras Ulmanise valitsus oli sunnitud abi otsima sakslastelt. Nov lõpus 1918 pidas ka Eesti diviisiülem läbirääkimisi, et leida vabatahtlikke, aga Berliinis pandi sellele käsi ette
põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus. · Septembri keskel algasid Pihkvas rahukõnelused, mis lõppesid tulemusteta. · Punaarmee pealetung Narva all november-detsember · Rahuläbirääkimised Tartus alates novembrist · 31 detsember kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuarist 1920 J. Tartu rahu 2. veebruar 1920 · Kirjutati alla kell 00.45 Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe.
Taanist ja Rootsist,soomusrongid; o varustatus paranes tänu välisabile. · pealetung Vene ja Läti aladele (1919. aasta mai) Eesti ala oli Eesti Rahvaväe käes. · Landeswehr'i sõda (5. juuni 3. juuli 1919) o Võnnu vallutamine (23. juuni 1919) võidupüha o eestlaste jõudmine Riia alla · Vaherahu sõlmiti 3. juulil. Sellega taastati Ulmanise valitsus ning Saksa väed pidid Lätist lahkuma. · Narva kaitselahingud (1919. aasta oktoobrist detsembrini samal ajal toimusid rahuläbirääkimised · vaherahu (sõlmiti 31. detsembril 1919. aastal, kehtima hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Vabadussõja võitmise põhieeldused: · Enamlased ei soovinud mõisamaid talupoegadele jagada, vaid luua mõisamaadest põllumajanduskommuunid
Potenttsiaalsed läti rahvusliku armee võitlejad pidid nüüd Lätti sisse tungima. Seda seletati kui rünnakut sakslaste vastu. Punaste läti küttide tulekusse ei suhtutud Lätis kui okupatsiooni, vaid kui omaste kojutulekut. Sellises olukorras jäi Ulmanisel üle hankida välisabi, mida kuskilt eriti tulemas ei olnud. Neid mõjutas ka Briti laevastiku eskaader, kuid sellest maal eriti abi ei olnud, abi ei saadud ka soomlastelt. Seetõttu pöördus Ulmanise valitsus sakslaste poole. Sa ei olnud huvitatud rahvuslikust läti riigist, pigem tunti muret baltisakslaste pärast. Pärast pikki kaalumisi leidis Sa valitsus Antanti toetusel, et tuleb luua Ida-Preisimaa kaitsejoon, ettenihutatud positsioon Kuramaa pinnal. 29.12.1918 kirjutati alla lepingule Ulmanise ja Winnigi vahel, millega Ida-Preisimaa pandi Sa vägede õlule. Koheselt hakati värbama vabatahtlikke. Selle eest lubas Ulmanis neile pärast sõja lõppu maavaldusi
annaabi.ee 
