Balti kett oli erakordne ja suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud avaldus, mis aitas kaasa Balti riikide iseseisvumisele. Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest ühendanud aktsioon on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus. Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatsovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu- Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu
Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatsov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi ühendus MRP-AEG ning moodustati ka Balti kett, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Peale nende kahe meeleavalduse tehti veel mitmeid nendetaolisi ning lõpuks see ka töötas. Kokkuvõtteks arvan ma, et kuigi kõik sündmused ja asjaolud olid väga tähtsad Eesti iseseisvumise käigus, oli kõige tähtsamaks Endel Lippmaa töö salaprotokollide koopiatega. Ilma nendeta ei oleks suudetud Gorbatsovi nurka suruda ja ilmselt siis ei oleks Eesti kokkuvõteks ka iseseisvunud.
Kuidas suhtus Suur- Saksamaa Eesti iseseisvuse küsimusse, kelle vastu rakendati Saksa okupatsiooni ajal vägivalda, kuidas kasutati ära majandust? Millal moodustati, kus sõdisid eestlastest koosnevad sõjaväeüksused Nõukogude ja Saksa armeedes? Millal taasvallutati Eesti NSV Liidu poolt? Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile: inimkaotused, materiaalsed kaotused, omariikluse kaotus. 4. Mõisted: MRP salaprotokollid, baaside leping, 21. juuni 1940 riigipööre, 14. juuni 1941 küüditamine, Eesti 20. SS-diviis, Punaarmee Eesti laskurkorpus. 5. Nimed: Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, Konstantin Päts, Johan Laidoner, Alfons Rebane, Lembit Pärn, Hjalmar Mäe ENSV ja Eesti taasiseseisvumine 1. Millised olid tähtsamad võimuorganid ja isikud, kes valitsesid ENSVd 1940.- 50. ja millist rolli need täitsid? Kuidas muutis kollektiviseerimine Eesti
võimu tingimustes Eesti omariiklikuse küsimus. Üheks suurimaks rahvaürituseks saab pidada ka suveräänsusdeklaratsiooniga kaasas käinud 23. augustil 1989 ndal aastal aset leidnud Balti ketti milles Tallinnast kuni Vilnuseni moodustati katkematu inimket mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet, avaldada Moskvale survet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 1990. Aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse, kus osalesid kõik kõige tähtsamad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaar. 30ärtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
· Orienteerutakse Rahvasteliidule- roll suurenes, EE lootis julgeolekusüsteemine, mis tundus piisav · SEIS '30 LÕPUS · EE balansseeris sõjaka GER ja RUS vahel. Õnnestus 2. MS, siis muutus EE RUSile kergeks saagiks · julgeolekukriisid · Venemaa aktiviseerus · Sõpru pole EESTI VABARIIGI LÕPP (1939 aasta EESTI) · MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Nõukogude Venemaa-GER kokkulepe 23.august.1939, et ei tungi üksteisele kallale · salaprotokollid · NV huvisfääri-EE, FIN, LV, osa POL · NVl vabad käed, autoritaarne riik NV-EE VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT 28-september.1939 · EE tuleb 25 000 punasõdurlast · Paldiskist lahkuti · EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni
sots ühisk korra, märks ajastu kohta: PERESTROIKA-maj arengu kiirendamine läbi sots ühiskonna täiustamise ja ümberkorrastamise.GLASNOST-alates 1986. Aastast alguse saanud avalikustamine, sõnavabaduse laienemine, salastatuse vähenemine. Gorbatsovi võimule tuleku järel avaldusid kõige pealt järgmised muutused: Tsensuuri nõrgenemine, inf avalikustamine NSVL aset leidnud katastroofidest, ajaloosündmuste tõepärasus(MRT salaprotokollid), poliitilise elu liberaliseerimine, Gorbatsov ja tema kaaskond eriarvamuste suhtes salliv. Muutused sisepoliitikas:vähenes kommunistliku partei juhtiv roll, Gorbatsovi taktikale vastuseisvad isikud sunniti ametist lahkuma, alates 1988 aastast kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsovist sai NSVL ülenõugkogu presiidiumi esimees. 1989 valiti kõrgeim riigivõimu organ: NSVL rahvasaadikute Kongress. Tekkisid
koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale surutud. 3 Sõjaväebaaside leping Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega 1. septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas valjult erapooletuks. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla
Asuti taotlema isemajandamise kehtestamist Baltimaades ja MRP salaprotokollide tühistamist. Esimese taotluse puhul toimus areng, teise puhul mitte. 1989.aastal 23.aug moodustati Moskva mõjutamiseks Balti kett - üheks eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. Moskva ähvardas, et samal viisil jätkates seavad Balti riigid oma rahvusliku eksistentsi küsimärgi alla. 1989 24.dets tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollid siiski õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks. 24.veb 1989 algatati Eestis kodanike komiteede liikumine - selle käigus hakati registreerima Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid. Eesti Kongress oli õigustatud astuma samme Eesti Vabariigi taastamiseks. Moskva tähelepanu oli sel ajal pöördunud Leedule, Gorbatsov üritas takistada Leedu iseseivumistahet, kuid see ei õnnestunud. NL LAGUNEMISEL
„Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20). Balti keti sõnum oli, et Balti riigid ei ole oma alandusi unustanud ega sellega leppinud. 1.2. Balti keti järel toimunu Sain teada, et 12.11.1989. kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti liitmise NSV Liidu koosseisu 1940 aastal õigustühiseks. 24.12.1989. mõistis NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollid õigustühiseks ja kehtetuteks allkirjastamise hetkest. 06.09.1991. pidi Nõukogude Venemaa tunnistama Eesti Vabariigi iseseisvaks iigiks. 31.08.1994 lahkusid Vene väed Eestist. 30.07.2009 kanti Balti kett UNESCO dokumentatsiooni mäluregistrisse, kui võimas rahumeelne üritus, mis mõjutas kogu maailma. 23.08 hakatakse Eestis tähistama alates 2009. uue riikliku tähtpäevana kui kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeva. 2. Inimeste meenutusi Balti ketist 1989.
Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla." 24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989. aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine
aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata. Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest 1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika. Nimetatud pakti salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri. Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki.
Kohtumine lõppes tagajärgedeta, kuna Moskva pakutud liidulepingu sõlmimine oli kaotanud Balti riikide jaoks aktuaalsuse. Koosta kronoloogia NSVL-i lagunemise olulisematest sündmustest 16.nov 1988- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVLi lagunemine 24.veb 1989- Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp, algatatakse kodanike komiteede liikumine 23.aug 1989- Balti kett 24.dets 1989- NSVL-i Ülemnõukogu kuulutab Molotov-Ribbentropi salaprotokollid õigustühiseks 24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8.mai 1990- Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 12.jun 1991- EV Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse 19-21.aug 1991- Riigipöörde katse Moskvas 20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu
Venemaa oli imperialistlik riik ja soovis teha Ülemaailmset Nõukogude Liitu, läbi viia maailmarevolutsiooni. Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid maailma säilitada olemasoleval kujul ja oma kolooniaid. Saksamaa ja Itaalia taotlesid maailma ümberjagamist. Itaalia jäi küll Esimeses maailmasõjas võitjate poolele, kuid sai suuri kaotusi, neile ei jagatud peale sõda eriti midagi ja nad polnud rahul. Sõjaaegsed sündmused 1939 23.08 MRP, Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping. Salaprotokollid Euroopa jagamise osas. 01.09 Saksamaa tungib Poolasse, I MS algus. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuna olid lubanud kaitsta Poolat. Sõda käis, aga läänes lahinguid ei toimunud, otsest rünnakut Saksamaa vastu polnud. 03.09 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, aga aktiivset sõjategevust ei toimu. 17.09 - NSVL viib väed Poolasse. NSVL oli lubanud Poolat kaitsta Saksamaa eest. Kaitsmiseks pidi NSVL Poolasse sisse minema. 28
Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Teise maailmasõja puhkedes Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti jääb valjult erapooletuks sõjas, mis puhkenud välisriikide vahel. Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
Serbial oli juhtroll, Horvaatia võeti Ungarilt, Sloveenia võeti Austrialt. Bosnia- Hertsogoviina võeti Austrialt. Makedoonia võeti Bulgaarialt, sarnased keeled, erinevad kultuurid, ühtsus puudus. Tähtsamad rinded: 1) Lääne - Sm vs Pr ja Sbr 2) Ida - Vene vs Sm ja A-U 3) Itaalia - Itaalia vs A-U 4) Salonike - Kr vs A-U 5) Kaukaasia -Vene vs Türgi 6) Mererinne - Sm vs Sbr. MRP: 23.08.39 Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt. See oli tavaline koostöölepe, kuid sinna kuulusid salaprotokollid. Need nägid ette sõjalist koostööd. NSVL huvisfääri jäid: eesti, läti, soome, poola jaotati pooleks(piir läks Visla, Naref, San jõge mööda) samuti sai NSVL ka osa Rumeeniast. Sm sai leedu. Lepiti kokku et 1.sept ründavad koos Poolat. Tegelikult ründas Sm 1. sept ja NSVL 17. sept. Kuu ajaga võeti ära ja 5 okt oli ühisparaad. 28.sept sõlmiti täiendusleping. Sõpruse ja piiride lepe. Salaprotokollides tehti muutusi, Leedu läks Venele ja osa venelaste Poola alast saksa kätte
M. Gorbatsovi võiuletulekuga 1985 aastal ja tema väljakuulutatud uuenduspoliitika viisid ellu suured muutused... · 1986 kuulutati N.Liidu poolt välja, et Eestisse tuleb rajada mitu suurt fosforiidikaevandust, millest kasvas 1987. Aastaks välja esimene suurem rahva meeleavaldus fosforiidikampaania · 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamise Eesti grupp, eesmärgiga avalikustada salaprotokollid · 23.august korraldati selle liikumise eestvedamisel Tallinnas, Hirvepargis poliitiline meeleavaldus · 1987 loodi Eesti muinsuskaitse Selts esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon · 1988. Aprillis toimus Tallinnas, Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi · Aprilli keskel esitas E
alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. 1.2.1. 1987 1987.aastal vallandus ulatuslik protest fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Sellega tunnetas rahvas esmakordselt üle pika aja ühtekuuluvuse jõudu. Loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli avalikustada MRP salaprotokollid ja nende tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati 23. augustil Joonis 2. Meeleavaldus Hirvepargis. Foto: Kristel Ader Tallinnas Hirvepargis esimene senise reziimi vastane poliitiline massimeeleavaldus. (Joonis 2) Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. 1.2.2. 1988
arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11] 1.2.1. 1987 1987.aastal vallandus ulatuslik protest fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Sellega tunnetas rahvas esmakordselt üle pika aja ühtekuuluvuse jõudu. Loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli avalikustada MRP salaprotokollid ja nende tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati 23. augustil Tallinnas Hirvepargis esimene senise reziimi vastane poliitiline massimeeleavaldus. [1, lk 140] (Joonis 2) Joonis 2. Meeleavaldus Hirvepargis. Foto: Kristel Ader
tegudes süüdistada, või siis oleks tulnud samasuguste õigusrikkumiste eest karistada ka liitlasi. Kahjuks jäi Nürnbergis andmata juriidiline hinnang võitjate endi poolt toime pandud kuritegudele. Veelgi enam Nürnbergis süüdistas N. Liit natse Poola sõjaväelaste massilises hukkamises, kuigi liitlased teadsid, et veresauna Katõnis pani toime N. Liidu karistusorgan NKVD. Samuti lasi Stalin Nürnbergi Sõjatribunalile asitõendina esitatud Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollid tunnistada võltsinguks. NSV Liit jäigi nende olemasolu eitama, hoolimata sellest, et mitmete riikide juhid käisid Moskva arhiivis korduvalt nende originaalidega tutvumas. Nende olemaolu tunnistas Venemaa alles 24. detsembril 1998. aastal. Nii sündis, et Nürnbergi kohtunikud mõistsid Reichi juhtkonna süüdi sõda kuulutamata kallaletungi eest Poolale ja N. Liidule, kuigi NSV Liidu ja natsi Saksamaa armeed võtsid koos osa Poola vallutamisest
kasutamisvaldkonna laiendamine. Suurenes elukutseliste kultuuritegelaste arv Kultuurautonoomia kuna rahvusvähemuse lojaalsust Eesti riigile peeti üleliiduliseks, püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri Baaside ajajärk, nõukogude okupatsiooni algus Sündmus Tagajärg Eesti jaoks 23. august 1939 Sõlmiti MRP-Molotovi- MRP Salaprotokollid jätsid Ribbentropi pakt (NL-Saksa Eesti NSVL mõjusfääri mittekallaletungilepping) 28. september 1939 Eesti oli sunnitud alla kirjutama NSVL sai loa rajada Eestisse VAP-ile(vastastikuse abistamise oma sõjaväebaase, siia toodi pakt), Baaside leping 25000 punaväelast 17. juuni 1940 Nõukogude okupatsiooni algus Eestisse toodi juurde üle 90000
okt oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid
enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani 19 Balti kett, mille pikkus oli 600 km ja milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas. · 1989. aasta lõpus tunnistas NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollide olemasolu ning kuulutas salaprotokollid ,,juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks". Samas ei tunnistatud MRP sidet Balti riikide hilisema okupeerimisega. · 1990. aasta märtsis alustas tegevust 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks oli Tunne Kelam. · 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. · 20. augustil 1991 kuulutati Moskvas toimunud vanameelsete kommunistide
asutatakse ERSP. 1988 suvi - toimub esimene Rock Summer. Legaliseeritakse rahvussümbolid. 16.07.1988 - EKP Esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas. 53 17.07.1988 - Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud miiting. Sealt saadeti Eestlaste delegatsioon NLKP XIX Partei Konverentsile. Eesti delegatsioonile anti ülesandeks saavutada heakskiit IME-le. Enne konverentsi lõppu see neil ka õnnestus. 10.08.1988 - RahvaHÄÄL avaldab MRP salaprotokollid. 1988 august - Asutatakse ERSP - esimene sõltumatu partei. Loodi ka Interliikumine ja töökollektiivide ühendnõukogu. Nende juhtideks olid Jevgeni Kogan ja Jarovoi. 11.09.1988 - Rahvarinde eestvedamisel toimub Tallinna lauluväljakul "Eestimaa laul." 1988 oktoober- Tallinna Linnahallis toimub I kongress, kus lõplikult formeerub Rahvarinne. Samal kuul toimusid protestid NSVL-i põhiseaduse muudatuste vastu. 16.11.1988 - Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni
" Sisu ja lugejate arvu poolest esireas oli "Päevaleht." 1934. a riigipöörde järel suleti erakonnad ja nende ajalehed läksid kirjastusühistute kätte. Keelustati ära "Vaba Maa", "Rahva Sõna", "Maaleht." "Postimees" võeti sundhooldusele. Ilmus poliitilis-kultuurilisi ajakirju "Odamees" ja "Tänapäev." 1926. aastal algasid raadiosaated. Riigi Ringhääling, 1939. aastaks raadiokuulajate arv oli 100 000. Baaside aeg 193940 MRP salaprotokollid: 1938 ja 1939 aastate vahetusel Hitler ja Stalin jõudsid järelduseni, et on vaja majanduskoostööd ja lepingut. Saksamaa vajas teravilja, tooraineid, naftat ja Venemaa soovis saada Saksamaalt: moodsat tehnikat, soomused terasest. Jaanuaris 1939 algasid majandus läbirääkimised Berliinis ja Moskvas. Räägiti, et majandus läbirääkimine ei kulge hästi, sest puudub poliitiline koostöö. Tuleb kirjutada alla kahepoolne mittekallaletungi leping ja salaprotokoll, kus
Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinokunstis kaks vendadepaari: Parikad ja Mäskad. Ajakirjandus. Postimees, , Päevaleht, kollane nädalaleht Esmaspäev (kõrge trükiarv), poliitiliskultuurilised ajakirjad nagu Oda, Tänapäev, Akadeemia. Erialased Põllumees, Sõdus, Kaitse Kodu! Baaside aeg 1939–40 MRP salaprotokollid. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri Tekst: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse
annaabi.ee 
