Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist. Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. Jalatsid. Meeste jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Pargitud nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 6 3. Kasutatud allikad Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: Mulgi.ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: rahvariided.onepagefree.com: http://rahvariided.onepagefree.com/?id=9464&onepagefree=5898928aafdd121b5e 2657cf3c404c42 VILJANDI RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: Viljandimaa Muuseum: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/jyrgen.pdf 7
Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord.............
Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra. Negatiivne on see näitaja püsinud juba kaks kümnendit. Loomulik iive oli Viljandimaal viimati positiivne 1990.aastal. Viljandimaa on oma näitajatelt üsna unikaalne haldusüksus. Üle 90% Viljandimaa rahvastikust moodustavad eestlased ning asustustihedus 14,8 elanikku km² kohta on samuti suuresti erinev Eesti keskmisest näitajast 29 in/km². 1.2 Soo-vanuseline koosseis Vaadeldes Viljandi maakonna rahvastikupüramiidi 1. Jaanuari 2010 seisuga (Joonis nr. 1) võime täheldada kontrastseid erinevusi võrrelduna terve Eesti rahva soolis-vanuselise koosseisuga
Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
Nad mõlemad olid väga head ja andekad krossisõitjad ning nende mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi. Aastal 1978 olid Eestis juba väga paljud noored ja vanad inimesed motokrossist vaimustuses. Ehitati uusi radasi ning tänu sellele kasvas ka võistluste arv. Motosport Viljandimaal aastatel 1930-1942 Motospordiga ei tegeletud Viljandimaal enne Esimest maailmasõda küll arvuliselt, kuid sellgipoolest saavutati palju häid kohti. Üks parimaid Viljandimaa mootorrattureid oli Oskar Veldeman, kes sai tuntuks nimega Ove Veldeman. Motosport hakkas kiirmini levima 1930. aastate alguses ning juba aastal 1931 korraldati Tallinnas tähesõit. Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit. Sõideti läbi Tallinnast, Pärnust, Tartust, Mustveest ja ja Jõhvist, kuid ööbiti Viljandis. Sellel võistlusel saavutas Oskar esikoha külgvankrite masinaklassis. Paljudest faktidest on aru saada, et viljandlastele meeldisid kõige enam
Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
Uurimustöö Eesti majandusest Viljandi maakond: 1) Viljandi maakond paikneb Eesti kesk- ja lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus:
30.00 23.00.00 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 5 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 22.15.00 6 16 M 10 Järvamaa Jah 07.25.00 23.00.00 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 8 16 M 10 Läänemaa Ei 07.50.00 00.00.00 9 16 M 10 Viljandimaa Jah 07.30.00 23.30.00 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 11 17 M 11 Põlvamaa Ei 07.50.00 01.00.00 12 17 M 11 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 13 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 00.30.00 14 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 23.30.00
44 19 N 12 Jõgevamaa Ei 07.35.00 00.30.00 Enne 23.00.00 23.00.01-23.45.00 23.45.01-00.00.00 Peale 00.00.00 17 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.45.00 00.30.00 33 17 M 11 Läänemaa Ei 07.45.00 00.30.00 16 17 M 11 Harjumaa Ei 07.50.00 00.30.00 47 18 M 12 Viljandimaa Ei 07.55.00 00.30.00 13 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 00.30.00 29 16 N 10 Põlvamaa Jah 06.30.00 01.00.00 31 16 N 10 Põlvamaa Jah 06.30.00 01.00.00 38 17 N 11 Põlvamaa Ei 07.25.00 01.00.00 18 17 M 11 Hiiumaa Ei 07.30.00 01.00.00
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis
Project ESTONIA MAP OF ESTONIA Southern Viljandimaa The southern part of Viljandi county catches the eye with its sublime scenery. The area today lies in the very heart of the historical Mulgimaa the home of hills, deep valleys and lakes brought together by a beauty spot Halliste primeval valley. According to several folk tales, it is also in these valleys, woods and bogs that Old Nick found refuge.The great variety displayed in the nature is also reflected in the local cultural heritage
county. The horizontal axis represents the counties and vertical axis represents the number of children. Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile.
kasutajat. - Väljaandja: Postimees - Kaasautor: - - Daatum: 30.01.2011 - Vorming: Ajaleheartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://www.postimees.ee/380021/noored-facebookis- domineerib-uliagar-kasutaja?id=380021 - Keel: Eesti - Õigused: ©1995-2015 Postimees 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10166/1/krillo_2009_vka_loputoo.pdf Allikakirje: Krillo, E. (2009). Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine. Kasutatud 05.11.2015 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf?sequence=1 - Pealkiri: Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine - Autor: Eve Krillo - Teema ja märksõnad: Infovajadus; infokäitumine; Pärnumaa; Viljandimaa; omavalitsustöötajad; tööala
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse kodulehelt saab leida vajalikku informatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad. Uurimistöös ,,Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel" selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest, on toitumishäiretest teadlik. Pea kümnendikul vastanutest (9%) on kindlalt esinenud (esineb ka hetkel) psüühilisi toitumishäireid. Rahvusvahelise anorexia nervosa ühingu ANAD andmetel on see protsent USA noorte seas 7,1. 10% vastanutest tõdesid, et neil on esinenud psüühiliste toitumishäirete sümptomeid, kuid nad on peagi
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure
............lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................lk. 8 2 SISSEJUHATUS VILJANDI MAAKONNAST. Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid.
Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa Endla looduskaitseala Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa Ohepalu looduskaitseala Lääne-Virumaa, Harjumaa Avaste looduskaitsealaPärnumaa, Raplamaa Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
rentaablus oli 2,6 % tasemel. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012) Viljandi maakondade iseloomustab mitme tõmbekeskuse olemasolu. Neist suurim on Viljandi linn. Vaadates aga tervet Viljandi maakonda, siis võrreldes teiste maakondadega on Viljandimaal suhteliselt halvasti turistide majutused tasakaalustatud. Ehk siis väljaspool Viljandi linna on vähe väljasõidukohti, kus turistid saaksid ööbida,eriti Põhja-Viljandimaal. Kui vaadata ööbimiste arvu 1000 elaniku kohta, siis Viljandimaa on üks 11 maakonnast, kus antud näitaja on vahemikus 0,2-4,9 inimest. Siiski on edasistes analüüsides vajalik uurida, kuidas on võimalik Viljandimaal ära kasutada lähedal asuvate keskuste nagu Pärnumaaja Tartumaa ning laiemalt Lõuna-Eesti suurt turistide arvu. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012) Turismitooted, -teenused ja sündmused Pärimusmuusika festival toob linnale kõige enam tuntust. 2015 aastal osales festivalil üle 23 000 külastaja
Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Skulptuuri kujuriks on Mati Karmin. Martin Kleini monument asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi,
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub
Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti keele korraldus, uue kirjaviisi progageerimine, rahvaluule kogunemine, eestikeelsete raamatute kirjastamine ja oma aastaraamatute väljaandmine. Eesti Kirjameeste Seltsi järjeltulijaks sa Eesti Kirjanduse Selts (EKS), mis asutati 1907.aastal, suöeti 1940.aastal ja taasasutati 1993.aastal. 1860.aastal algatasid Viljandimaa talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte, sest keskja kõrgharidust oli Eestis 19.sajandil võimalik omandada vaid vene või saksa keeles. Et asja Vene riigivõimudele meelepärasemaks teha, esitati kohe alguses kooli nimeks Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Osa pakenditest, milles kaup pakitud olid, said transportimisel kannatada. Müüki saame panna vaid 50, kuid tellitud oli 200 mänguasja. Saadame kahjustatud mänguasjad tagasi ja palume, et te asendaksite need uutega. Lugupidamisega Marju Maar Tegevdirektor Karmen Halg 566 6666 [email protected] Tiigri 34 Tel. +372 5987 6543 Arve nr. 112 221 112 221 Viljandi E-mail: [email protected] Swedpank 67890 VILJANDIMAA Reg. nr. 4545 5454 4545
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin ...
Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud, kuid alles pärast leeritamist. Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Vanemate vööde värvides domineerisid sinine ja madarapunane, hilisemais oli ülekaalus ere aniliinpunane. Viljandimaa ja Mulgimaa eripäraks rahvarõivas on mulgirätt. Seda eripärast tanu- rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti. Mulgirätt on oma arengus läbi teinud mitu etappi. Esmalt valmistati rätt valgest keskmise jämedusega linasest labasest riidest kas peaaegu nelinurksena või pikema linase rätina, mille mõlemad otsad olid kaunistatud punase tiheda villase tikandi maaliga. Tarvastus armastasid nii neiud kui naised kanda pikki lahtiseid juukseid. Kui
CV ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Karol Kivi Sünniaeg 12.12.2000 Aadress Lille tn. 6-4 Olustvere, Viljandimaa Telefon 12345678 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2019-2023 Sisekaitseakadeemia Kõrgharidusõppe eriala: politseiteenindus 2016-2019 Suure-Jaani Gümnaasium 2007- 2016 Suure-Jaani Kool TÖÖKOGEMUS 2020-2022 Lõuna prefektuuris abipolitseinik 2016 Suvi vabatahtlik Viljandi kodutute loomade varjupaigas 2015 Suvi Noorte töölaager KEELTEOSKUS
asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante. Viljandimaa Kivisaare kalmest on leitud eesti kõige vanem pronkssirp. Viljandi külje alt rändasid Riiga Eesti esimese luuletaja Kristjan Jaak Petersoni vanemad.
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
Diana Parker, International Recruitment Office, Box 202, 10001 Tallinn Estonia Dear Ms. Parker The office manager position, advertised in The Baltic Times, is a perfect match for my career goals. I am interested in working in the UNICEF because of its mission. The job offer fits well with my education and experience. My language skills, spoken and written, are very good in Estonian (native language) and in English. I have basic knowledge in Russian. As your position requires experience in computer system, I have attended several computer courses and my practical experience has given me valuable skills. I am hardworking, loyal, honest and I am willing to learn and gain new experiences. With my friendly and open character I find it easy to communicate. Thank you for your consideration. I look forward to speaking with you. Sincerely, Evelin Rubin Abja vald, Umbsoo küla 69309 Viljandimaa Estonia
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused
Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
Pärnumaa; 5500 Saaremaa; 3 Maakondade pindalad aasta 1926 Harjumaa Järvamaa maa; 1500 Petserimaa; 1900 Harjumaa; 5700 Virumaa Läänemaa 4000 Järvamaa; 2800 Saaremaa Pärnumaa 00 Viljandimaa Virumaa; 7400 Tartumaa Võrumaa Valgamaa 100 Petserimaa Läänemaa; 4800 numaa; 5500 Saaremaa; 3000 Otsi andmeid (viidata, millistest materjalidest võetud) või koosta oma andmetega 1 Tulpdiagramm 2 Joondiagramm 3 Kihtdiagramm 4 Protsentlintdiagramm 5 Sektordiagramm
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
Ploomikasvatus saaks laieneda Ploomid on virsikute järel tähtsuselt teine luuvili. Kui neid aga maailma ulatuses võrrelda pirnidega, siis on ploomitoodang ligi kaks korda väiksem. Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus,
Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla. Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Muuseumid
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a
1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus. Osa võttis üle 40 meeskoori ligikaudu 800 lauljaga, lisaks esines 5 mängukoori ehk puhkpilliorkestrit (56 pillimeest). Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja Viljandimaa lauljad. Peadirigendiks oli Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander (Saebelmann) Kunilend. Publikut oli ligikaudu 15 000 inimest. Laulupeo rongkäik kulges 18. juuni hommikul mööda Tähe tänavat Toomemäele. Kontserdite põhikohaks oli Peetri kiriku lähedal asuv Ressourcce'i seltsi aed, kus asub praegu I üldlaulupeo mälestuskivi. Esimesel päeval lauldi vaimulikke, teisel ilmalikke laule. Peamiselt saksa autorite laule, kuid
organitatsioonidega) 4. Vabariigi piiride kindlaks määramine. 5. Seaduste ( ja kohtu ) kaitse kõikidele kodanikele ning nende toimimine. 6. Erapooletute suhete loomine naaberriikidega. 7. Eesti sõjameeste kaitsmine ning koju toomine. 8. Kõrgemavõimu kandjaks rahvas. Missugused olid dokumendi autorite arusaam : Eesti Vabariigi piiridest : Eesti piirideks alad, kus rahva enamus põliselt oli asunud : Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Narva linn ( selle ümbrus ka) , Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, teised väiksed saared. Eesti riigikorrast : Demokraatlik vabariik, kus on kõik isikud võrdsed olenemata vaadetest, soost jne. Eesti riigirollist käimasolevas sõjas: Mitte suur osa tähtsus, kuna autorid mainisid ,et Eesti sõjameeste arv peaks küündima tarviklikuseni. Muidugi teine asi on Venemaa nõrgestuse ära kasutamine. Ajutise valitsuse ülesannetest: Seaduse-Eelnõu välja töötamine
· Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid.
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. aastail, jõudes paigani ulatub koefitsient üle 8%o (1841-50:
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest
Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon: paranes, olid isandad. Rouseni deklaratsioon : *talupojad õigusteta pärisorjad *mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa *talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule *talupojad pidid täitma mõisakoormisi *kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale *talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
