Tollieeskirjad Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimakse võib liigitada ka soodustollimaksudeks, kolmandate riikide tollimaksudeks ja erimeetmeteks. Soodustollimaks võib olla null- või vähendatud määraga maks, tariifkvoodi või -laena. Soodustuse saamisel on oluline kauba päritoluriik ja selle tõendamine. Kolmanda riigi tollimaksu rakendatakse, kui soodustust ei ole ette nähtud. Erimeetmed on dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks ning kaitsemeetmed. Tollimakse ei pea maksma, kui tollimaksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud
Kaitsetoll – Kauba kaitsmine välismaise konkurendi eest. Tulutoll – Raha hankimiseks. Tollide ehk tollimaksude maksustamisviisid: Väärtuseline – Kindel protsent kauba hinnast. Kindel – Kindel summa kauba ühikult. Kombineeritud – Teatud protsent hinnast + fikseeritud summa ühikult. Liikuv – Sõltub kauba alghinnast. Tollimaks Eestis Euroopa Liidu sees tollimakse pole. Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kaupadele võib lisanduda tollimaks. Tollimaks sõltub kauba klassifikatsioonist, päritolust ja väärtusest. Kaup, mille väärtus ületab 150 eurot, kuulub maksustamisele. Tollimaksuvabad riigid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Tollimaks http://et.wikipedia.org/wiki/Tollimaks#mediaviewer/Fil e:Member_States_of_the_European_Union_(polar_st
Majandus peaks olema Eestis võimalikult vaba ja piirangud võimalikult väikesed. Meie erakond toetab võimalikult väikest riigi sekkumist majandusse. Riik peaks tagama avatud turu ning vaba konkurentsi. Liigume selle poole, et ka kogu Euroopa Liidus oleks vabaturumajandus. Pooldame võimalikult väikseid tollimakse ja üldiseid kaubanduspiiranguid. Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor.
madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Miks on dumping ebaõiglane? Suured ja tugevad firmad võivad dumpinguga viia väikesed turult minema (pankrotti) ja seejärel tõsta hindu ning nautida monopoolset kasumit. On ebaõiglane müüa erinevatele inimestele erineva hinnaga. Dumpingu ulatus Müügihind kodumaisel turul Ekspordi müügihind Dumpingu ulatus GATT-i artikkel VI lubab lepingus osalejatel kasutada dumpinguvastaseid tollimakse, et katta dumpinguga kaupade hindade vahe. Dumpinguvastaste tollimaksude kasutamise lubamiseks on vajalik ka materiaalse kahju vôi selle ohu tuvastamine. Dumpinguvastane menetlus 1. EL ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile kaebuse 2. 45 päeva jooksul teatab Euroopa Komisjon otsuse menetluse alustamise kohta EL Teatajas 3. 9 kuu jooksul teate avaldamisest kehtestatakse ajutine dumpinguvastane maks 4
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta
tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Välisotseinvesteering välismaise ettevõtte raha paigutus meie ettevõtetesse Kalev, Rakvere lihakombinaat, Ale Coq Devalveerumine riigi raha väärtuse alandamine, et müüa välisturul oma kaupa odavamalt. Embergo - Teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Vene-Gruusia, Põhja-K L-Korea, USA-Kuuba. Kvoot kauba koguseline piirang Tollimakse - maks, mis makstakse, mis tuleb tasuda tollist läbi minnes. Dumping toodete odavam müük välismaal. Rahvusvaheline kaubandus: Iseloomustab *tööjaotuse süvenemine *tootmise spetsialiseerumine *toomismahtude pidurdamine *kaubandusmahtude kasv. -Suurimad eksportijad ja importijad: USA, Saks. Jaapan, UK, Prants, PjaLõuna kaubandusvood ja suhtluspiirkonnad. -Oma turgude kaitsemeetmed *tollimaksud tõstab kauba hinda *kvoodid koguse piirang
• Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest Mis on tollimaks? • Lisandub ka käibemaks ning aktsiis (alkohol, tubakas, mootorikütus) • 1. mai 2014 • Tollitariifistik TARIC Eesti Tollitariifistik Mida peab arvestama? • Tollimaks lisandub importimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu • Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole ning tollideklaratsiooni ei ole vaja esitada • Käibemaksu tasutakse ka transpordikulult. Mida peab arvestama? • Kui saadetakse midagi kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil, siis saavad maksuvabastuse ainult need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 euro. • Maksuvabastus ei kehti: alkohol, tubakatooted, parfüümid ja tualettveed
kesisel järjel. Poodides, kaubanduskeskustes tekib tihti juurde tundmatuid tooteid, mis kusagilt kaugelt välismaadest sisse on toodud. Enamasti on need toiduained säilitusaineid ja mürke täis. Näitena võib välja tuua Hispaania kurgi, mis on tunduvalt odavam kui meie enda Luunja kurk, küll on aga seal palju säilitusaineid. Luunja kurk on aga värske ja tervislikum. Arvan, et sellise olukorra parandamiseks tuleks suurendada tollimakse, et ka Eestimaa tooted meile odavamad oleks. Olen uhke, et Eesti loodus on üldiselt puhas. Mitmed tuttavad meie naaberriigist, Soomest, on tulnud Eestisse ja tähendanud, et tänavad on puhtad ja loodus on puhas olen nendega ühel arvamusel. Kuigi hingates sisse õhku Eesti linnades tunnen, kuidas kopsudesse tungivad autode heitgaasid, olen kindel, et järjest rohkem pannakse tähelepanu keskonna hoidmisele ja tööstuslike väljaheitegaaside puhastamisele.
suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid: · Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu
Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks (otsene) (21%) Tööturg - turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal
kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 9%. Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. Raskeveokimaks on riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist
ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 6.Tolliliit ja vabakaubanduspiirkonna negatiivne mõju Kui vabakaubanduspiirkonna moodustanud riikides toodetakse mingisugust kaupa, mille tootmiseks kasutatakse näiteks kolmanda riigist imporditavaid juppe, siis võib tootmine kanduda üle vabakaubanduspiirkonna sellesse riiki, mis rakendab imporditavatele juppidele madalamaid tollimakse. Tootmine võib kanduda ühest riigist teise sõltumata sellest, missugune oli suhteline eelis tootmises enne vabakaubanduspiirkonna loomist. Tootmise ebaefektiivne paigutamine ühest riigist teise avaldab mõju ka investeeringutele kaupade tootmises. Investorid hakkavad eelistama riiki, kus juppide tootmisele rakendatakse madalamaid tollimakse või riikidesse, kus kaubale rakendatakse kõrgemaid tollimakse. 7.Inegratsiooniprotsessid maailmas (näited)
Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga
tarbimise suundades ja mahtudes. Eesti integreesumisel Euroopa Liiduga tuled Eestil loobuda oma senisest üliliberaalsest väliskaubanduspoliitikast ja võtta üle liidu ühise väliskaubanduspoliitika põhimõtted. See tähendas eelkõige Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamist ning Euroopa Liidu välistollimaksude süsteemi, mittetolliliste kaubanduspiirangute süsteemi ja kaubanduslepingute baasi ülevõtmist. Kuna Eesti Euroopa Liidu suhtes tollimakse ja koguselisi piiranguid enne ühinemist ei rakendanud, ei ole selles osaks ka mingeid probleeme. Küll aga kaovad kaubanduspiirangud Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste ekspordilt EL-i , mille suhtes Eestil liiduga vabakaubanduslepingut pole. Kuigi Euroopa liit oli seni Eesti põllumajandusaaduste suhtes rakendanud nn. Sooduskvoote, mille piires olid kehtestatud tollimaksusoodustused, ei suutnud Eesti eksportöörid enamike kaupade puhul neid kvoote täita
Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Näiteks võib tuua olukorra, kus piiamehed :D valasid piima maha, et hinda tõsta ning samal ajal naised protestisid tänavatel, sest nad ei saanud piima osta. Vale majandamine riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks ning inimesed ei suutnud laene tagasi maksta. Valitsuste vead kriisi ajal loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning tõsteti tollimakse. Kui USAs nii tehti liikus kriis üle maailma, kui nemad poleks imporditavat kaupa maksustanud, poleks võib-olla kriis Euroopasse jõudnudki. Samuti pikendas selline käitumine üleüldse kriisi kestvust. Kõige rohkem kannatasid keskklass, kes vahepeal rikastunud oli ning rikkad, sest nemad kaotasid kõige enam. Vaestel polnud niikuinii suurt midagi kaotada. Haha, ütle jah nii :D
7. Miks on nüüdisajal kiiresti kasvanud logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 8. Millised tegurid soodustavad teenuste ülemaailmastumist? Internet kaupa saab tellida välismaalt. Nt E-bayst saab tellida endale kingad. Transpordi areng lennukiga saab tuua toiduaineid Poolast Eestisse Vähenenud tollimaksud Euroopa Liit soodustab liikmesriikide vahelist kauplemist, sest pole tollimakse 9. Selgita võimalikult täpselt järgmise lause geograafilist sisu: USA ja Euroopa töökohad ,,migreeruvad" Ida- ja Kagu-Aasiasse Ida- ja Kagu-Aasia on majanduslikult vähem arenenud ja seal on odavam tööjõud 10. Mida tähendab väide: Jaapani kaubandusbilanss on positiivne? Jaapan müüb rohkem välja kui ostab sisse. Riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Eksport ületab impordi. Selgita selle mõju Jaapani majandusele.
riigil veel üks eriline ülesanne aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Lisaks turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud. Euroopa Liidus makstakse põllumeestele otsest rahalist toetust (subsiidiumi), kasutatakse ka väliskaubandustõkkeid (tollimakse) Euroopa toiduaineteturu kaitseks. Riik kehtestab ka paljudele kaupadele tervishoiu- (näit toidukaubad) ja ohutusnõuded (näiteks kemikaalid) ja kontrollib nende nõuete täitmist. Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Tooteid (näit piim, leib), mida jaotatakse vabaturu vahendusel nimetatakse erahüvisteks. Piiramatult tarbitavat toodet (näit valgusfoor, mida kasutavad kõik olenemata sissetulekust) nimetatakse ühishüviseks.
Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis oli ületootmine ja vale majandamine. Liiga palju laenati pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Usas saadi kriisist üle, kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada
Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Tollimaks-riiklik maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Sotsiaalmaks-riiklik maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt.Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi.
Kõrged tollimaksud takistavad rahvusvahelist kaubandust · Import sissevedu · Eksport väljavedu · Tolliliit riikide vaheline kokkulepe, mille järgi (1) omavahelisel kauplemisel on madalad tollid ja (2) liidust väljaspool on kehtestatud ühtne, kõrge tollimäär USA Kanada omavaheline tollimaks 0% USA Kanada tollimaks 10% tollimaks 10% Vabakaubandustsoon tolliliit, mille siseselt tollimakse polegi Ühisturg Euroopa Liidus kõikide kaupade ja teenuste piiranguteta ja tollimaksudeta liikumine üle piiri NB! EL-s on ka töötajate vaba liikumine ja ühisraha Impordikvoot kaubandustõke, mis kehtestab kaubagruppidele koguselised piirangud Kvaliteedistandard tõkestab välismaiste kaupade sissevoolu Avatud majanduspoliitika vaba kauplemine teiste riikidega, ekspordi ja impordi soosimine (edukas, näiteks Eesti)
tarbekaubad 3)brändi-tarbekaupade masstootmine: meediareklaam Kaubandus: suurimad eks ja importijad: USA,GER,JAPan,Prants,GBR. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga, P.-Ameerika Kariibia ja L.-Ameerikaga, Euroopa Vahemeres ja Aafrikaga. Poliitika: 17-18saj oma turu kaitsmine(siiamaani korea ja jaapan). Üldiselt piiratakse importi ja toetatakse eksporti,et säilitada inimeste tööhõivet. Tollimakse-maks,mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, toormel odavam. Kvoot-piirangud, teatud kaupadel,kogused Embargo- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Devalveerimine-vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes Kaudsed piirangud-tervisekaitse,turvalisus,sisereeglid,dokumentatsioon Usas vabakaubandus,sageli tollipoliitika ja muud meetmed,välishangete määrus lubab töötada odavat tööd välisriikides, toob elektroonikatööstust.
Ka USA sai iseseisvaks, 4.juuli 1796 kuulutati seal välja Iseseisvusdeklaratsioon. See dokument kehtib ka tänapäeval ja on tähtis, sest kuulutab inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Lisaks sellele USAs võeti veel vastu põhiseadus ning kehtestati riigikorraldus, mis kehtib ka tänapäevani. Majanduses kujunes merkantilism ehk riik saab oma rikkuse kaubandusest ja väljavedu peab ületama sisseveo. Selleks hakati seadma tollimakse, rajati palju manufaktuure, rajati teid ja kanaleid. Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo. Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad
aasta Pariisi kokkulepete alusel. Järgmiseks sammuks oli harukondliku majandusliku koostöö laiendamine väljaspoole üksikuid tööstusharusid ja koostöö universaalse mehhanismi loomine. Seda teostati Euroopa Majandusühenduse moodustamisega 1957.aastal Roomas sõlmitud lepinguga. Kuuest liikmesriigist koosnevana alustas Euroopa Majandusühendus (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) tegevust 1958 aastal. Pärast seda hakati vaikselt kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvoodikitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Eesmärgiks oli EMÜ maade vahelise inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Aastakümnete pikkuse arengu tulemusel kujunes EMÜ maailma üheks mõjukaimaks majanduspiirkonnaks ja ka rahvusvaheliskse organisatsiooniks. Samal ajal laiendati aastal 1957 euroopa karukondlikku tööstuslikku koostööd. Selleks
2 tundi tundi Nagu näha saavad mõlemad riigid mõlemad kaubad, kuid Kunstika töölised kulutavad nüüd 2 tundi endise 3 tunni asemel ja Sportika 6 tundi 9 tunni asemel. Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. Tollimaks Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhilist liiki: 1. Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2. Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks - ekspordi tollimaks - transiittollimaks Maksustamisviisi järgi: - väärtuseline tollimaks % ühikult
Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid:
Indoneesia: Filipiini, Kamboža), koridineerimine ja konsulteerimine. APEC- vaikse okeaania organisatsioon. 21 liiget. Valitsusvälised: Amnesty international- inimõiguste valve. Greenpeace- keskkonna probleemid; Punane rist- rahvusvaheline kiirabi. Rahvusvaheline kaubandus: põhjustanud vabakaubandust, regionaliseerumist, globaliseerumist, õiglane kaubandusidee *Proktsionism- oma riigi kaitsmine teiste riikide kaupade eest. Nt tolli- ja impordimaksud *Vabakaubandus- tollimakse ei ole. Probleem- vaesed jäävad vaesemaks. *Fiartrade- kauplemine vaba, aga eelistab vaesemaid riike. Probleem- pole õiglane, kallim tarbijale. *väliskaubandusbilanss- eksport/import soovitavalt positiivne. WTO-Kaubanduskokkulepete koht. Tegeleb peamiselt tariifidega jms. Rahvusvaheline rahandus: välisinvesteeringud, valuuta ja organisatsioonid. IMF- rahanduspoliitika maailmas, annab laene, loodud rahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks.
9. Miks hakkasid tekkima rahvusvahelised ettevõtted? Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 10. Millist kasu on saanud Elcoteq, millist kasu(kahju) meie, nimetatud ettevõtte rajamisest Eestisse? Kasu Elcoteqile odav tööjõud, sama kultuurikeskkond, turg lähedal, Eestis polnud tollimakse sel ajal kui elcoteq sinna ettevõtte rajas. Kasu Eestile töökohad juurde, elutase paranes, riigikassasse rohkem raha. Kahju Eestile suureneb sõltuvus välisrahadest. 11. Miks on mõned riigid välisinvesteeringutele palju atraktiivsemad kui teised?kui turul nõudlus juba hakkab tekkima ja samas pole konkurents veel väga äge, turutegurid 12. Iseloomusta kaubavahetust maailma riikide vahel ( arenenud riigid omavahel;
Autotööstus on koondunud jätkuvalt tööstusmaadesse. Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina. 1960.a ulatusid tollimaksud Suurbritannias ja Prantsusmaal 30%-ni ja Jaapanis 40%-ni. Nüüdseks on tollimaks Euroopa Liidus 10% ja USA-s 3%. Jaapanis pole samuti kõrgeid tollimakse. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tootmine liberaliseerunud. USA-sse on tekkinud Jaapani autotööstus, mis annab 21% USA toodangust. Euroopas on Jaapani firmad Suurbritannias, kust minnakse edasi teistele Euroopa turgudele. 4. Nimeta KTT harud ja tooted. Esialgu arenes: tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegusajal laieneb KTT paljudesse majandusharudesse nt geenitehnoloogia põllumajanduses
Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud
5%.
Liikmesriikide vaheline vabakaubandus oli üks ELi asutamispõhimõtetest ning samuti on EL pühendunud
maailmakaubanduse liberaliseerimisele.
2.Sise-ja vääliskaubandus
*Sisekaubanduse all mýistame kaubavahetust Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel .
*Kehtib kaupade vaba liikumine. Euroopa
arengu peale ning seda isegi sõja ajal, mis neile siis sugugi kasuks ei tulnud. Lastele anti mitmekülgne haridus, polises tegutsesid filosoofid, teadurid, kirjanikud. Elu võis Ateenas küll peenem olla, kuid teistele riikidele jättis see nõrga ning isegi ara mulje, mistõttu linna rünnati üsna kergemeelselt. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. See muutis ateenlasi küll materiaalselt rikkamateks, kuid samas ka kaitsetumateks. Avatud ühiskonnas oleks olnud hädavajalik teha suuremaid pingutusi linna kaitse arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei mõjutanud sealset majandust, mis oli niikuinii täiesti sõltumatu, kuid hoidis
Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 5%. Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 5 Erinevad maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama
nõrk on ja vaevu nelja jala peal püsti seisab ning nendest kaks jalga on kargud. Ehk kokkuvõtvalt saame kõik ajada Euroopa siseselt asju nii, nagu meile meeldib kiirelt, täpselt, asjakohaselt, kadudeta ja kõigile sobival viisil. Kui Eesti asus asju ajama Euroopa Liitu astumiseks, oldi kursis ka meid pitsitavate sätetega. Nimelt on liit piiranud nii sõnavabadust, aasiamaadest tulevate kaupade kogust kui ka majandust üldiselt, seades ette igasuguseid kvoote ja muid tollimakse. Lisaks piiratakse veel usuvabadust, kalandusele seatakse ette piirangud ja nii edasi. Muidugi on neid kõiki vaja, et tagada eurooplaste jätkusuutlik areng, kuid kui Eesti oleks iseseisev, siis me saaksime ise sätestada meile sobivad piirangud, mis samas oleksid nii eestlastele kui ka naaberriikidele vastuvõetavad. Võtame näiteks süsihappegaasi emisiooni. Igale riigile antakse mingi limiit ja kui see ületatakse, peab maksma trahvi. Eesti on lihtsalt nisõrd väike
vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist. Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud. Samas oli EMÜs kokku lepitud, et üleminekuperioodil täielikkude tollimaksude kaotamisele, vahepeal tollimakse tõsta ei tohi. Kohus ütles et on vahetu õigusmõju ja riik peab oma kohustusi täitma. Enamasti riik ei tee midagi, mida EL õigusakt nõuab et ta teeks. Antud juhul oli vastupidi. Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus). Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast
kohtus ja nõuavad nende täitmist. Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud. Samas oli EMÜs kokku lepitud, et üleminekuperioodil täielikkude tollimaksude kaotamisele, vahepeal tollimakse tõsta ei tohi. Kohus ütles et on vahetu õigusmõju ja riik peab oma kohustusi täitma. Enamasti riik ei tee midagi, mida EL õigusakt nõuab et ta teeks. Antud juhul oli vastupidi. Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus).
kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine ja vale majandamine. Laenati liiga palju pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Tagajärjed olid suur tööpuudus (30miljonit kaotas töö), jõukust kogunud keskklass vaesus, nälg ja rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika
Näiteks võib Jaapanist pärit auto, millelt on Saksamaale saabudes imporditollimaks tasutud, saata Tsehhi või Poolasse ja müüa seal samamoodi nagu Saksamaal. Ei tule tasuda täiendavat tollimaksu. Euroopa Liit on olnud oluline rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist käsitlevatel läbirääkimistel. Neist viimane on Doha arenguvoor, mis algas 2001. aastal. Nende praegu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on alandada tollimakse ja kõrvaldada muud tõkked maailmakaubanduselt. Varasemate läbiräälimisvoorude tulemusena on Euroopa Liidu keskmine tööstustoode imporditollimaks langenud 4%-ni, mis on üks madalamaid maailmas. Doha voorus on edasiliikumine olnud aeglane. Rikaste ja vaeste riikide vahel on ilmnenud suured püsivad erimeelsused küsimustes, nagu vastastikune turgude avamine ning pikka aga päevakorras olnud põllumajandustoetused. Läbirääkimised ei ole veel lõpetatud. Mis on WTO?
Fortune Global 500: maailma suurimad rahvusvahelised ettevõtted 2018.a /mln $ / 1. Walmart $500,343 2. State Grid$348,903 3. Sinopec Group $326,953 4. China National Petroleum $326,008 5. Royal Dutch Shell $311,870 6. Toyota Motor $265,172 7. Volkswagen $260,028 8. BP $244,582 9. Exxon Mobil $244,363 10.Berkshire Hathaway $242,137 http://fortune.com/global500/list/ Kaubanduspoliitika · Riigid piiravad importi ja toetavad eksporti · Kasutatakse tollimakse · Kehtestatakse kvoote · Kaudsete piirangute kasutamine: tervisekaitse ja turvalisuse nõuded Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid: · Vähem takistusi ja bärjääre kaubandusele / tollid, kvoodid jms/ · Riikide spetsialiseerumine teatud toodete valmistamisele ja teenuste pakkumisele · Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad · Tarbimise kasv · Suurenenud nõudmine kaupadele ja teenustele loob uusi töökohti ja suurema heaolu Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Siiski kavatseb EÜ teiste mooduste abil säilitada Euroopa sotsiaalset ja maaelu mudelit ning toetab sel põhjusel multifunktsionaalset põllumajandust. C. ELi osalemine WTO tegevuse peamistes etappides 1. 1996 ja 1997 Singapuris 1996. aasta detsembris toimunud WTO ministrite konverentsi järel etendas EL olulist osa kogu 1997. aasta vältel. EL andis märkimisväärse tõuke kolme olulise lepingu sõlmimiseks: infotehnoloogia valdkonnas (26. märtsil): EL nõustus tollimakse vähendama ja koguni peatama teatavate ühise tollitariifistiku kohaste maksude kogumise; põhiliste telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas (15. veebruaril); finantsteenuste valdkonnas (12. detsembril). EL andis tõuke vähimarenenud maadele suunatud algatuste konverentsiks. Nende riikide integreerimine ülemaailmsesse kaubandussüsteemi on üks ELi prioriteetidest. Konverentsil otsustati rakendada kõikide vähimarenenud maade suhtes lühemas perspektiivis Lomé konventsiooni (*6.5.4
Võib aga juhtuda, et tärkav tööstusharu ei suudagi kasvada piisavalt tugevaks. Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO WTO-l on 140 liiget, sealhulgas ka Eesti. WTO toimimise aluseks on kaubandusläbirääkimised organisatsiooni liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdselt, kaubandusbarjäärid oleksid minimaalsed ja kaubandussuhetes valitseb selgus. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse. Rahvusvaheline Valuutafond IMF Peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset majanduskeskkonda. IMF teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel abi majandusprobleemide lahendamisel. Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia.
Tollimaks on peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, kuna seda on lihtne koguda. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO): Toimimise aluseks on kaubandusläbirääkimised organisatsiooni liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvaheline finantskeskkond kapitali ost ja müük toimub finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1. rahaturud kaubeldakse riikide raha ehk valuutadega 2. väärtpaberiturud kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Olulisel kohal on võlakirjad ja aktsiad
50.Kus asub Euroopa majanduse tuumikala? Miks Sinises banaanis(ulatub Inglismaalt üle Madalmaade ja Saksamaa Põhja-Itaaliani), sest sellel alal elab väga palju inimesi. Kõige tihedama asutusega piirkond, rohkesti suurlinnu, umbes 110miljonit elanikku. 51. 3 tootmistegurit: loodusvarad, tööjõud, kapital 52.EL(Euroopa Liit)- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. (Reisimisvabadus, tollimakse, piirangud, ühine raha Euro. Eesti liitus 2004. aastal. Nato(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)- on sõjaline liit, millele pandi alus 4.aprillil 1949 Põhja- Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõr
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest
väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. · Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. · Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava
Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. • Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. • Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. • Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. • Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks.
o Euroopa Vahemere maade ja Aafrikaga 3) LL kõige väiksemamahuline kaubavahetus, toidukaubad nt riis näljahädade korral, masinad, autod, sõjatehnika 1 Kaubanduse poliitika 17. sajandist merkantelism st maj. põhimõtet, kus riik peab välja vedama kallist/töödeldud kaupa ja sisse vedama odavat kaupa. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti suurendanud, et säilitada oma inimeste tööhõivet. Selleks kasutatakse. 1 Tollimakse seatakse sisseveetavale kaubale, et riik saaks sissetuleku ja kodumaine tootja eelise. Kui tollimaks on liig kõrge muutub ka kodumaise kauba kvaliteet ja valik halvemaks konkurentsi puudumise tõttu. 2 Kvoot mahuline piirang. Ei mõjuta hinda, seega kodumaisele kaubale jääb alles konkurents. Kvaliteet tõuseb, hind langeb. Kuna kogus on piiratud ei lükka ka kodumaist tootjat kõrvale.
- Vabakaubanduspiirkond - Regionaliseerimine (Euroopa Liit) - Globaliseerumine - Uued liikumised, nt õiglase kaubanduse idee RV kaubanduse terminid Protekstsionalism - Oma riigi/piirkonna kaupade kaitsmine teiste riikide/piirkondade kaupade eest erinevate vahenditega - Saab ellu viia: eelkõige läbi tollimaksude Tollimaksud/impordimaksud Kõrgendatud tariifif (mingi) kauba sissetoomine (mingust) teisest riigist/piirkonnast Erinevaid tollimakse: Tärkava tööstuse kaitse Teatud harude eelisarendamine Mitmed teised EL puhul kaitstakse kohalikku põllumajandust! Vabakaubandus Tollimakse ei ole, kõik kauplevad nagu pähe tuleb Probleem: vaesed jäävad vaesemaks, rikkad saavad rikkaks- Rikkad on juba turul olemas, kui vaesed tulevad. Reaalne tootja ei saa pm midagi! Õiglane kaubandus Kauplemine on vaba, aga eelistab vaesemaid riike Probleem: kas siis on nüüd õiglane?
16 Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted Euroopa Kohus esitas kohtupraktikas (mis algas 1963. aastal kohtuotsusega Van Gend & Loos) põhimõtte, mille kohaselt on liidu õigusel vahetu õigusmõju liikmesriikides; see võimaldab Euroopa Liidu kodanikel tugineda liikmesriikide kohtutes vahetult liidu õigusnormidele. Saksamaalt Madalmaadesse kaupu importiv veoettevõtja Van Gend & Loos pidi maksma tollimakse, mis tema arvates oli vastuolus EMÜ asutamislepinguga, milles keelatakse liikmesriikidel kehtestada tollimakse nendevahelistes kaubandussuhetes. Hagis esitati küsimus liikmesriigi õiguse ja EMÜ asutamislepingu sätete vahelise vastuolu kohta. Madalmaade kohtu esitatud küsimusele vastas Euroopa Kohus, kinnitades vahetu õigusmõju doktriini ja andes seega veoettevõtjale liidu õiguse kohaselt tema õiguste kaitse otsese garantii liikmesriigi kohtus. 1964
liikumised nt. õiglase kaubanduse idee.Nt. eesti riiete bränd kuid tehtud hiinas; usa multikas kuid animatsioon on tehtud hiinas jne. RV KAUBANDUSE TERMINID Protektsionism- oma riigi kaupade kaitsmine teiste riikide kaupade eest erinevate vahenditega. Nt. kolmandate riikide ( väljaspoolt ELi ) kaupadele. Tollimaksud/ Impordimaksud Kõrgendatud tariifid (mingi) kaubasissetoomine ( mingist) teisest riigist. (kolmandate riikide kaupadele kes ei ole EL is). Erinevaid tollimakse: *tärkava tööstuse kaitse; * teatud harude eelisarendamine; * mitmed teised põhjused. Vabakaubanduse sees tollimakse ei rakendata. Vabakaubandus tolle ei ole, tariife ei ole, vabaturg,kõik kauplevad nagu pähe tuleb. Probleem: vaesed riigid jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks. Õiglane kaubandus Kauplemine on vaba, aga eelistab vaesemaid riike. Probleem: Kas see on õiglane või mitte ?, Tarbija jaoks kallim.
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines
annaabi.ee 
