Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö-
30. DEMOKRAATLIK EESTI-Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvus...
Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920
Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920
F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi hoone, mis asub Pikk 50 ning see Ajalooliline hoone ehitati pikale tänavale 18.saj. teisel poolel. Esimesest omanikust peale on kinnistu olnud peamiselt käsitöömeistrite ja kaupmeeste valduses. Muuseum avati hoones 19.detsember 1983, mil
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi lbi rahareform: senise marga asemel veti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tstuse kui pllu-majanduse osas, samuti tusis elatustase.
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad, · Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, liidrid Karl Ast, Mihkel Martna, August Rei jt., valimistel samuti suhteliselt edukad, · Tööerakond, liidrid Ants Piip, Otto Strandmann jt., vasakpoolne, · Asunike Koondis (eraldus Tööerakonnast), liidrid Otto Tief jt., esindas eeskätt asunikutalude omanike huve. Erakondade toetajaskonnad (ja sellest tingitult erakondade koalitsioonid) ebastabiilsed, mis tõi kaasa valitsuste (ja riigivanema) sagedase vahetumise. (ühest küljest äsja rajatud demokraatia "kasvuraskused", teisalt oli kogu läänemaailma ühiskond sel ajal rahutu ning
Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. 2 Autonoomia idee teke ja areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Sõda oli möödas, kaubapuudus vajas lahendamist ja kõrval oli Vene turg, kust sai toorainet ja kuhu sai kaupa viia. Enne sõda arenenud metalli- ja masinatööstus jätkas arengut. 1923 pani Venemaa turu kinni, enam ei müüdud toorainet ega ostetud toodangut. Peale selle avastati, et oli palju vale majandamist, oli võetud laenu. Riigi päästmiseks pankrotidelainest andis riik ettevõtetele uut laenu. Et võimaldada laenu andmist, müüs riik kullavarud maha. Tollane rahandusminister Otto Strandmann töötas välja uue majanduspoliitika. Orienteeruma pidi Lääne-Euroopa turule ning tootma pidi seda, milleks oli piisavalt toorainet oma maal. Ei saa tegeleda tekstiilitööstusega, metallitööstusega, masinatööstusega. Eestis oli põlevkivi ja metsa. 1920. aastatel pandi alus põlevkivi- keemiatööstusele ja puidu-paberitööstusele. Toodangut veeti ka välja. Lisaks pidi arendama põllumajandust – karjakasvatust, seakasvatus, kanakasvatus. Välja veeti peekonit, muna ja muud.
A. Tõnisson – Eesti Vabadussõja väejuht. J. Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane J. Pitka – Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja A. Joffe – Venemaa diplomaat, kes kirjutas 1920. Aastal alla Tartu rahulepingule V. Molotov – NSVL välisminister, kes kirjutas alla Molotov-Rippentropi paktile. L. Trotski – Võitles Staliniga peale Lenini surma võimu üle venemaal, Stalin saatis ta riigist välja. O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919) riigivanem (1929–1931) 9 A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A. Sirk - Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F. Franco – Peatas Hispaania kodusõja ning kehtestas fašistliku diktatuuri riigis. W. Churchill – Briti peaminister H. Truman – USA president pärast Roosevelti. C
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
5) Pangad andsid väga soodsalt laenu. Osa kasutasid seda laenu ka selleks, et tootmist tõsta. Teine osa lihtsalt sellepärast, et elada. 1923. aastal Eesti majanduses kriis. · Pank oli andnud kergekäeliselt laenu paljud laenuvõtjad ei suutnud tagasi maksta · Venemaa sulges oma turu (majandussidemed suleti teiste riikidega) Tulemusena pankrotid paljudel ettevõtetel, tööpuudus kasvas ja elatustase langes. 1924. tuli O. Strandmann välja uue majanduspoliitikaga: majanduses seati esile põllumajandus, sest põllumajandustoodang oli Lä-Euroopa turul konkurentsivõimeline. (ümberorienteerumine Venemaa turult Lä-Euroopa turule). Tähelepanu pöörati karjakasvatusele (või, peekon ja munad). Tööstuses oli oluline see, mille tooraine oli Eestis saadaval puidutööstus ja põlevkivitööstus. Põlevkivitööstus tekkis I ms ajal, 1916. hakati kaevandama, aga 20. kriisi tingimustes ühe rohkem
11 15.12.1925–23.07.1926 Jaan Teemant PK ETE ARV KRE RVP 12 23.07.1926–04.03.1927 Jaan Teemant PK KRE ARV ÜMSL PK ER 13 04.03.1927–09.12.1927 Jaan Teemant PK KRE ARV ÜMSL ER 14 09.12.1927–04.12.1928 Jaan Tõnisson ER PK ARV ETE 15 04.12.1928–09.07.1929 August Rei ESTP KRE ETE ARV 16 09.07.1929–12.02.1931 Otto Strandmann ETE KRE PK ARV 17 12.02.1931-19.02.1932 Konstantin Päts PK ER ESTP 18 19.02.1932–19.07.1932 Jaan Teemant ÜP RKE 19 19.07.1932–01.11.1932 Kaarel Eenpalu ÜP RKE 20 01.11.1932–18.05.1933 Konstantin Päts ÜP RKE ESTP 21 18.05.1933–21.10.1933 Jaan Tõnisson RKE ARV 22 21.10.1933–09.05.1938 Konstantin Päts 23 09.05.1938–12.10
huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele, tukkudele, kangastele ja paberile) * ehitustegevuse elavnemine * 1923 1924 suur majanduskriis (lokaalne) - vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele Põhjused: - Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri) - Eesti-Vene suhete halvenemine (enamus toodangust oli suunatud Venemaale) * 1923 rahandusministriks saab Otto Strandmann - uus majanduspoliitika - äärmine kokkuhoid - soodustati Eesti kaupade väljavedu; väliskaupadele kehtestati suured tollid - igaühele enam laenu ei antud - inflatsioon peatus - Eesti valuutakursi tõus - uus rahandusminister Leo Sepp * Eesti majandusliku orjentatsiooni muutmine - orjenteerutakse ümber Lääne-Euroopa turule - tööstuse eelisarendamiselt orjenteerutakse ümber põllumajandusele * 1928 uus rahareform (- Eesti kroon) * välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu
Eesti Demokraatlik Erakond 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed enamus reformimeelsed nõus ümberkorraldustega baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele Juulis avaldab Maanõukogu toetust föderatiivse Venemaa loomisele Eesti oleks osa Vene Vabariigist nähakse, et Venemaast tuleb eralduda
abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused
abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused
Vastupealetungi algus jaanuar 1919: vabastati Narva, Tartu. Mindi edasi ning puhastati Eesti ala võõrvõimudest. Sõjategevus Läti ja Vene aladele. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja: Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus
Anti neile, kes olid osavõtnud Vabadussõjast. Tekkinud talusid nimetati asundustaludeks. Mõisnikud löödi kodudest välja. 1925. 1926 tasu võõrandatud maade eest (pantkirjad, 60 aastat aega võlgade tasumiseks). 1923 majandusbuum. Kõik tahtsid osta ja muud värki. Lisaks oli ka vene turg lahti. Sellele järgnes kriis: 1. laenamine 2. vene turg pandi kinni (1923) 1924 uus majanduspoliitika Eestis. Rahandusminister = Otto Strandmann. 1. põllumajandus (sea, kana kari) eksporditi võid, peekoni ja mune. 2. tööstuses (orienteeruti kohalikule toorainele) põlevkivi, puidutööstus (metsa oli/on piisavalt) 1. detsember 1924 üritati kommunistide poolt riigipööret. Balti liidu loomine jäi omavaheliste probleemide tõttu ära. Jõuti EestiLäti kaitseliiduni. 5. mai 2009. a. Suur kriis (19301934)
algab vaikiv ajastu. 1934 tuleb riigikogu uuesti kokku. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Majandus e. Kriisiaastad Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem-
Neljas vasakmeelne erakond: Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei - ei olnud tegemist puhtsotsialistliku parteiga. Nägid inimkonna tulevikku sotsialismis. Radikaal-sotsialistid väitsid, et ei taha eelistada ühte ega teist tööliskihti, vaid tahavad kaitsta kõiki palgatöölisi. Tegelikkus kujunes selliseks, et nende seljataga oli eelkõige Põhja-Eesti haritlaskond. Kasvas välja mitteformaalsest ühendusest - Autonomistide rühmast. Partei asutajateks Jüri Vilms, Otto Strandmann, Juhan Kukk, Konstantin Konik jne. 1917 sügisel liikus terve rida Venemaa Tööerakonda kuulunud liikmeid. Sellega seoses radikaal-sotsialistlik partei muutis ka oma nime - hakati nimetama Eesti Tööerakonnaks. Kõik need vasakpoolset jõudu moodustasid Maanõukogus sotsialistliku bloki. Konfliktid enamlaste ja vähemlaste vahel. Demokraatliku bloki liikmed: Eesti Demokraatlik Erakond - kasvas välja 1905. aastal Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Kõige
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT
11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Lk. 48-54 Kaart nr. 12 (peamised vabadussõja lahingud, lahingupiirid) (Eesti Rahvavägi, 28. nov. 1918 Narva vallutamine, eestlaste ebaedu põhjused, Eesti Töörahva Kommuun, eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul, vastupealetungi algus jaanuar 1919, Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919, August Rei, Otto Strandmann, Landeswehri sõda, 23.06.1919, Rüdiger von der Goltz, Tartu rahuläbirääkimised, Jaan Poska, Adolf Joffe, Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920, selle sisu) *Eesti Rahvavägi- Oli Eesti sõjaväe nimetus 16. novembrist 1918. Võttis osa Vabadussõjast. 1926 nimetati see ümber Eesti Kaitseväeks. *28. november 1918 Narva vallutamine-Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakud
Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus: 11.13. (24.26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant eestlaste territoorium üheks
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
RIIGIELU KORRALDAMINE. TARTU RAHU Olles vabastanud maa enamlastest ja likvideerinud mõned kohaliku tähtsusega mässud (nt Saaremaa ülestõus veebr. 1919) kutsus Ajutine Valitsus 24.aprillil 1919 kokku esimese eesti parlamendi - Asutava Kogu, mis pidi lahendama Eesti tulevikuga seonduvad küsimused. Valimised võitsid ja enamuse saavutasid pahempoolsed (Asutava Kogu I esimees oli sotsialist August Rei), I peaministriks sai OTTO STRANDMANN Tööerakonnast. Tähtsaimad vastuvõetud seadused olid põhiseadus (juuni 1920) ja maaseadus (okt. 1919). Viimasega likvideeriti mõisad, mõisamaad jaotati 56 000 uue talu vahel, senised renditalud anti pärisomandisse. 05.dets. 1919 algasid Tartus rahukõnelused. Vene delegatsiooni juhtis ADOLF JOFFE, Eesti oma JAAN POSKA. Põhiküsimuseks kujunes algul piiride küsimus. Paremate tingimuste saavutamiseks korraldasid punased Narva rindel dets. 1919 mitu ohtliku pealetungi, kuid edutult. 03. 01
Sellega langes ühte põhiseadusega garanteeritud sõnavabaduse nautimine. Suured parteilehed nagu Postimees (Rahvaerakond), Vaba Maa (Tööerakond), Rahva Sõna (sotsialistid), Kaja (Põllumeestekogud) hakkasid kaasa rääkima riigi poliitikaelus. Esindades valitsuse- ja opositsiooniparteisid, seostusid ajalehed esmakordselt riigivõimuga. Ajakirjandus ja riigivõim olid omavahel lähedalt seotud ka isikute kaudu: paljud poliitikud (nt Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Otto Strandmann, Ants Piip) olid varem olnud ajakirjanikud või tegutsesid ajakirjanduses ja poliitikas samaaegselt. Ajakirjanduse eest suletud valdkondi 1920. aastatel praktiliselt ei olnud, tõkestatud oli vaid riigikorrale otseselt ohtlik propaganda. Ajakirjanduses nähti nii riigi ülesehitamisel kui selle kestmajäämisel olulist demokraatlikku vahendit. Sõnavabadust hakati piirama 1930. aastate majanduskriisist tulenenud demokraatia kriisiga seoses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
