punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma operatsioonid hoolikalt ette ja katsuti tegutseda kiiresti ja ootamatult. Alfred Käärmannil kirjutab metsavendade sõjast niiviisi: Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Ta peab olema vastupidav vaimliselt ja kehaliselt. Need kaks omadust tugevnevad metsas elades. Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad. Muistsetest aegadest peale kehtib verine reegel: "Metsavend võib oma keelega lõigata läbi omaenda, oma relvavendade, omaste ja abistajate kõri". Eelmainitud verisest reeglist tuleneb salastatus. Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust.
METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada.
Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas . Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Neid aitasid Ameerika ja Rootsi . Tuntud metsavend oli Alfred Käärmann . Tuntumad metsavennad olid Mart Laar ja Heino Lipp . Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid. Nende saatus oli põgenemine . .
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg  Hrultsov  Breznev  Perestroika ja glastnosti algus  II massiküüditamine  I sõjajärgne üldlaulupidu  ETV teke  ,,kuldsed 60-ndad"  Üleminek kohustuslikule keskharidusele  ,,40 kiri"  Moskvas OP purjeregatt Tallinnas  Kes või mis on ENSV-, EKP  Kulak  Kolhoos  Küüditamine  Metsavend  Karotamm  Käbin  Vaino  Sebe  Kodueesti kultuur  Väliseesti kultuur  Gustav Ernesaks  Venestuspoliitika  Defitsiit Â
mõju kasv hakkas ohustama kaaslaste võimupositsiooni. Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanu vormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-metsavendlus.Viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge ,miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid.1949aasat 26märtsil algas suurküüditamine millega saadeti Siberisse üle 20700 inimese.
* Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. * Suurel osal hävisid metsavennad 1949 aasta küüditamises, 1950 aastat alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise lõpuks maha suruda. Metsavendade aasta pikkune vastupanu näitas, et Eesti ei alistu ilma võitluseta. * Üksikud mehed jäid metsa järgnevateks aastateks ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978 aastal Lõuna- Eestis. Noorte salaorganisatsioonid * Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu a põrandaalused noorteorganisatsioonid. * Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 nõukogude vastast noortegruppi. * Enim salaorganisatsioone tegutses Tallinnas, Harjumaalsamuti Tartu- ja Võrumaal. * 1950 aastal Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suutnud võimud likvideerida
väärtushinnangud olid äärmiselt tähtsad. Kapten oli mees, kes ei joonud, ei suitsetanud ja käis jalgsi või sõitis rattaga pikki vahemaid. Just selliseks tahtis Peetergi saada. Üsna kiiresti mõistis, et koolis ei olnud võimalik kõike seda õppida nädalatega, mida Kapteni juures mõne tunniga. Tuleb pingutada, vaeva näha, et elus midagi saavutada."Kõik, mis tahet tugevdab, on hea ja mis seda nõrgendab, on halb."(lk 111). Metsavend uus sõber Patareipäevilt, kellelt sai abi, kui kõik näis olevat kadunud.Just temalt pärinevad nõuanded sõduri tee otsimiseks, sisemise rahu leidmiseks. c) Huntidega koos elades tuleb uluda nende kombel. Teenistusaastad nõudsid taas tahet, et iseendaks jääda. Oli ta ju ülemuste silmis lihtsalt fasist. Pole midagi raskemat kui olla sõdur. ,,Sõduri tunnebki ära mitte sellest, kes ta on või mida ta teeb, vaid sellest, kes ta ei ole ja mida ta ei tee
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta.
1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim  Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati
I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov- ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40
Sissejuhatus Tuntud metsavend Alfred Käärmann on lahti mõtestanud metsavendi järgmiselt : Metsavend on see, kes võitleb Eesti okupeeriva võõravõimu vastu salastatuna vaenlase tagakas Eesti pinnal .. Metsavendlus sai alguse juba 1940-dal aastal, kui järjest tugenevaid repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ( SARK, vene keelne lühend NKVD) Sellel aastal, sai alles alguse inimeste kadumine. Enamasti küüditati Venemaale endised poliitilised ja majanduslikud juhid.
varustus ning isegi relvastus olid äärmiselt kehvad. 22.septembril 1944.aastal hõivatakse ilma vastupanuta Punaarmee poolt Tallinn, sellega algas mitmete tuhandete inimeste põgenemine Läände. Novembris langes Punaarmee kätte Sõrve säär ning sellega oli ka sõjategevus Eestis lõppenud. Kuid uue okupatsiooni algusega ei katkenud veel eestlaste võitlus oma põlisvaenlaste vastu. Mitmed tuhanded Eesti mehed jätkasid käsirelvadega võitlust metsavendadena, viimane teadaolev metsavend tapeti alles 1978. Aastal. Meie, Eestlased ei kartnud minna ülekaaluka vaenlase vastu, mina ja ka teised tegid kõik oma maa ja rahva kaitsmiseks. Selles võitluses kaotas elu mitu tuhat eesti meest ning mitmed tuhanded leidsid otsa ka vangilaagrite ebainimlikes tingimustes. Eesti rahvas näitas oma leppimatust okupatsiooniga ning tahet oma riigi iseseisvuse taastamiseks. Eriti traagiliseks tegi II Maailmasõja minu ja ka Eesti jaoks see, et kantud ohvritele vaatamata
Igal kevadel korraldatakse Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viiakse punkritesse, näidatakse relvi, üles on pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidatakse NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. 19451947 Härmikal tegutsenud metsavendade orkestri pillimees Enno Hernits öpetab metsavendade laule, lökke ääres pakutakse lihtsaid sööke. Ühekäeline metsavend Alfred Käärmann räägib oma elust punkris. Metsavenna tütar Eha Loorits meenutab omi üleelamisi söjajärgsest ajast. Eesti Vabariigi tänased piirikaitsjad tutvustavad oma igapäevatööd ja eksponeerivad relvastust. Metsavenna päevad löpevad näitliku punkrilahinguga päikeseloojangul. Lahingus osalevad mitmed Kaitseliidu malevad ja vabatahtlike rühmad. Suitsu, kära ja pauku tehakse kövasti. Kes olid metsavennad
jooksis metsa poole. Mina ütlesin:,, Siis ta läks!" Ei läinud palju aega, kui Rasina poolt tuli üks mees ja nägi, et põgenik jooksis metsa poole. Ta rääkis sellest valvurile. Nüüd läks valvur vaatama ja avastas, et metsavenda polnudki enam keldris. Mind süüdistati kaasaaitamises. Kuna ma kõike eitasin, arreteeriti mind. Olin kolm ööpäeva Ahja keldris kinni. Ei antud süüagi. Ma ei võtnud süüdistust omaks ja mind vabastati. Kui see metsavend hiljem kätte saadi, viidi mind Võrru ülekuulamisele. Seal olid väga kurjad mehed, kes sõimasid ja karjusid, aga lüüa õnneks ei saanud. Eitasin endiselt kõike. Siis tulid suured kohustused riigimetsa lõikamiseks, kuna olin rahvavaenlase perekonnast. Normiks pandi 60 tihumeetrit. See sai suure vaevaga ära lõigatud. Seejärel pandi 90 tihumeetrit veel otsa. Enam ei aidanud muu, kui tuli teise maakonna mehega abielluda. 1949. aasta jaanuaris läksin mehele
1953 detsember 3Leonid Breznevmajanduses,poliitikas,vaimuelus seisak/stagnatsioon.1980.alguseks M,P,Vkriis nõukogude impeeriumis.suri1982 4Juri Andropovraskesti haige.suri 1984 algul.mõistis sügavas kriisis oleva Nsüsteemi ümberkorraldamise vajadust Aleksandr Solzenitsõnkirjanik.1960 teisitimõtlejate juht Johannes Käbin19501978EKP esimene sekretär.võimule pääsesid venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader.ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Agnus Sabeviimane metsavend,tabati võrumaa metsadest 1978.uppus Stalinsuri 1953 Mihhail Gorbatsov1985.märts.uueks NLKPpeasekretär ümberkorraldamine/perestroika.pakkus välja desarmeerimiselääs ei.lõpetas sõja afganistaanis.1989 viis sealt välja nõukogude väed.1988Nõukogude liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheksriigipeaks.tema pani liikvele sündmused,mis viisid maailma esimese sotsialistliku riigi lagunemiseni.püüdes kommunistliku süstemi taaselustada,õnnestus tal see hävitada.25.dets.1991 loobus
ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm. Nõukogude allikatel hukkus ajavahemikul 1946-1956 "metsavendluse tulemusena"- 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget. 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB, MGB ja 47 sõjaväelast. Eesti viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978. aastal. Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin:
Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel. Antiik ja ladina keel, Hesse ,,Stepihunt" ja Kafka ,,Protsess" Viirlaid Avaldanud 7 luulekogu. Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis  jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed
väeosi, miilitsaüksusid kuid ka kohalikke nõukogude aktiviste. See võitlus oli mõlematele osapooltele ohvriterohke. 1953.aasta kremili nõudel kogutud andmete kohaselt likvideeriti 1944-53 aastatel Eesti NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja haavata sai 185. Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine. Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987. Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium.1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu nõukogude võimu vastaste inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse
ning osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni, võiks arvata, et mees on väsimatu. Rebane alustas ka oma sõjaväelist teenistuskäiku üsna noorelt, nimelt 1920ndatel (mil ta oli 18-aastane) ja sai ohvitseriks 1929 ning pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Tuntuks sai ta Idarindel Eesti Pataljoni ülemana. Teises maailmasõjas osales Alfons Rebane palju, olles selle käigus metsavend, osalenud Loobu lahingus ning peale seda astus ta Saksa sõjaväkke, mille käigus saadeti nad Venemaale. Ning esimesed lahingud Idarindel teenis ta ka Saksa sõdurite lugupidamise, kes ekstreemsetes olukordades lootsid Rebase peale. Ning esimene suurem lahinguülesanne viis Alfons Rebase ja tema mehed jaanuaris 1942 Volhovi rindele tõkestama II Vene löögiarmee läbimurret. Märtsis osales Rebane oma pataljoniga Punaarmee suurrünnaku nurjamises. Ja 8.aprillil 1943
Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike attended, nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. See teos kajastab erinevaid probleeme, väiksemaid ning suuremaid aga põhiliselt üks tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? *Suutmatus täita oma neutraalsust ja kaitsta Poola allveelaeva Saksamaa eest (Poola allveelaev jõudis 1. september 1939. Tallinna, kus aga 17. sept põgenes) 2. Kus peituvad ajaloo ühe suurema sõja  II maailmasõja põhjused? *II maailmasõda oli I maailmasõja jätk (Saksamaa kättemaksuhimu I ms kaotuse eest ja Hitleri võimuletulek, kommunistliku Venemaa teke jne) 3. Millist kokkulepet võib lugeda II ms. seaduslikuks alguseks?(mida sisaldas) MRP pakti sõlmimine N-Liidu ja Saksamaa vahel, millega jaotati Ida-Euroopa omavahel ära ja lubati mitte üksteist rünnata. 4. Milles lepiti kokku MRP sõlmi...
Puudusid organisatsioonid seega ei olnud nende tegevus mõeldav ilma kohalike toetuseta(anti toitu,riideid,peavarju,infot). Metsavennad ründasid enamasti julgeoleku üksusi, hävituspataljoni, tapeti nõukogude aktiviste, korraldati diversioone raudteedel.Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväge, miilitsaüksusi, julgeoleku väeosi ja kohalikke aktiviste. Sõda oli mõlemal poolel ohvriterohke.Metsavendi nõrgendas oluliselt küüditamine 1949.a.1950 suruti metsavendlus maha.Viimane metsavend tabati 1978.a. Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu. Suunajaks oli parteiaparaat ja täideviiaks julgeolekuorganid.1944 algasid massilised arreteerimised. 1944-1954 represseeriti ligi 30000 inimest.Osa inimesi pages arreteerimise eest metsa. võimuorganid kutsusid metsavendi mitmel korral välja lubades neile amnestiat aga osad väljaläinud arreteeriti ja ei loodetud enam amnestiat. Lisandus ka
Sbrad rääkisid talle, et Ilme oli keeldunud üle lahe minemast, sest tahtis oma mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard
lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli, ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha. Väätsas tabati viis ja Kiviloos kuus meest, keda kahtlustati metsavennaks olemises. Tabatud mehed viidi staapi, kus kolm politrukki käskisid nad maha lasta. 1.-2.juulil.1941 Taevere vallas Kibaru, Kõnnu ja Arjandi piirkonnas Viljandi hävituspataljoni poolt korraldatud haarangu käigus tabatud haavatud metsavend seoti okastraadiga posti külge ja lasti maha ilma kohtuotsuseta. Martin Raudsepp Tagasipöördumine Eestisse 8 Pärast Stalini surma, aastal 1953 hakkas kasvama lootus. Mõnel oli juba varem õnnestunud kodustega kirjavahetusse astuda ja vahel pakke saada. See oli lootus edasisele elule. Vabastamine tuli 50ndate lõpul. Vabastatud pidid andma allkirja,
Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Kolmas võimalus sõdimiseks oli võitlemine Soome armees. Milliste riikide relvajõududes eestlased sõdisid? | 2. Miks läksid eestlased: | a) Punaarmeesse | b) Saksa armeesse | c) metsavendadeks? | 3. Miks osa eestlasi põgenes Läände? | 4. Kujutle, et oled eakas härra, sõjast on möödunud 50 aastat, olid II MS ajal metsavend, sattusid pärast sõda vangi ja vabanedes rajasid pere, elasid vaikselt. | Sinuga on ootamatult ühendust võtnud kunagine klassivend ja sõber, kes oli II maailmasõja ajal Punaarmees, ta olevat teinud nõukogude ajal karjääri, olevat olnud nõukogude ideoloogia toetaja. | Kuuldavasti on sinu klassivend seotud küüditamistega 1941. aastal, aga täpselt sa ei tea. | Hakkate meenutama noorusaegu ja jõuate sõjateemani. Kuidas sellest rääkida - kas õigustad ennast ja süüdistaksid sõpra
Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu. Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud ülekuulamised, kus nii Aliide, Ingel kui ka tema tütar Linda saavad kannatuste ja raske alanduse osaliseks, kuid sellest kõigest hoolimata, ei anna nad Hansu jõududele üles
Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud
kõrgeim täidesaatev organ  valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid rangelt kommunistlikule parteile. NLKP poliitika otseseks täideviijaks olid julgeolekuorganid ( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord).
18) Suvesõda  Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. 19) Leegionär  Saksa vägedes võitlev isik. Algul oli leegionäriks saamine vabatahtlik, pärast sunniviisiline. 20) Laskurkorpus  Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud ja eestlastest koosnev Punaarmee osa. 21) Metsavend  mobilisatsioonist kõrvale hoidev isik, kes läks vabatahtlikult metsa. Kättesaamisel karistati. 22) Soomepoiss  Talvesõja ajal Soome läinud isikud, võitlesid Soome ridades NSVL'o vastu. 23) Okupatsioon  võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. 24) 2. Isikud. 1) Stalin  üks sõja vallapäästjatest, sest algatas MRP sõlmimise.
Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud
põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Sotsialistliku Vabariik,  suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus ,  leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku loodi 8, siia kuulusid umbes 27000 meest, kellest oli umbes 90% eestlasi.  Metsavend – nad olid esimesteks vabatahtlikeks Suvesõjas, nende salkadest moodustatud üksused tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahingud Eesti pinnal,  soomepoiss - Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas,
sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ning võtsid relvad endaga kaasa.1940. aastate lõpus ja 1950ndate alguses varustasid briti (MI6), ameerika, ja rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist informatsiooni. Viimane metsavend oli August Sabbe ja ta hukkus 27.septembril 1978. aastal. Saksa sõjavägi Kohe pärast Saksa relvajõudude saabumist Eestisse algas eesti rahvusväeosade loomine. Algselt loodi mitmesuguste nimetustega üksikpataljone (julgestus-, ida-, kaitse- ja politseipataljonid) ja ka üksikkompaniisid. Neid kasutati peamiselt itta nihkunud rinde tagalajulgestuses, partisanidevastases võitluses ja ajapikku aina enam ka rindel
võeti ja Julgeolekusse viidi. . Mu agendinimeks sai Jaan ja mu ülesandeks oli leida metsavendade salkasid ja nad üles anda. Ma põgenesin taaskord metsa ja 1950. aastal olin ka ise salga liige. Pärast mu ainsate sõprade surma otsis mind taga nii Põlva kui Võru KGB. . Pärast pikka metsas elamist leiti mind ühel päeval jõe äärest. Adrenaliini ja närvilisuse tõttu suutsin end hetkeks KGBlaste käest vabaks tõmmata ja hüppasin Võhandu järve, kuhu ma ka uppusin. Olin Eesti viimane metsavend ning minu surmaga 1978. aastal lõppes metsavendluse ajastu. Karl Vaino: 1988. aastal lõhenes Eesti Kommunistlik Partei kaheks-rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Mu vastaseks sai L. Ameerikast tagasi tulnud Vaino Väljas ja mind peeti juba ka liiga vanaks, et riiki juhtida ning mind vabastati riigisekretäri ametikohalt. Siirdusin tagasi Moskvasse, kus olin NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige
see argument, et teised sportlased said kenasti reisida välismaale võistlustele, välja arvatud Heino Lipp. Enne Heino Lippu kümnevõistlust Eesti valitsenud Paul Toomlasel õnnestus käia võistlemas ka välismaal. Temal ei olnud peal sellist keeldu nagu Lipul. Lipu ,,vangistus" võistlemise osas on suurelt seotud sellega, et tema nimi oli ilma temale teadmata kantud igasugustesse paberitesse, mis tegelesid keelatud asjadega. Nimelt oli tal nimekaim Heino Lipp, sportlase sugulane, kes oli metsavend ja Nõukogude okupatsiooni vastase võitluse üks liidreid. Ta hukkus 18 novembril 1949. Samal aasta üritas sportlane Heino Lipp jõuda maailmarekordini kümnevõistluses. Kui oma mõtetega nüüd proovida seletada seda, miks oli Heino Lipul selline saatus. Miks ta ei saanud minna välismaale võistlema kui teised said, kes olid Lipust veel kehvemad oma mitu meetrit? Kui välja arvata see nimekaimu problemaatika siis raamatust käib läbi ka selline väide, et H
Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja talusid. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ja ka kohalikke aktiviste. 1949. aastal vähendas metsavendade vastupanu oluliselt küüditamine ja 1950 suruti vastupanuliikumine lõpuks maha. Aastate pikkune vastupanu näitas selgelt, et eestlane ei alistu vastupanuta. Venestamise käigus kaotati hulgaliselt organisatsioone. Teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978. aastal Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud elanikkonnakihtide vastu. Eesmärgiks oli allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Suunajaks oli parteiaparaat ja täide viisid seda julgeolekuorganid. Algas nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Arreteerimise eest põgeneti metsadesse varju, täiendades nii metsavendade ridu
7 Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus Eesti Vabariigis tegutsev mittetulundusühing, mis koondab Teise maailmasõja ajal ja pärast sõja lõppu NSV Liidu anastuse vastu sõdinud veterane ja nende aatekaaslasi. Alates 2008. aastat on ühenduse liikmeskond tõusnud üle saja, k. a noorliikmed. Ühenduse juhiks on asutamisest saati olnud võrumaalasest metsavend Leonhard Pumper. Ühenduse peakorter on Tartus Ühenduse asutasid Vabadusristi päeval, 17. augustil 2002 Väike-Maarja vallas Ebaveres Johan Pitka talu varemete juures 10 kunagise Johan Pitka löögiüksuse liiget (nn pitkapoisid) ja nende aatekaaslast. Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus teeb tihedat koostööd Kaitseliidu, Noorkotkaste jt organisatsioonidega. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused Vabadusristi I liigi 1. järk (23.02.1920)
konverentsi tuli võimule. G. Mannerheim – Soome kindral ja sõjaväe ülemjuhataja Kodusõja ajal, J. Vares-Barbarus – Nimetati ametisse Vene okupatsiooni ajal Eestis. J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. O. Tief – Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal. A. Sabbe – Metsavend, kes varjas ennast mobilisatsiooni eest metsades. 10 AASTAD 1882- kujunes Kolmikliit; lõid: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1915- Kolmikliiduga liitusid Türgi ja Bulgaaria 1905- esimene Maroko kriis 1907- Inglismaa-Venemaa leping, millega jagati mõjusfäärideks Iraan 1907- loodi Antant; lõid: Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa 1917- USA liitus Antantiga 1908- algas Bosnia kriis 1909- lõppes Bosnia kriis 1911- teine Maroko kriis
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk metsavendlusena, mis õnnestus nõukogude võimul maha suruda alles 1950ndate keskpaigaks. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 1944Â1956 kokku 14 000Â15 000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978. aastal. Metsavendluse lämmatamise järel võtsid vastupanuliikumise teatepulga üle koolinoorte salaorganisatsioonid, 1960ndate lõpust alates aga juba teisitimõtlejad. 1972. aastal saatsid mitu vastupanuorganisatsiooni Eesti memorandumi ÃœRO-le, nõudes Eesti okupeerimise lõpetamist. Tugevnev venestamine tõi kaasa protestiliikumise kasvu. 1979. Aastal nõudsid Balti riikide teisitimõtlejad nn Balti apellis Molotovi-Ribbentropi
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula.....................
EKP allus Moskvale. Seadusandlik võim oli endiselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Moskva korraldusel muudeti nüüd Tartu Rahuga kehtestatud piire  Petserimaa kaotati ja Leningradi oblastile liideti Narva jõe tagused alad. 1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Majanduses viidi nüüd läbi sundindustrialiseerimine  laiendati rasketööstust ja kaevandamist. Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist
m) kehtestati tsensuur n) püüti eestlasi venestada, o) kiusati taga kirikut ja usklikke inimesi. p) arenes haridus, kuigi muudeti programme ja tehti need nõukogulikeks. Haridus, ka kõrgharidus, olid tasuta. r) eestlastel lubati edasi pidada laulupidusid, neile lisandusid ka rahvatantsupeod. Isetegevusringe oli palju ja neid ei keelatud, vastupidi - neid soodustati ja ringid olid tasuta, s) eestlased avaldasid vastupanu nõukogude reziimile. Näiteks põgeneti metsa (metsa- vennad - viimane metsavend tabati 1978.a), kuulati välisraadiojaamu (näiteks Ameerika Hääl), trükiti põranda all lendlehti ja artikleid, kus räägiti nõukogude võimu kuritegudest Eestis, neid püüti ka välismaal levitada, kirjutati pöördumisi välisriikide riigipeadele ja organisatsioonidele (näiteks Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad koostasid 1979. Balti apelli, kus nõuti MRP salaprotokolli tühistamist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist), põgeneti välismaale, jne.
hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. Metsavendlus nõrgenes oluliselt 1949. aastal küüditamise tõttu. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aasal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Nõukogude võimu vägivalla poliitika oli mitmekülgne, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944. aastal algasid Eestis nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi ja sunnitööle saatmine. Kokku oli arreteeritud ja vangi saadetuid inimesi umbes 30 000. Arreteerimise eest põgeneti metsa ja liituti metsavendadega. Põgenike kätte saamiseks kuulutati välja
Usun, et enamik loeb «Rehepappi» siiski lusti ja lõbuga ning on uhke oma kavalate esivanemate üle. · Ivan Orav mälestused : I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov-ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi ka minema kirjale
Eesti edasisele arengule. 4) Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor, MRP, Teraspakt, Kolmikpakt, Talvesõda, Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend- lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine (inkorporeerimine), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
osapoolele ohvriterohke. 1949. aastal toimunud küüditamisega hävitati väga laialdaselt metsavendade toetusbaas ning nende tegevus hakkas paratamatult hääbuma. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aastal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased. Nad võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
