seadusega.Juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Riigi äriühing AS,mille kõik aktsiad kuuluvad riigile,või OÜ,mille ainuke osa kuulub riigile. Riigi osalusega äriühing- AS või OÜ,milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa. Riigi asutatud sihtasutus riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus Riigi sihtasutus sihtasutus,mille ainuosutaja on riik Riigi osalusel asutatud sihtasutus-sihtasutus,mille üks asutaja mitmest on riik Kohalik halduskorraldus Maavanema järelevalve pädevus *Maavanem teostab järelvalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse
500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega 1 Asehaldusaeg 1783-96
3. Iseloomusta Rootsi riigi olukorda suurriigi perioodil. GIIA suurendas kuningavõimu, toimus riigi sisemine areng, arenes vaimuelu ja teadus. Kr ajal olid riigis majanduslikud raskused. KXI päästis Rootsi impeeriumi ümberkorraldustega, 1680 kehtestati kuninga absolutism. KXII ajal kaotas R suurriigi staatuse, Eestis lõppes R aeg. Järgnes vabadusajastu ja uus valitsemisviis. 4. Milline oli halduskorraldus Rootsi ajal? (Kubermangud + valitsemispõhimõtted). Eesti kubermang (Põhja-Eesti) – Lääne, Harju, Järva ja Viru maakonnad. Liivimaa k. (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) – Pärnu ja Tartu maakonnad, 1645 liideti Saaremaa, keskus oli Riias. Kõrgemaks ametnikuks oli monarhi määratud kindralkubernerid. Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt
TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus ● Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) - Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad) - Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem)
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded?
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. H. Stahl Koostas 1637.a. esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693.a. ladinakeelse eesti keele grammatika. Reeglid kehtisid kuni XIX saj. keskpaigani. I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja Eesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi 1 sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning Põhja Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu
03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi parlamendi parlament valib
Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates muuhulgas kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega
õiglane. Õigluse puhul tuleb kõigis asjus inimeste ja asjade, koha ja aja erinevat olemust kaaluda ning arvestada. Õiglane on teise aitamine ja toetamine juhul, kui toetus teisele kahjulik pole. Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 Õiguskaitsesüsteem · kohtutäitur · notariaat Kohus Advokatuur Õiguskantsler Prokuratuur · riigikontroll · politsei 16.03.2010 halduskorraldus 3
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
Eesti 18. saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslased. Kirikus muutusi ei toimunud. Asjajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti erikord oli see, et ala läks Vene võimu alla, aga Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele seati piirid javõis mõisnikku kohtusse kaevata. Kehtis Liivimaa kubermangus (1765). IV ...
Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond. Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused.
tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi.
Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta) · August Wilhelm Hupel, Põltsamaa kirikuõpetaja hakkas välja andma talurahvale mõeldud eestikeelset ajalehte Asehaldusaeg 1783-1796 · Katariina II kehtestatud uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorralduse Venemaa omaga sarnaseks. · Uus valitseja keiser Paul I taastas endise valitsemiskorralduse, seevastu · eesti talupoegi hakati Vene sõjaväkke nekrutiks võtma
- Kõrvuti riigiametnikega omasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes suurt mõju ka aadlikke esindavad rüütelkonnad ( Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad), millede ülesanneteks oli aadlike huvide kaitse Rootsi riigivõimude ees ja nende küsimuste lahendamine, mis ei kuulunud riigiametnike kompetentsi ( näiteks eramaade talupoegi puudutavad küsimused). - Lugege antud teemast ka õpik lk.108. 4) Halduskorraldus Eestis Venemaa võimu all (1710/1721-1918 ): - Koos Eesti ala üleminekuga Vene riigi koosseisu (faktiliselt 1710.a., juriidiliselt 1721.a.) põhimõttelisi muutuseid haldusjaotuses ette ei võetud kuni 18.sajandi teise pooleni. Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa
Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine
Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks. Eesti alale jäi neid 10. Rootsi aeg: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa liideti Rootsiga alles 1645 Taaniga sõlmitud Brömsebro vaherahuga. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsile Ruhnu saar Oliwia rahuga 1660.
Läänemerel. ·Lõunas vallutas Venemaa Osmanitelt Aasovi, seejärel Krimmi ning 1792. aastaks kogu Musta mere põhjakalda. Osmanite võim Mustal merel oli kadunud. ·Idas liikus Venemaa üha kaugemale Siberisse. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades reduktsiooniohu. 3. juulil 1783 laiendati uus halduskorraldus. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused. Asutati Paldiski ja Võru ning Tartusse ehitati kivisild. AITÄH KUULAMAST!
DEISM-õpetus, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on jumalalt imet oodata PREISIMAA-hasburgide valduste kõrval kujunes teiseks tugevamaks riigiks saksamaal BAROKK-suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. ROKOKOO-kerge, õrnem, mänglevam nagu kergemeelne ja muretu õukonnaelu, millest ta oli tekkinud, sünnikodu prantsusmaal KREOOLID-Ameerikas sündinud eurooplaste järeltulijad ASEHALDUSAEG-ajajärk, millal kehtestati Eestis ja Liivimaal uus halduskorraldus, mis muutus Balti provintside valitsemiskorra Venemaa sarnaseks ja see püsis kuni Katariina II surmani. INDIAANISÖJAD-söjad indiaanlaste ja kolonistide vahel, kuna indiaanlased tahtsid koloniste oma mandrilt minema ajada, aga kaotasid ISESEISVUSDEKLARATSIOON-1776 aastal, 4. Juunil vastu vöetud deklaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, pöhjendades rahva öigust oma saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele
aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus halduskorraldus. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nüüd oli maa jaotatud ja rahvast täis, kuid kuidas talupoegade elu kulges? Enne Rootsi aega oli arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit
oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami
mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka,
omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja tihedamat liitmist Vene impeeriumiga. • Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade
Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus -riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades ·1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ·1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele. ·1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. ·1775. a. Kubermanguseaduseg a korrastati riigi halduskorraldus. · Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle · Talurahva pahameel,mida õhutasid kuulujutud · 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Väejuht Suvorov Välispoliitika · Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai
lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika).
Seleta mõisted:Aadlimatrikkel- rüütelkonna liikmete nimekiri;Pearaha maks iga tööjõulise meeshinge pealtHingeloendus inimeste iga-aastane loendus;Ratsionalism- valgustus, eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine;Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku seletuskiri Vene võimudele talupoegade õiguste seletamiseks;Professorite instituut- Tartu ülikooli juures tegutsenud Venemaa ülikoolide õppejõudude ettevalmistamiseks mõeldud instituut;Asehalduskord- halduskorraldus, millega piirati aadli ja linnade omavalitsust;Klassitsism- 16.-19. Sajandi kunstivool.Pietism- usuvool, mis taotles usu sügavamat tunnetamist;Hernhuutlased e. Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG
suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid)
"Vana hea Rootsi aeg." arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad
Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie ajalugu. Nad suutsid korda saata paljugi, mis tuli meiele kasuks. Nemad kujunasid meie ajaloo. Kindlasti arenes Eesti just tänu neile sel ajal palju. Kõige rohkem meeldis mulle Karl XI valitsemine, sest ta pani väga suurt rõhku haridusele.
kirjutamine oli selge ainult vähestel. Üks silmapaistvamaid valgustajaid oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus enamasti Wilde arstiteaduslikud artiklid. Poliitilised olud Baltikumis Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse. 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis valitsemisekorra Venemaa omaga sarnaseks. Kujundati ümber Aadli ja linnade omavalitsus. See korraldus kehtis kuni Katariina surmani. Selle ajajärgu nimeks on saanud asehaldusaeg. Et vältida pingete ja konfliktide tekkimist taastas uus valitseja Paul endise valitsemise korralduse. Peale seda hakati aga nüüdsest Eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiks võtma, mida ennem polnud tehtud.
tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8) · kihelkond (45) · külad Eestlased muinasaja lõpul 13.saj Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha) Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. · Lääne-Eestisse karusnahk, vaha, kanep, tõrv
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
venelased Narva all ning seejärel vabastada Riia Saksi vägede piiramisrõngast. Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu ta jättis kogu sõja jooksul vastu võtmata soodsad rahutingimused. Peeter I mängis rolli 1699. aastal loodud Rootsi-vastases liidus. Venemaa väejuht. Peeter I käsul lasti Tartu linn 1708. aastal õhku. 3. Eesti- ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal - Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima ka pärast vene võimu kehtestamist. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda- läänemaa, harjumaa, järvamaa ja virumaa-, mis olid rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu(keskus Riias) Pärnu - ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest
kasutamisõigus. Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt. Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti. 1783. aastal tekkis Baltikumi uus halduskorraldus. Seda hakati kutsuma asehalduskorraks, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Tekkis Eesti talupoegadele uus maks pearahamaks millega hakkadi tegema rahvaloendusi. Eesti talupoeg oli pärisori. Eratalupoegadele prooviti õigusi juurde anda, kuid see ebaõnnestus. Vene aeg oli Eesti talupojale väga karm, sest talupojal oli vähe õigusi ja proovid saada neile uusi õigusi ei õnnestunud Varauusajal oli talupoeg enamasti pärisori, kuid. Võõrvõimud tehti katseid
1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, millega muudeti Balti provintside valitsemine sarnaseks Venemaa omaga. Kaotati tollipiir Eesti-Liivimaa ja Venemaa vahel. Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt.
maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts. Kogu eesti minek rootsi võimu alla: seitse linnuselääni, valitsesid foogtid, maksude ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist.....................................................................
· korrashoiuturgu jätkub kõigile, kes suutsid siiani areneda KOKKUVÕTVALT 1970 2000.a · 70ndad väikeste majavalitsuste ajajärk (pealinnas ligi 90 väikefirmat) · 80d suurte elamuekspluatatsioonivalitsuste aeg (pealinnas 10 firmat) · 90d erastamise algus (1/3 ja 2/3 jaotus) · KÜde plahvatuslik kasv isetegemine · väikefirmade tekkimine ja turuvõitlus · tänaseks (2007.a) korrashoiuturg jagatud HALDUSKORRALDUS Korterelamutes võimalikud 3 varianti : · enamus ise (hange alla 1/3 teenuste mahust) ca 2015% turust (KÜl oma töötajad) · segamudel (ca 1/32/3 teenustest hankega) ca 5060% (KÜ ostab enamuse teenuseid) · delegeeritud mudel (üle 2/3 ostetakse sisse) ca 2030% (valitsejaks haldusfirma) Arendajaga ühendusevõtt · Silmad lahti! · Planeeringud... · Kes me oleme? · Mida me oskame? · Kuidas me teeme? · Mispärast meiega? · Õige ajastus!
vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma
Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''. Katariina 2, taotles eriõiguste kaotamist, kõigi alade allutamist keisrivõimule. 1738. Kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus. Omavalitsus kujundati Venemaa omaga sarnaseks(asehaldusaeg). Keiser Paul taastas endise valitsemis korralduse, hakati võtma talupoegu sõjaväkke nekrutiks.
(tapeti sp, et tahtis rahvale vabaduse anda) VALITSEMISVIIS Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride
Emale, võrreldamatule,, Siinsed baltisakslased olid vajalikud impeeriumi reformimiseks (kuna neil oli läänelik haridus ja mõtteviis) Ümberkorraldused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Ülestõus 1775.a. tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse
vabadustest. Alistumistingimused määrati tihti kindlaks uute võimude ja kohalike elanike vahel sõlmitud lepingutega. Rahva põhimass pidi laskma end ristida ning täitma kristlikke usukombeid, millele lisandusid ka mõningad esialgu võrdlemisi mõõdukad maksud. Ebameeldivam oli kohustus osaleda uute isandate poolt korraldatud sõjakäikudel ning kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus
Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust. Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu
ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa; Lõuna-Eesti aga kaheks: Pärnu ja Tartu maakond. Kõrgeimaks valitsusametnikuks kubermangudes oli kuninga poolt määratud kindralkuberner, kelle ülesannete hulka kuulus peale sõjaväe juhtimise ka riigiametnike kontrollimine, raha laekumise ja kulutamise jälgimine jne. Ma leian, et halduskorraldus Rootsi ajal ei olnud praeguse jaotusega võrreldes just halb. Kui arvesse võtta seda, et kummalgi kubermangul oli ka oma "juht", siis oli rahva elu korraldatud ja inimestel polnud põhjust hädaldada. Kõiki neid olusid arvesse võttes võiks öelda, et elu Rootsi ajal oli tõesti hea. Kas seda saab just võrrelda eluga praeguses Eestis, ma kahtlen, kuid elust Vene ajal oli Rootsi aja elu siiski kordi parem.
annaabi.ee 
