ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud:
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt
usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud Ivan Julm Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587
1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09.1581 Rootslased vallutavad Narva 09.1581 Rootslased vallutavad venelastelt Paide 15.01.1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmimine 10.08.1583 Pljussa vaherahu sõlmimine 1584 a. Saaremaa jäi Taanile
Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentraliseeritud riikide kujunemine Läänemere kaldal
44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Eestimaa läks kolme võimualla: Põhja-Eestis Rootsi võim; Lõuna-Eestis Poola võim ja Saaremaal Taani kuninga võimu all. 43Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute peamine tulemus? JAM ZAPOLSKI- lõpetas sõja Poola ja Venemaa vahel PLJUSSA- Rahu Rootsi ja Venemaa vahel lõpetas Liivisõja. 543Iseloomusta ja hinda Poola võimu Lõ-Eestis 1583-1625 Maa jaotati vojevoodkondadeks Pärnu; Tartu ; Poola huvi on katoliikluse taastamine teostatakse vastu reformatsiooni, seda juhtisid jesuiidid. 534Mis põhjustel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa?
Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel,
Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg 1) Pljussa rahu – rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see vaherahu jättis kogu Eesti mandriala 1629.a Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse
3.Lisa märgitud aastatele järgi sündmuste seletused. 5P Mai 1558-Narva vallutamine Vene vürstiriigi armee poolt. Sügis 1560-Talurahva ülestõus, võimalik et talupoegadel oli ka poliitilisi nõudmisi. 1578-Poola kuningas Stefan Batory alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, kuningas soovis vallutada Moskva ja dikteerida vaherahu. 15.jaanuar 1582- Jam Zapolski vaherahu. Sõlmiti Rzeczpospolita ja Moska suur vürstiriigi vahel. 10.august 1583- Pljussa vaherahu Moskvatsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. 4.Alade jagunemine pärast Liivi sõja lõppu. VASTA KÜSIMUSTELE. 6p Milliseid leppeid sõlmiti pärast sõja lõppu, kelle vahel need jõustusid?2p 1582 sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga 3-aastase Pljussa vaherahu. Kellele läksid Eesti alad pärast Liivi sõja lõppu?(Lääne-, Lõuna-, Põhja-Eesti, Saaremaa)2p
· Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani kuningale
Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi.
12. Millal ja kelle vahel sõlmiti...? Millised olid lepingute tingimused? a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15. jaanuaril 1582. Lõpetas Poola ja Venemaa vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Polacki ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes. Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala. 13. Millal toimusid järgmised sündmused? a) Stensby leping 1238. a. b) Jüriöö ülestõus 1343 -1345. a. c) Liivi sõda 1558 -1583. a. d) Härgmäe lahing 2. august 1560. a. e) Jam Zapolski vaherahu 15. jaanuar 1583. a. f) Plyssa e. Pljussa vaherahu 10. august 1583. a.
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev.
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner
Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele. Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg, rahulepingud, lepingute tingimused) Liivi sõda lõppes 1583.aastal Pljussa rahulepinguga ,millega Venemaa tunnustas rootsi võimu Põhja-Eesti üle. Saaremaa jäi taanlastele. Aasta enne sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Vene vahel. Vahetati omavahel mõningaid territooriume ja linnu, mille käigus osa Liivimaast koos Tartuga sai Poolale.
2. 1558 Mais langes Narva. 3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227)
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates
Valga, Võru, Paldiski, Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili, kanep, kangad, laevaehituskraam, alkohol, Jesuiitide tegevus Liivimaal. Nad lõid jesuiitide gümnaasiumi ja tõlkide seminari, mille eesmärk oli ettevalmistada preestrikutseks sobivaid. Hariduskorraldus 18. sajandil. Lapsed pidid koolis käima. Koolid olid kõikides suuremates mõisades ja suur rõhk oli pigem lugemisel. Loodi ka esimene ülikool Tartu Ülikool Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).
vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis. Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II 2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid
Rootsi- Poola sõda (1626–1629). Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja neljanda ja ühtlasi viimase faasina. Sõja lõpetas 1629 sõlmitud Altmargi vaherahu, mida hiljem pikendas Stuhmsdorfi vaherahu. Toimumisaeg: 1626– 1629. Toimumiskoht: Poola, Preisimaa, Kuramaa. Tulemus: Rootsi võit. Jam- Zapolski vaherahu: poola ja venemaa vahel, 1582 aastal, vaherahu sõlmiti kümneks aastaks. Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes sõlmitud rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Altmargi vaherahu oli poola ja rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahumis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 1660
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond
Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel
Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku? Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. 5. Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)? 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused. 1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge. 6. Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (vaherahud)? 1617- Rootsil ja Venemaal Stolbovo rahu- Rootsi sai endale kogu Ingerimaa 1645- Brömsebro rahu- Rootsi tugevnes, selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad.
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
EESTI VARAUUSAEG Sigismund Augusti privileeg- Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu. Jam Zapolski vaherahu: 1. Venemaa ja Poola vahel. 2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poole...
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta. Magnus asus otsima uut isandat – Liivimaa kuningriigi lõpp. 1579.a. Poola vägede sõjategevus Vene vastu (kuningas Stefan Batory) 1581.a. Algul jõudsid Rootsi väed üle Soome lahe (Pontus de la Gardie), alistati kogu Põhja-Eesti. Rootsi ja Poola ründasid Vene alasid. Rahude sõlmimine 1582.a. Jam Zapolski vaherahu – Lõuna-Eesti läks Poolale. 1583.a. Pljussa jõe vaherahu – Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa läks Rootsile.
3 viimast sõdisid Venemaa vastu, kuid samal ajal ka omavahel. Vene väed olid jätkuvalt väga edukad, kuna 1577. a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a. Tallinn. 1579. a. toimus sõjas murrang, sest koostööd teinud Poola-Leedu ja Rootsi väed tõrjusid venelased Liivimaalt välja ja sõda kandus Vene aladele. 1582. a. sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Jam-Zapolski vaherahu. - Poola sai endale Lõuna-Eesti alad (+Läti) 1583. a. sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu: Rootsile läksid Põhja- ja Lääne-Eesti alad + Hiiumaa. Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti alad olid läinud 3 kuningriigi valdusesse. Poola Rootsi (jätku)sõda (1600-1629) Liivi sõjale oli järgnenud 17-aastane rahuaeg. 29 aastat kestnud sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Rahulepingu tingimus: Poola loovutas Rootsile Lõuna-Eesti alad (+ Põhja-Läti alad koos Riiaga)
Vana hea Rootsi aeg ? 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1625. aastal Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis ja 1629. aastal Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni
1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Poola- Leedu koosseisu. 1583. aasta maikuus sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Sellega lõppeski Liivi sõda. 1585. aastal 28. detsembril Pljussas pikendatud vaherahulepingu kohaselt, pikenes Moskvas tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks, alates 6. jaanuarist 1586 kuni 6. jaanuarini 1590. aastani. Enamjaolt võitlesid eestlased Eestimaal koos nendega, kelle võimu all nad olid. Kõik algas sellest, et meil oli Venemaaga relvakonflikt. Lõpuks Eestimaa jagunes 3.
Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel Pljussa vaherahu sõlmiti 1583.a. Venemaa ja Rootsi vahel 8. Liivimaa jaotus Rootsi, Taani ja Poola vahel ehk kolme kuninga aeg. Kolme kuninga ajaks nim. seda aega, sest Eesti oli jagatud kolme riigi kuninga vahel: Põhje- Eestis valitses Rootsi kuningas, Liivimaad Poola-Leedu kuningas ja Saaremaal Taani kuningas. PÕHJASÕDA 1.Aeg, vastaspooled sõjas, põhjus. 1700-1721
juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani LõunaEesti läks valduses Rzeczpospolita riigi võimu alla Eesti ala jaotatuna kolme kuninga vahel Kodune ülesanne
1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid taheti hoida talurahvast teadmatuses, hoida pärisorjust vahelduv võim takistas püsivate haridusasutuste loomist Rüütelkond - aadelkonna ühendus mingis teatud piirkonnas Rahud, millega läksid Eesti alad Rootsile Põhja-Eesti - Pljussa rahu 1583 Lõuna-Eesti - Altmargi rahu 1629 Saaremaa - Brömsebro rahu 1645 Talurahvale olid vakuraamatud kasulikud, sest.. kui mõisnik neid väärkohtles, siis nende alusel võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest.. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et..
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti
Erilist kuulsust kogub Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle rüüsteretked ulatuvad Tartuni. Magnus astub Poola teenistusse. 1578 Poola kuningas Stefan Batory alustab ulatuslikku pealetungi venelaste vastu 1582 Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, venelaste vallutatud linnused läksid Poolale, Rootsi vallutas tähtsaimad Põhja-Eesti linnused 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitakse Pljussa vaherahu 1590 taas puhkeb sõjategevus 1595 lõplik rahu, Täyssinä rahu Venemaa tunnistab Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobub Ingerimaa valdustest. Lõpp-kokkuvõttes oli Vana-Liivimaa jagatud kolme riigi vahel: Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna- Eesti ja Läti Poolale ja Saaremaa Taanile. Venelased Eestisse --> orduriik annab end Poola kaitse alla, Kuramaa+Saare-Lääne müüakse
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
Rootsi sai Saare- Lääne alasid juurde sõdides. Venemaa muutus aktiivsemaks, lõi Liivimaa kuningriigi. Toimus esimene Tallinna piiramine, edutu katku tõttu. Ivan Julm Eestis, vallutati suurem osa mandrialadest, rüüsteretki ka Saaremaal. Teine tallinna piiramine, hävitati klooster, taaskord edutu. Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks?
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare.
Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 7 Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da#P.C3.B5hjused http://vana.miksike.ee/tugi/messages/11/2787.html?1083261589 http://hot.ee/narvahistory/liivi.html 8
kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Kokkuvõtlik kronoloogia 1558 · 22
Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas
pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide ( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna
5) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 6) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: · 1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale. · 1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile. 9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. 1.6 Tähtsamad sündmused 1558 jaanuar Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest pääsemiseks otsustati Tartu maksu maksmiseks vajalik summa kokku koguda ja ära maksta.
näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts.
Stefan Batory – Poola kuningas, 1578. alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu B. Russow – Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, eesti soost ajaloojutustaja, kirjutas sõjakroonika, tähtis Liivi sõja allikas 11. Millal, kelle vahel ja millise sisuga sõlmiti, milles seisneb selle lepingu tähtsus: 1. Jam Zapolski vaherahu – 1582. Venemaa ja Poola vahel vaherahu, andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivmaal Poolale 2. Pljussa vaherahu – 1583. Rootsi ja Venemaa vahel vaherahu, Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused 12. Täitke tabel – Rootsi valduste kujunemine. Vt õpik lk.88-89 Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud
haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Eesti ja Venemaa, kutsuti siia Poola ja Rootsi , Taani Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) hertsog Magnus, pealinn: põltsamaa, Suhted venemaaga olid alguses head, kuni ei hakkatud maksma tartu maksu ja läks sõjaks. Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, poolakate tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid? Vastu reformatsiooni teostajad ja juhtijad Gustav II Adolf? Kuulsamaid Rootsi väejuhte Reduktsioon?1680 Karl XI surus läbi kogu riigis,aadlitelt võeti tagasi maad. vakuraamatud
Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari vägedega vallutavad terve eesti va Tallinna ja Hiiuma Liivi sõda - 1577.a vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1579.a Poola väed võtavad tagasi Lõuna- Eesti - 1581.a Rootsi vallutab tagasi Põhja-Eesti - 1583.a Pljussa vaherahu, Põhja-Eesti ametlikult rootsile, Liivi sõja lõpp Põhjamaade seitsme aastane sõda Kuna? - 1563 1570 Kus? - Liivimaa Kes? - Rootsi, Poola, Taani, Lübeck Miks? - sooviti ülemvõimu Läänemerel Vene Rootsi sõda Kuna? - 1570 1595 Kus? - Liivimaa Kes? - Venemaa, Rootsi Miks? - sooviti saada võim Tallinnas Rootsi Taani sõda Kuna? 1643 1645 Kus? - Liivimaa Kes? - Rootsi, Taani Miks
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
