Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel üh...
-Arendamine -Eellavastus -Filmimine -Järellavastus ehk töötlus -Müük ja levik Arendamine Produtsent leiab projekti. Käib koostöö stsenaristiga Leitakse rahastaja. Projekt esitletakse rahastajatele Eellavastus Filmi tegemine on väga täpselt planeeritud projekt, pisidetailid panevad kokku just lavastus firmad (production company). Produtsendi tööks on palgata meeskond. Meeskond rezissöör - tegeleb filmimise endaga (kõik sellega seonduv) castingu Rezissöör- tegeleb castinguga, leiab näitlejad kes filmis osalevad asukoha juht- leiab filmimise asukoha ja tegeleb sellega stuudio vastutaja- tegeleb kogu finants osaga fotograafia rezissöör- tegeleb kogu fotograafiaga helirezissöör- tegeleb kogu helindusega helilooja- uus filmimuusika kostüümi disainer- tegeleb kostüümidega koreograaf- liigutused Filmimine (lavastus) Filmimis-päev võib kesta nt 48 tundi järjest.
Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Üks firma omanik, kes juhib firmat ja tegeleb tellimustega Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Üks firma omanik, kes juhib firmat ja tegeleb tellimustega Kaameramees, kes vastutab filmimise ja kaamerate hoolduse eest Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond: Lavastaja, kes juhib tellitud klipi filmimist ja loomist Üks firma omanik, kes juhib firmat ja tegeleb tellimustega Kaameramees, kes vastutab filmimise ja kaamerate hoolduse eest Helimees, kes vastutab heli salvestamisele võtete ajal Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond:
Esimesel DVD-l on kroonika bändi ajaloost, teisel DVD-l on muusikavideod, muusikavideode tegemine ja live-esinemised. 10. aprillil, 2006 alustas bänd kolmanda stuudioalbumi lindistamist koos mitmete Green Day albumite produtsendi Rob Cavalloga. Algul arvati, et plaadi nimeks saab "The Rise and Fall of My Chemical Romance", aga intervjuus ajakirjaga Kerrang! ütles Gerard, et see oli ainult ajutine nimi ning pigem nali. 3. augustil, 2006 lõpetas bänd videode filmimise kahele esimesele singlile uuelt albumilt - "Welcome to the Black Parade" ja "Famous Last Words". Videode rezissöör oli Sam Bayer, kes on teinud ka Nirvana "Smells Like Teen Spirit" ja Green Day "American Idiot'i" videod. "Famous Last Wordsi" filmimise ajal said bändiliikmed Gerard Way ja Bob Bryar vigastada. Way vigastas pahkluud ja Bryar sai põletusi jalale, mis põhjustas tõsise põletiku ning vajas pidevat haigla järelvalvet. Selle tõttu oli bänd sunnitud osa tuurist ära jätma
Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud veealuse filmimise ja serveri sõiduki tehnoloogiaid. Cameroni filmid Tuntuimad filmid on: 1. The Terminator (1984) 2. Rambo: First Blood Part II (1985) 3. Aliens (1986) 4. The Abyss (1989) 5. Terminator 2: Judgment Day (1991) 6. True Lies (1994) 7. Titanic (1997) 8. Spider-Man and Dark Angel (20002002) 9. Documentaries (20022009) 10. Avatar (2009) 11. Sanctum (2010) Muusika: James Horner Täisnimi on James Roy Horner. · Sündinud 14. augustil 1953. aastal. ·
1970-dal aastal julgustas Juan Raux teda minema proovidele, et saada Liceau esitenoriks. Ta sai osa sinna etendusele. Kuigi tal oli ainult väike roll ning pidi laulma kõigest paar korda, jäi ta publikule silma. Sel aastal hakkas ta ka oma karjääriredelil aina tõusma. 1971.aastal sai ta oma esimese auhinna. Selle aastakümne sees pakuti talle paljusid esirolle ooperis. 1987-dal aastal mängis ta filmis „La Boheme“. Filmimise ajal avastati, et tal on leukeemia ning tema ellujäämis võimalus on väga väike. Ta siiski paranes haigusest täielikult ja tuli ooperi lavadele tagasi juba 1988-ndal aastal. Ta sai veelgi kuulsamaks 1990-dal aastal, kui ta laulis grupis, „The Three Tenors“, koos Placido Domingo ja Luciano Pavarotti-ga. Nende kontserditele tuli suur hulk publikut ja nad esinesid koos kuni 2003-da aastani. Carreras on asutanud ka oma enda leukeemia sihtasutuse, kus arendatakse leukeemia
Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek.Võtete ajal elasid noored Palamusel. Hommikul käidi kohalikus koolis ning pärastlõunal toimusid filmivõtted. Kuid enne filmimise algust toimusid suured ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just 6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets
Johnny Deppi eraelu on olnud üsna värvikas. Nagu enne mainitud oli Depp abielus Lori Anne Allisoniga aastatel 1983-1985. Hiljem seostati teda näitlejate Jennifer Grey ja Sherilyn Fenniga. 1990. aastal kihlus Depp oma kaasnäitleja Winona Ryderiga filmist Edward Käärkäsi. Aastal 1998 pärast oma nelja-aastase suhte lõppu Kate Mossiga, alustas Depp suhet Vanessa Paradis, prantsuse näitleja ja muusikuga, kellega ta tutvus Üheksanda Värava filmimise ajal Pariisis. Sellest suhtest on Deppil tütar Lily-Rose Melody Depp, kes on sündinud 1999. aastal ja poeg John ,,Jack" Christopher Depp III, kes on sündinud aastal 2002. Deppi ja Paradis suhe lõppes pärast 14 aastat kooselu 2012 aasta suvel. Depp astus uude suhtesse juba 2012 aastal Amber Heard'iga, kellega kohtus Rummipäevikute võtetel. Paar kihlus 2013. aasta jõululaupäeval. Johnny Depp, praegu 50-aastane, on aina rohkem nõutud näitleja, kes on mänginud
debüütalbumiga "On The 6". Esimesed kaks singlit "If You Had My Love" ja "Waiting For Tonight" figureerisid tabelites kõikjal. Ta saavutas kokkuvõtteks 6. koha millega sai plaatina-plaadi staatuse kaheks kuuks. Veelgi suurema edu osaliseks sai aastal 2000 välja lastud album "J. Lo", millelt juba arvukalt singleid tehtud. Hetkel on Lopez taas abielus, sedakorda endast aastajagu vanema Chris Judd'iga. Lopez ja Judd said tuttavateks "Love Don't Cost A Thing" video filmimise ajal, kus Judd on tantsija (Lopez siiski nimetab teda koreograafiks). Ettevaatlikkuse (ja ka Lopez'i ema ebausu tõttu, kes arvab, et Judd'i huvitab vaid Jennifer'i raha) huvides on sõlmitud abielueelne leping. Jennifer abiellus 22.veebruaril 1997 mehega Ojani Noa ent see abielu purunes juba järgmisel aastal. 2001 aasta jaanuaris ilmus talt juba teine album nimega "J.Lo", mis müüs juba
16-millimeetrise Belli ja Howelli kaamera11, mille abil ülesvõetud mustvalgest materjalist sai tema esimene film, prantsuskeelse pealkirjaga Au pays des mages noirs (1946-1947)12. Rouch'i 1940ndatel alanud filmitegija karjäär kestis üle poole sajandi kuni tema surmani 2004.aastal Nigeris13. Viljaka autorina valmis nende viie aastakümne jooksul üle saja filmi14. Aafrikast alguse saanud huvi antropoloogia vastu jääb iseloomustama ka Rouch'i ülejäänud karjääri. Filmimise algusaastatel olid tema huviorbiidis songhai religioossed traditsioonid, sealt edasi jäigi Lääne-Aafrikas (1950ndate ja 1960ndate iseseisvusliikumiste taustal) toimuv pikemalt Rouch'i huviorbiiti ja ta huvitus Euroopa koloniaalvõimu ning rassismi mõjust aafriklastele15. 11 Jørgensen, Anna Mette, 2005. Antropoloogiline filmitegemine dialoogis. 12 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 161; 346 13 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis] 14
,,Senkiföldje" ja peaosalisena ning ka ise lavastanud filmid ,,Varas" ja vastuolulise ,,Berliin 1945: Muusika pommide all" Film ja teater Filmirezissöör oli tema esimene unelmate amet kui ta oli umbes 5 aastane. 80-tel tegi ta kaasa väikestes osades mitmes Vene filmis, milliseid tihti filmiti Eestis kuna tegevus pidi toimuma Ameerikas. 1989 filmiti Soomes filmi ,,Iskelmäprinssi", milles oli tal peaosa. 1992. aastal kirjutas Karl Ristikivi järgi ja lavastas lühifilmi "Varas", mille filmimise käigus õppis ta meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse- Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso". 1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi "Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja tema). 2003
Cinema verite puhul on filmitegijad rohkem provotseerivamad ja ka ise osalevamad. Ciné trance on jällegi Rouch´ilt tulnud termin. Rouch ise kirjeldab seda kui filmimisviisi, kus ei zuumita, vaid kõnnitakse koos kaameraga. Järgnedes tantsijale, preestrile ei ole filmija enam tema ise, vaid mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest. Alguses käisid perekonnaga Kalahari (Lõuna-Aafrika) kõrbes pikal perereisil, võeti kaasa ka filmikaamera, millel filmis poeg John Marshall. Tagasitulles loodi filmitud materjali monteerimiseks Film Study Center Harvardis. Selle juhatajaks sai antropoloogia magistrant Robert Gardner. Film keskendus neljale bushmani kütile
Paljud ärimehed sattusid paanikasse ning sõlmisid kiiruga kokkuleppeid filmide piiramise kohta televisioonis. Walti televisioon ei hirmutanud, vastupidiselt teistele läks ta ise sinna ning seal hakatigi näitama Disney vanu kui ka uusi filme. Kuna vahepeal oli jõudnud üleskasvada põlvkond kes ei tundnud Disney vanu filme, siis kutsusid meile juba tuttavad tegelased taas esile vaimustusepuhangu. Erakordse menu saavutas ta Jules Verne'i romaani ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" filmimise näitamisega, kui viis mõnusalt telerite ees vedelevad vaatajad otse ookeani põhja, kus filmimine toimus. See sensatsiooniline vaatepilt tunnistati kogu aasta parimaks telesaateks. Nähes selle filmi valmimist, ootasid vaatajad juba pikisilmi selle jõudmist kinodesse. Varsti kujunes ka välja iganädalane tunniajaline telesaade, kus tutvustati Disneyland'i eri osasid ning räägiti ka tulevastest Disney filmidest ja plaanidest Disneyland'iga. Disney suri 15. detsembril 1966
sest kutsikaga pidi ju võteteks sõbrunema. Tootsi lokkis juuksed aga olid saavutatud juuksetangidega, sest Aare Laanemetsal olid endal pulksirged juuksed. (Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 2.4 Kuulsus teda ei muutnud Aare Laanemetsa kooliajal (1969. aastal) tuli välja film ,,Kevade" ja ta sai tuntuks, kuid nagu Raul Rebane ütleb: ,,See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem". Järgnes roll filmis ,,Aarete saar" (1971), selle filmimise ajal oli Laanemets hakanud kasvu koguma. Kasv toimus nii hoogsalt, et filmise pooltes stseenides oli ta mereröövlitest hulga lühem, kuid teistes lõikudes lausa peajagu pikem. Laanemets tuli filmivõtetelt tagasi 186 cm pikana ja ka osavama spordipoisina. Kooli lõpetas Laanemets oma algsetest klassikaaslastest aasta hiljem, sest oli näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla
kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne. Mehhaaniliste eriefektide näited on auto, mis sõidab ilma juhita või maja lastakse õhku. Optilistes efektides (kutsutakse ka fotograafilisteks efektideks) kasutatakse tehnikaid, milles pilti muudetakse pärast filmimist arvutis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) Alates 1990-datest on arvutis tehtud eriefektid esiplaanile jäänud
märkis ta. Hiljemalt tal hakkas huvi tekkima Eesti inimeste vastu selle poolest et rahvale oleks kindla pealt väga huvitav vaadata selle situatsiooni ka ümbritsevast keskkonnast eestlasest välisriigis. Silver võttis telefoni välja ja hakkas filmima ning üleristmikult kõndima ja teise poolt ristmikult vaadates ta tundis seda et see ei olnud täpselt see maavärin, mis oleks täitsa tavalise tunne poolest. See muutus nii tugevaks nii et majad hakkasid ”praksama” ümber, filmimise poolest ta tundis hästi suurt hirmu ja ei ole varem mitte kunagi kogenud sellist ahvatleva väliskeskkonna jaoks puhkust, kuna jaapanlased ise koguvad elu jooksul tuhandeid maavärinaid ja need on nende jaoks normaalsemad siis see üks kõige hirmuvatest skaala poolest mis juhtus Jaapanis. Süda peksis nii hullult et mees ei ole varem mitte kunagi sellist kohanud et oleks võinud rahulikult infarkti sellest saada, ta üritas ennast ristmikult keskel hoida, kuna olid päris
montaazi käigus oli lisatud dramaatilisust). Kuigi ta korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ta ise ühe kindla rahva uurimist. Rouch, Bonty ja Sauvyga ambitsioonikas reis aafrikas, mille eesmärgiks oli läbida nigeri jõgi (Guineast kuni suudmeni Nigeerias asuvas deltas). Reisilt ostsid kanuusid, millega kohalikud sõidavad ja ehitasid parvesid. Lootsid, et suudavad oma reisi finantseerida artiklite kirjutamisega, Rouch ostis kaamera ja filmimise käsiraamatu). Nad moodustusid ühe fiktiivse kirjanime Jean Pierjean. Reis kestis kokku ligi üheksa kuud, üks meestes lahkus varem hambaprobla tõttu. Legend: kui kärestikest üle läksid, siis Rouchil kukkus kaamera statiiv jõkke ja edasipidi oli ta sunnitud filmima käe pealt, sp arendas välja tantsiva stiili filmimise (kaamera pidevalt liigub, suht hektiline pilt) (firmamärk, hahaha). Teine on see, et ta ise tegi statiivi kogemata katki.
Kui II maailmasõda lõppes, et leidnud Rouch kohe tööd ja otsustas minna tagasi Lääne-Aafrikasse (koos Pierre Ponty, Jean Sauvy = Jean Pierjean (artiklite kirjutamiseks ühine kirjaniknimi)). Läbisid ühe jõe Aafrikas, selleks ehitasid paate, parvesid. Lootsid kirjutada artikleid reisist ajakirjadele. Reis kestis kokku ligi 9 kuud. Pidi arendama välja tantsiva stiili filmimisel (filmida käe peal), kuna ta statiiv kukkus kuskilt alla ja kadus ära. Ta on tuntud just oma filmimise poolest. Filmisid palju materjali, Prantsusmaal selgus, et enamus materjalist oli kõlbmatu, et polnud saada tervet pilti (niiskust saanud jne). Oli vaid osa lõike säilinud. Täielikult on olemas jõehobujaht ja possetsiooniriitus. Leidis, et autor peab ise oma materjali monteerima ja ise kontrollima. See reis süvendas Rouchi teadmist, et ta peaks tegelema antropoloogina, eriti, 11 et uurida maagilist, rituaalset poolt
tegemine/kuulamine kastanite jt looduslike vahenditega; liikumine – kastanite, pihlakte, lehtede korjamise imiteerimine, sirutamine, puud liiguvad tuule käes, jalad sahistavad lehtedes jne. Õpetaja rääkis väga rahulikult, selge diktsiooniga, aeglaselt. Kasutab palju lihtaluseid, et lastel oleks kergem aru saada. Õpetaja kiidab lapsi tubli soorituse eest. Kuigi tegevus oli ilmselt filmimise tõttu küllaltki pikk, ei väsinud lapsed ära ja tegid kõik üpris tublisti kaasa. Tegevuse tempo oli küllaltki kiire, aga hästi lõimitud omavahel. Õpetaja abi oli ka hästi kaasatud, kes aitas lastel liigutusi kaasa teha. Laste individuaalsusega arvestati sel määral, et kutsuti kõiki lapsi hommikuringis midagi teistele näitama ja lasti siis stendile panna. Õpetaja pöördub kuulmisaparaatidega laste poole
nõusolek; vähendatakse sundraha suurust maksimaalselt poole võrra (sundraha kaasneb iga kriminaalasjaga, kohus määrab karistuse, kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille suuruseks on kergemate kuritegude puhul 1,5 miinimumpalka, raskematel 2,5 miinimumpalka Kohtuliku arutamise üldtingimused: Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka; võib keelata filmimise, ülekanded, jäädvustused; Kohtunikul on õigus eemaldada kõik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavõtt on kohustuslik; ilma kohtualuseta võib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab või siis lükatakse edasi kohtuistung. Alla 14.aasta vanused isikud ei lubata kohtusaali, ainult kohtuniku loal võivad viibida.
katta. INNSBRUCK 1964 Surm heitis mängudele oma varju. Briti kelgutaja Kazimierz Kay- Skrzypecki hukkus treeningul vähem kui nädal enne taliolümpia algust ja kolm päeva hiljem suri Austraalia mäesuusataja Ross Milne, kes põrkas ühel laskumisel vastu puud. Must leinalint kinnitati viie rõngaga olümpialipule ja Lizumi kirikus peeti hukkunute mälestuseks jumalateenistus. Varsti pärast mänge said Sveitsis filmimise ajal lumelaviinis surma Barbi Henneberger (Saksamaa) ja Wallace "Bud" Werner (USA) GRENOBLE 1968 Olümpiamängude maskott suusamees Schuss. Olümpiatule süütas iluuisutaja Alain Calmat. Edukamad sportlased: meestest mäesuusataja Jean-Claude Killy (Prantsusmaa), 3 kuldmedalit; naistest murdmaasuusataja Toini Gustafsson (Rootsi), 2 kuld- ja üks hõbemedal. Naistest võitis kolm kuldmedalit Rootsi murdmaasuusataja Toini Gustafsson Nagu juba tavaks, ei vedanud ka Grenoble'is ilmadega
tõesuses 8. Rõhutama toote unikaalseid omadusi 9. Tagama järjepidavust kampaanias osalevate erinevate reklaamide vahel ja mõnikord ka ettevõtte või institutsiooni erinevate kampaaniate vahel; selleks kasutatakse sama või võrreldavat visuaalset tehnikat kõigis reklaamides Pildielemendi sissetoomine reklaami tagatakse neljal moel fotograafia, jooniste, arvutigraafika või videolindistuse/filmimise abil. Foto kasutamine suurendab reklaami operatiivsust, sageli vähendades ka kulutusi. Joonised omakorda võimaldavad edukalt kujutada minevikusündmusi, mida ei saa illustreerida fotoga, või siis hoopis vaadata tulevikku. Põhiteksti võib vaadelda lühijutustusena või jutukesena, mis vestab ära antud müügitegevuse või pakkumise kogu loo. Ta on pealkirja(de) loogiliseks jätkuks. Juhised põhiteksti kirjutamiseks: 1. Rõhutage peamist ideed 2
Wõru linna 150 a. (13. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 57 Wõru linna 150 a. (18. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 4, 6-7, 10. 58 Võru ajaloolise päeva eel. (10. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 3. 59 Kreutzwaldi tänava katmine. (4. juuli 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 60 Riigiwanem ei tule Wõrru juubelile. (13. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 2. 21 linnapäid. Lubatud pidustuste filmimine jääb ära, sest filmimise eest vastutav ettevõte ütles, et see tooks kaasa ainult suuri kulutusi.61 61 Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1. 22 3. VÕRU LINN 200 3.1. Taust Eesti oli liiduvabariik NSV62 Liidu koosseisus. Moskvas võeti suund ühe nõukogude rahva homo soveticuse kujundamisele. Eesti jaoks tähendas see järjekordset venestamist. Vene keelest pidi saama eestlaste tulevane teine emakeel. 1980
aastaks või käimasoleva sõja ajaks. K. Päts 1939. aastal 2. oktoobril kirjutas alla lepingule. Lubati, et säilib senine majandussüsteem ja poliitiline vorm ja võim. Punaarmee sissemarss: 18. oktoobril 1939 algas baasideaeg Eestis, nädal aega ennem ilmusid Tallinnasse 4 sõjalaeva. Teed, mööda mida baasiväed liikusid oli teistel keelatud kasutada. Maja elanikud, kes elasid lähedal teedele neile soovitati olla majades või õues 200 meetri kaugusel. Keelustati ära pildistamise, filmimise ja välismaailmaga suhtlemine. Hiljem saabus punaarmee laeva eskaader, keda juhtis kindral Tributs. Maavägi tuli läbi Narva ning suunduti Tallinnasse, Haapsalusse ja Paldiskisse. II maavägi tuli läbi Petseri, liikusid Pärnu suunas ning asusid Saaremaale ja Hiiumaale. Eestisse tuli sisse 19 000 punaväelast, 350 soomustehnikat. Baasiväed moodustasid 65 erilaskur korpuse (ELK), kuhu kuulusid- laskur diviis, tangi brigaad, 65 salk
annaabi.ee 
