Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände.
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused: Kadunud Kodu
STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada.
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis
7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed")
demokraadina, kuid 1962. astus Vabariiklikusse Parteisse Sisepoliitika 1980ndal aastal võitis valimised 20. jaanuar 1981 asus ametisse Majanduspoliitika maksukoormat vähendati veerandi võrra 1984 valiti suure rahva poolehoiuga uuesti ametisse 1886 tegi täieliku maksusüsteemi paranduse, mis parandas rahva heaolu Reagan'i doktriin Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja NSVL tuumarelvi. "Tähesõdade programm" Strateegiline kaitseinitsiatiiv Eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe
1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku teatri üks asutajaid. Peale abiellumist kolis Koidula Kroonlinna. 4. Jannsen -Oli koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Asutas Pärnu Postimehe, Tartu Postimehe ja hiljem Eesti Postimehe. Asutas Vanemuise ja oli üks Laulupeo organiseerijaid. 5. Hurt - Osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumises. Koidula looming - Eesti muld ja Eesti süda. Sind surmani
kirjandus. muusikalised anded ning esialgu oli · Õppis Leipzigi ülikoolis raske valikut teha, millele pühenduda. õigusteadust. Elu lõpul vaevles raske haiguse käes.Oma Kirjandus abistas edaspidi alati ta Schumanni loomingus on ka 4 kujutlustes oli väga fantaasia muusikalist fantaasiat ja rida sümfooniat, oratooriume, rikas. muusikapalu sündiski kirjandusteostest orkestrimuusikat, · Andis välja muusika lehte ja saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves instrumentaalkontserteid ja teisi. propageeris noorte heliloojate
dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta 1945 Potsdam Juun 1942 Midway atoll 1942 El Alamain nov 1942- veeb1943 Stalingradi Lahing Saksamaa alustas, aga nõukogud oli ka valmistunud. Punaarmee võidab, saksa armee piiratakse umber. Sellest saab alguse Hitleri taandumine
Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti
kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta alustas rahvaluule kogumist 1860. Süstemaatilist kogumistööd tegi Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu. Ta rakendas rahvaluule kogumisel ulatuslikku vabatahtlike kaastööliste võrku
Elulugu Lydia Koidula (kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1943. aastal. 1861. aastal lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Pärast kooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös, kus ta sai avaldada ka enda jutte ja luuletusi. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula sai tuntust ka I üldlaulupeoga, kus ühendkoor laulis kahte tema sõnadele loodud laulu - "Sind surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!"
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna
Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid perre veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial
Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur
New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias. Tänapäev: Sallikudujad koondusid 1992. a. loodud käsitööseltsi. Selts muretses kudujaile sallilõnga, korraldas kursusi. Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis sallipäev, kus oli üles seatud näitus, toimus salli oksjon, peeti ajalookonverents. Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti. Haapsalu Käsitööselts abistas Linda Elgast kogumiku "Haapsalu rätikud" väljaandmisel 2001. aastal. Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit. Erinevad koekirjad: "Kroonprints" Selle kirjaga rätik kooti ja kingiti 1932. aastal. Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile. "Kroonprintsi" motiive kasutatakse tänaseni. "Greta Garbo" Selle koekirjaga sall kooti Haapsalus 1936. a. ja saadeti New-Yorki filminäitleja Greta Garbole kingituseks. Kirja motiive "südameid" kasutatakse tänaseni "Greta Garbo" kirjana.
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused"
13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,võideti verises heitluses Läti kütte.Surmavalt sai haavata Julius Kuberjanov. ¤Võnnu lahing-23.juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30
R. Schumann Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming
sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Toimetas 1857–63 nädalalehte Perno Postimees, rajas sellega järjepideva eesti ajakirjanduse. Asus 1863 Tartusse, kus andis välja ja toimetas esimese kutselise eesti ajakirjanikuna 1864–80 Eesti Postimeest ja selle lisalehti (toimetamises abistas teda tütar), sealhulgas 1869–80 esimest eestikeelset, 1869–89 ilmunud põllumajandusajakirja Eesti Põllomees. Oli laulu- ja mänguseltsi Vanemuine (1865) asutajaid ja juht, osales Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamises (1870) ning I eesti üldlaulupeo korraldamises (1869). 1880 tabas teda halvatus. Johan Voldemar Jannsen 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri 13.juulil 1890 Tartus Täname tähelepanu eest! Kasutatud allikad https://et.wikipedia
saada ära tundmatult saarelt, millele nad sattunud on. Mida päev edasi, seda rohkem hakkab kehtima reegel, kes tugevam, see elab. Võttes olukorda kui mängu ja lusti, tormati valima juhti, kelleks sai juhuse tõttu Ralph. Teisest kanditaadist Jackist eristas teda kena välimus ja salapärane rahu, mida temast õhkus. Ralph proovis olukorda analüüsida ja otsuseid teha alles pärast järele mõtlemist, milles Põssa teda abistas. Ralphi esimene eesmärk oli hoida tuld, lootes saarelt pääsemisele. Ta proovis säilitada inimlikkust ja hoolitseda kõigi eest. Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde. Pärast meeletut ööd ja Simoni surma sai Ralph aru, milliseks võib dzunglisseadus teda muuta. Ta
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid
· Neegrite diskrimineerimine jätkus ka pärast 2. M/S · Piirati nende: Valimisõigusi Neegrite lapsed ei tohtinud käia valgetega samas koolis Töökoha hankimisel ja töötingimuste poolest oli olukord kehvem kui valgete oma. · Lõunaosariikides oldi siiani vastu neegrite võrdsele kohtlemisele valgetega. · Murrang neegrite olukorras toimus 60. aastail, mil töötati välja seadused, mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Vietnami sõda · USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht. · Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950. aastate algul Korea sõjas. · Lõuna-Vietnam kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. · Sõda muutus üha julmemaks. · Sisside kontrolli all olevaid piirkondi pommitati ja mürgitati.(USA) · Pärast sõjakoleduste näitamis TV, hakati protesteerima sõjas osalemise vastu. · USA valitsus alustas vietnamlastega läbirääkimisi.
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule
ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja
idasakslaste põgenemine Läände, siis selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Külm sõda sai hoo sisse. USA piiras kommunismi levikut majandusliku ja sõjalise abi jagamisega. Abi jagati just neile riikidele, millel oli oht langeda kommunistliku riigipöörde ohvriks. Abi said ka Lääne- Euroopa riigid, mis polnud NSV Liidu mõjusfääris. USA abistas sõjas kannatanud Euroopat, sest muidu oleks seda teinud NSVL ja selle tulemusena oleksid paljud riigid muutunud NSV Liidust sõltuvaks. 1940. aastate teisel hakkas välja kujunema külm sõda. Rahvusvahelised suhted olid suhtelised halvad ning kuna USA-l ja NSV Liidul olid väga erinevad nägemused ideaalsest maailmakorraldusest, siis seetõttu jätkus nende igavene vaen.
Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi
Keres suri aastal 1975 5. oktoobril Helsingis. 10 krooni-Jakob Hurt sündis aastal 1839 22. juulil Himmaste külas. Ta oli Eesti rahvaluule- ja keele teadlane ning ühiskonnategelne. Hurt alustas oma haridusteed Himmaste küla- ja Põlva kihelkonna koolis, 1853-1855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859-1864 Tartu Ülikoolus usuteadust,aastal 1886 sai Hurt Helsingi ülikoolid dr. phil. kraadi. Jakob Hurt koostas paljusid rahvaluule kogumikke ja muid teaduslikke raamatuid. Ta abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis selle 2. täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe ,,Noor Jakob Hurt" (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre
hirmutav ja kohutav, aga kui jätta kõrvale kogu tragöödia, mida ta põhjustab siis oleks huvitav teada, mis ta peast toimub ja mis on see, mis tekitab temas tapahimu. Paralleelina võiks näiteks tuua ka inimese, kes abistab nii lapsi kui ka noori, kes ei ole temaga kuidagi seotud, kus tekib temas soov aidata, võiks isegi öelda vajaduse aidata. Kindlasti ta saab sellest mingi rahulolu, kuid miks ta on otsustanud sellele teele minna? Ema Teresa oleks ideaalne näide, ta abistas sadu võibolla isegi tuhandeid lapsi, naisi ja mehi. Ta ise on öelnud, et see oli tema saatus, kõik oli ettemääratud ja tema järgis vaid Jumala tahet. Kuid siiski, inimese keerukusest ei olegi tihti lihtne aru saada. Kõige köitvavam on inimese juures siiski tema iseloom, emotsioonid. Minu arust on huvitav lihtsalt vaadata mööduvaid inimesi ja neid jälgida ning näha, mis põhjustab neil silmadesära, naeratusi, mossitamist ja lihtsalt sidet, mis on inimeste vahel. Ma nõustun A. H
Külm sõda sai alguse 20 sajandi keskpaigas peale Teist maailmasõda, tuues kaasa endaga palju muutusi kogu maailmas. Külma sõja ajal oli rahulikumaid aegu, kuid oli ka olukordi, kus ähvardas Kolmanda maailmasõja puhkemine. Elati sõja ja rahu piiril. Külm sõda oli nö kahe leeri sõda: Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Oma võimu soovisid tõestada kaks üliriiki NSV Liit ja USA. USA abistas Euroopa riike, et ennetada kommunismi pealetungi. USA abiprogrammiga liitusid mitmed Euroopa riigid. Mõistagi NSV Liit keeldus. Euroopas loodi sõjaline organisatsioon NATO. Oli kujunenud kahepooluseline maailm. NL-s Stalin janunes võimu järele, ta lõi totalitaarse ainuparteisüsteemi. Ta ei aktsepteerinud kedagi peale iseenda. Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. N. Hrustsovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia.
Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival
kirjutab. Välimus oli tal soliidne: suvepalitu, kübar ja hõbenupuga kepp. Sander- oli väga kaval, tahtis saada väga kergesti kõik kätte. Tema naine Matilde tahab, et Sander kirjutaks raamatu, ja väikse kavalusega saabki Sanderil raamatu kirjutatud. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Välimus oli tal tavaline. Suhtub hästi teistesse tegelastesse. Piibelleht- oli hästi rahulik, abistas teisi, aga tahtis ka ise selle eest midagi. Välimus oli tal täiesti tavaline. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Laura- noor neiu, kellele Piibelleht meeldis. Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada. Kandis ilusaid riideid. 4
taganesid hispaaniasse.Tänu sellele jäi Euroopas riskiusk püsima.Kuna hispaanias olevate araablaste oht püsis Karl jagas oma sõjameestele maid, et nad suudaksid muretseda endale hobuse ja head relvad. Peale Karl matelli surma sai major thoomuseks tema poeg Pippin lühike , kel oli head suhted Rooma paavstidega.Pippin Lühike ja Rooma paavst 751 aastal sõlmisid kokkuleppe mille kohaselt paavst tunnistas Pippin Lühikese kuningaks ja Pippin Lühike abistas oma vägedega paavsti ja 756 aastal rajati Rooma Paavsti riik. Pippin Lühikese järglaseks oli Karl Suur.Karl Suur valitses 8-9saj. piirimail. Karl Suur sa tuntuks kõige tugevamana valitsejana,kes lisas oma riigile Põhja Itaalia,Saksamaa,Põhja Palkoni.Kuna rooma paavstide arvates oleks Karl võinud jätkata Lääne-Rooma riiki.Siis kroonis paavst Karl Suure 800aastal keisriks.Karl Suure poja ajal frangi riik püsis, kuid pojapoegade ajaltoimus 843 aastal Verduni
Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead. Palju kindlam on teha tööd, kui tead selle töö aluseid ja
Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused. Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus
"."Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu, ema annab sulle natuke saia."--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad? Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?" Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10. aprillil 1850 aastal. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig.1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886
õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema
Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.Egiptuse kriis:1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur
Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile)
Lydia Koidula luulekogu ,,Vainulilled" 1866 ja ,,Emajõe ööbik" 1867 Lydia Koidula kohta: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Eluaastad 18431886 Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht ,,Postimees" asutaja (1857)) Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga. Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on
Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti
piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne
Tegevust jätkasid heliloojad H. Eller, J.aavik, C. Kreek. Hiljem jõudsid areenile ka G.Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ''Estonia''). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater. ''Vanemuine'' tõusis areenile veidi hiljem. Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst. Kehakultuur ja sport Loodi Eesti Spordi Keskliit. Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne. Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule
Päikesejumal Ra Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , ta oli kõige tähtsam jumal muistses Egiptuses. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava. Vahel samastati teda Amon-Re, "nähtamatu" jumalaga, keda hüüti nõnda teda ümbritseva salapära tõttu. Samuti usuti, et Re on maailmaruumi looja. Ra on kõikide jumalate isa. Vaaraosid samastati just temaga. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Rad kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli peaga, mõnikord on nad üleni kullikujulised. Paistab, et juba iidsest aegadest peale samastati Egiptuses kulli päikesega. Teisest küljest aga, Päikesejumal on seotud maoga (Ra sümboliks on maoga ümbritsetud päikeseketas). · Kuid mõni kord kujutati teda ka lootoseõiest tõusva lapsena. Paljudes müütides on Ra tulnud taeva ja maa sugulisest ühinemisest. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sünnib iga päe...
Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui keiser kukutati siis oli 2 võimalust, ta kas tehti sunniviisiliselt mungaks või torgati silmad välja. Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud. 6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul. Endise talupoja poeg, arvati et teda abistas tema naine Thedora(tsirkuseartisti tütar) Kõrg-Keskaeg: XI saj keskpaik - XIII saj esimene pool. Taas kerkisid esile jõukad linna, tihenes suhtlus idamaadega, Hilis-Keskaeg: XIII saj - XV/XVI saj vahetus. Hakkasid keskajale iseloomulikud nähtused, feodaalkord, rüütlikultuur ja paavsti võim pikka mööda allakäima. Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
