Haldustraditsioonid Lääne- Euroopas Seminaritöö 1 õppeaines Avalik haldus RIV6019 Erle Neeme 10.02.2017 Analüüsitav artikkel: Rugge, F. (2003) Administrative Traditions in Western Europe. - In Peters, G.P., Pierre, J. (eds) Handbook of Public Administration. Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti
Jagades üha rohkem õunu õpilastele on see üha rohkem vähem efektiivsem. Nõid kui ebaõnn saab osaks lumivalgukesele (EL), siis me süüdistame nõida, et meil puudub edukus (Hiina,Putin). Üleval on Euroopa armee teema (perioodiliselt tuleb esile ja siis jälle unustatakse) Käidakse rahumissioiinidel. 19. Piattoni: Mitmetasandiline valitsemine ja Ühtekuuluvuspoliitika Regioonid peaks olema ühtsemad. Regionaalsed toetused, konkurentsivõimekuse tõstmine Etatism - kalduvus despotismi suunas. Seadused on ekspertide pädevusmaa. Heatahtlik despoot. IV POLIITILISE JA ÕIGUSLIKU INTEGRATSIOONI DÜNAAMIKA 20. Poliitilise ja õigusliku integratsiooni dünaamika EÜ-s/EL-is läbi Hirschman'i Väljumise & Väljaütlemise (ning Lojaalsuse) dünaamika mõistete; nb! läbi 3. perioodi (Weiler) Väljumine tähistab org hülgamist ehk kui midagi juhtub, siis saab välja astuda ja uuesti alustada;
sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 37. Üksmeelekultuur, etatism ja ökonomism (Siedentop) Üksmeelekultuur vs etatism Siedentop: USA-d iseloomustab 'üksmeelekultuur' (culture of consent) üksmeelekultuur vs etatism: üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia Etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokraatia Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab
Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930
Soreli, J. A. de Gobineau jt ideid. Nii Saksamaal kui Itaalias aitas fasismi sünnile kaasa Esimese maailmasõja järgne raske majanduslik olukord, suur tööpuudus, korruptsioon, inflatsioon, korralagedus jne. Liitlased otsustasid rahulepingu sõlmimisel karistada Saksamaad suure kontributsiooniga ning sundvõõrandasid olulise osa Saksamaa territooriumist, aidates sel kombel kaasa fasismi võimuletulekule. Kokkuvõttes iseloomustavad fasistlikku ideoloogiat järgmised põhimõtted: · Etatism (pr etat riik) Riik on absoluutne, indiviidid ja grupid suhtelised. Viimased on sallitavad seni, kuni nad jäävad riigi alluvusse. Riigil on oma elu ja oma kõrgemalseisvad eesmärgid; indiviidide eesmärgid peavad olema allutatud riigi eesmärkidele. · Karismaatiline juhtimine Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. Et riik ja rahvas on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe (,,Ein Volk, ein
Riigi roll - + -/+ Pealmine solidaarsuse Sugulus, korporatiivne, Individuaalne Universaalne liik etatism Solidaarsuse peamine Turg Riik Pere kese Turust sõltumatuse tase + (pealmisele - - leivateenijale)
Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Et Mussolini osales oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5
Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Et Mussolini osales oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5
olukorda." Kõige teravamad suhted olid Vabadussõjaväelaste ja sotsialistide vahel, üksteist kritiseeriti ja määriti. Vabadussõjaväelasi süüdistati selles, et nad üritavad tuua Eesti riiki sisse Itaalia fasismi ja natsionaalsotsialismi- Püüdlevad diktatuuri suunas, teevad maha kõike demokraatliku, juhikultus. Tõepoolest vabadussõjaväelastele olid iseloomulikud autoritaarse diktatuuri jooned- Demagoogia ja populism; etatism (ühiskonna liikmete huvide allutamine riigi huvidele ehk esialgu riigi huvid ja siis inimeste huvid); erakondade vastandus. Vabadussõjaväelastel puudus poliitiline programm, ainsaks nõudeks jäi põhiseaduse muutmine ja presidendi ameti loomine. Puudus programm kuidas võidelda majanduskriisiga ja lõpetada seda. Kiideti natukene Mussolini ja Itaalia edukust ja Hitlerit ükskord, kuid siiski Vabadussõjaväelased ei pooldanud neid. 1933
annaabi.ee 
