............................................................. 6 10. Arreteerimine ja surm ......................................................................... 6 11. Isiklikku ......................................................................................... 7 12. Kirjandus ........................................................................................ 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö,
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit. Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides
arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12
Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud
vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte. Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlikpoliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik. Küsimusi arutlemiseks: 1. Mis iseloomustas 1934. 12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2
- 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt)
●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine
5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla
märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24
vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24
hümnina kuna see oli selgelt väjendanud eesti rahva poliitilisi tundeid 1913. aastal ning ka 1917.aastal.Kui 1918.aastal 23.veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik ning sellele järgnes ühislaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik F.Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. aastal. 6.juunil 1935 kuulutas Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. Septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935.Sõnad pidid enamuselt näitama kuidas Eesti on kange meelega ning kuidas eesti rahvas oli suutnud kõik selle üle elada. Nõukogude Liidu ajal oli meie Eesti hümn keelatud.Avalikult hümni laulmine tõi kaasa repressioonid,kuid laul ei ununenud.Igal õhtul hilja esitas Soome seda laulu raadios,aga Nõukogu Eestis ei saanud Soome ametlike delegatsioonide külakäiku
mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5
Vapsid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed. Jaan Tõnisson Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem. Peale riigipööret tõrjuti riigijuhtumisest ja ajalehest ,,Postimees" (mille peatoimetaja oli ligi 40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks. 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust. · Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu). · 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega.
Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. · 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. · K. Päts küüditati 1940.a
peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust arvustada,, kuulutas uus siseminister Jaarel eenpalu Riigikogu intungjärgu lõppenuks. Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik
21. september 1944. Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda. 22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939. Jüri Uluots Uue valitsuskabineti kujundaja 1939. J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees. Johannes Lauristin Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees.
rajatava peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks · Jaan Koort suri 14. oktoobril 1935 Moskvas kopsupõletikku. Tema tuhastatud põrm toodi Tallinna, kus see paigutati ligi meetri kõrgusesse Koorti enda poolt valmistatud valgesse portselanurni ning viidi vastaval kanderaamil tõrvikute saatel läbi linna Kunstihoonesse. · Koordi matuseaktusel Kunstihoones kõneles peaministri asetäitjana Kaarel Eenpalu ning kogu tseremoonia kanti ka raadio teel üle. · Esialgse plaani kohaselt pidi Koorti põrm maetama Metsakalmistule ehitatavasse kabelisse · TA on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule L O O M I N g ! KITSEPEA Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Töö ,,Kitse pea" modelleeris kunstnik 1929. aastal. Seda peetakse üheks ilusamaks ja nõtkema vormiga skulptuuriks kunstniku animalistikas. Koorti monograafia autor Heini Paas
arvates, et neutraliteedi välja kuulutades oleme me kaitstud ja sõda Eestisse ei jõua. Kuid see Moskva ja Berliini vahelisele jõudude tasakaalu püsimisele lootmine maksis Eestile valusalt kätte, nimelt meie iseseisvuse. Meie riigijuhid olid ju niivõrd kindlad, et meid ei ohusta mitte mingisugune oht, jättes välja kuulutamata isegi osalist mobilisatsiooni ja ei mõeldud ka muudele abinõudele. Kuid eksiti rängalt, tolle ajased juhid Konstantin Päts, Laidoner ja Eenpalu oleksid pidanud mõtlema laiemalt ja kaugemale tulevikku, mis saab siis, kui NSVL otsustab rünnata Eestit hoolimata sellest, et oldi sõjas neutraalne. Nad oleksid pidanud kindlasti rakendama osalise mobilisatsiooni selleks, et nii kui peaks tekkima oht, saaks koheselt osutada ka vastupanu ja kaitsata oma riiki, nagu oli rahvale varasemalt lubatud. Konstantin Päts oli ju huvitatud ka sellest, et riigis
• Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik • Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna
a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
Eesti hoidis Saksamaa poole, ses see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. Vapsid- vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda. III põhiseadus- kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud. Balti Liit- sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu.
parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord - Süvenes tsentralisatsioon - Poliitilist organiseerumist ei lubatud - Säilis valitsuse kontroll elualade üle. 1934-vaikiv ajastu Kehtis tsensuur Kõik poliitilised parteid keelatud(v.a Isamaa Liit) Lubatud noorteorganisatsionid(gaidid) Ülejäänud sattusid opositsiooni VÄLISPOLIITIKA 20NDATEL 1. Tunnustuse saavutamine 2. Suhted naabritega 3. Otsiti liitlasi Eesti tunnustamine
õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse. paktile e.baaside lepingule. 4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse. 12. okt. ametisse astub 5. okt. Vastastikuse J. Uluotsa valitsus. abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel
mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis
Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks. Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a.
Positiivne Negatiivne Isikud: a) Jaan Tõnisson- korduv EV riigitegelane ja ka riigivanem, kuulus ,,Postimehe" toimetusse, devalveeris Eesti krooni b) Konstantin Päts- EV riigitegelane, esimene Eesti president, kuulus Ajutisse Valitsusse c) Johan Laidoner- sõjaväe ülemjuhataja Vaikival ajastul, riigitegelane, üks riigivanema kandidaate d) Kaarel Eenpalu (Karl Einbund)- peaministri asetäitja ja siseminister Vaikival ajastul e) Andres Larka- üks riigivanema kandidaate 1934.a valimistel, Eesti poliitik ja sõjaväelane f) August Rei- , riigivanem 1928-29, üks riigivanema kandidaate 1934.a, eesti poliitik g) Karl Selter- 1938-39 EV välisminister, kirjutas alla Moskvas baaside lepingule Mõisted: a) inflatsioon- raha väärtuse vähenemine
punaväelaste hordid Eestimaa territooriumile ¤ eesti rahvas oli masendatud, kõiki valdas hirm tuleviku pärast ¤ toonased riigijuhid soovisid vältida verd ja kogu rahva füüsilist hävitamist, seepärast loobuti relvastatud vastupanust ¤ esialgu jäid vastastikused suhted korrektseks ¤ punaväelased elasid kinnisel territooriumil ja nende liikumisvõimalused olid piiratud ¤ kogu ,,vaikiva ajastu" kestel maad juhtinud võimukildkond oli sunnitud manööverdama ¤ K. Eenpalu valitsus astus rahva rahustamiseks tagasi ja selle asemel moodustati laiapõhjaline Jüri Uluotsa valitsus, kes üritas kaasata ka opositsioonilisi ringkondi ¤ oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine nn Umsiedlung, mil Eestist lahkus mõne kuuga Hitleri kutsel 14 000 inimest ¤ hiljem lisandusid neile veel mõned grupid ¤ see oli järjekordne ohumärk ning peagi levisid kuuldused, et Baltimaad on NSV Liidule maha müüdud".
o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem o Marie-Helene Aul o Eduard Georg Aule o Karl August Baars o Adam Bachmann (Randalu) o Ado Birk o Eduard Birkenberg o Max Woldemar Bock o Christjan Brüller o Kaarel Eenpalu o August Ehrlich o Johan Epner Asustav kogu kuulutas välja EESTI VABARIIGI !!
F.D.Roosevelt- USA president, kes rakendas majandusse New Deali. Valtises 33-45(2ms ajal) A.Hitler- Natsi saksamaa juht, elu lõppes enesetapuga. J.Stalin- NSVL juht Austria Anslus- märts 38. Austia liitmine saksamaaga Müncheni kokkulepe- 29.sept 38 tsehhoslovakkia sunniviisiline liitmine Saksamaaga MRP- 23.august 39 kokkulepe et üksteist ei rünnata+salajane protokoll Koalitsioonivalitsus- Dem. eestit 18-34 juhtisid koalitsiooni valitsused.(mitu parteid) Vaikiv ajastu- Kui Päts,Laidoner ja Eenpalu 12märts1934 riigipöörde tegid, saadeti riigikogu laiali, suleti vapside organisatsioon, valitses üks partei, tsensuur Maareform- Asutava kogu teine reform, mis viidi ellu 20-29. Mõisnike maa riigistati ja jagati soovijate vahel ära(eelkõige vabadussõjalastele) K.Päts- Esimene Eesti president(38), 3 põhiseadusega Mittekallaletungileping- 39 kirjutati Venemaaga alla mittekallaletungileping( tõotati austada
olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest? - Rahvaalgatus kaotati - Loodi presidendi ametikoht
valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust
huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar.
Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige.
a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. K
Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see
· modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale
- kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei)
Koostaja/vastuvõtja Asutav Kogu vapsid Rahvuskogu 25. Pane õigesse järjekorda Esimene President - 38 Kom mäss Tallinnas 34 I PS 20 Sõjaväeline riigipööre 34, 12 märts Eesti Rahvaste Liidu liikmeks 21 26. Keda on iseloom a) EV 1. Pres Päts b) Erukindral, kes korraldas sõjaväelise riigipöörde Laidoner c) 1. Valitsus juht, peamister, kelle nim valitsusse pres Kaarel Eenpalu 27. Aastaarvud a) Vaikiva ajastu algus 1934 b) Eesti saab autonoomia 1917 c) Iseseisvuse väljakuulutamine 1918 d) Tartu Rahu 1920 e) Saksa okupatsioon 1918 f) Maareform - 1919
Vaatamata Eesti ametliku propaganda katsele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ja tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Tunnetades sesisest selgemini Eesti ohustatust, hakkasid võimulolijad otsima võimalusi valitsuse sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Peaministri kohalt astus tagasi ebapopp Kaarel Eenpalu ja uue kabinet kujundas professor Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur ja muud piirangud.
Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult). Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks. 1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat. Võim on tal nii suur, et ka poliitilised vangid ei ohustanud teda. Autoriteetne diktatuur. J.Laidoneril oli kaitsevägi ja halliks kindraliks nim. K. Eenpalu. Eesti kultuur: kuidas vaimulikud inimesed võtsid vastu vaikiva ajastu? Kuidas kultuuri mõjutas? EESTI KULTUUR (plussid ja miinused) + kirjakeele kaasajastamine + tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur
Vaikiv ajastu Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a. relvastatud riigipööret, millega lõppes ka demokraatlik kord Eestis. III põhiseadus Kehtestas 1938. a Eestis presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatrolikud volitused. (dekreedi õigus, õigus alustada ja lõpetada sõda) Parlament muutus kahe kojaliseks: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40- liikmeline Riiginõukogu. Isamaaliit Pätsu autoritaarse võimu aegne ainupartei. Kaarel Eenpalu (Kaarel Einbund) Pätsi autoritaarse võimu teostaja, oli peaminister. 18. Parlamentarismi kriis Pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise. Artur Sirk Üks tuntuimaid vapse, mõrvatakse 1937 a. PolPoli agentide poolt Luxemburgis. Asunikutalu Oli Eestis pärast 1919. a. maareformi endisele mõisa maale rajatud talu, aastatel 1919-1939 rajati üle 56000 talu, nende talude suurus oli enamasti 10-15 hektarit.
kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine ja mõned ülikooli teaduskonnad vähendasid kindlasti Tartu tähtsust Lõuna-Eestis - linnas,
annaabi.ee 
