Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
Poolale ning alustati läbirääkimisi NSV Liiduga... Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel Bolsevistlik Nõukogude Liit Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927
Saksamaa oli aga sõja kaotanud ilma et tema territooriumile ükski vastane oleks astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toi...
Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939, Ribbentrop S. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939. V.E III- Itaali riigipea ja kuningas 1900-1945, kes ei olnud huvitatud riigivalitsemisest. Marss
maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte
K.Pätsi korraldustel puudus seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne zdanovi tulekut oli N.Liidu saatkonna nõunik V.Botskarjov 18.juunil siseministriks määranud oma agendi Maksim Unti. Valitsuse koostamisel ei lastud kaasa rääkida isegi mitte kommunistide juhte, välja arvatud ehk Kominterni esindaja K.Säre. Ministreid soovitasid zdanovile saatkonna töötajad Izmestjev ja Botskarjov. Arvatakse, et Joh.Varese kandidatuuri võisid siiski esitada M.Unt või N.Andresen. N.Andresen on seletanud, et välisministriks hakkamise asjus polnud tal kõnelusi mitte kellegagi peale zdanovi, ja kirjeldanud, kuidas zdanov valitsusse planeeritud isikute kohta iseloomustusi küsis. Valitsuse tegevust suunasid algusest peale zdanov ja N.Liidu saatkond
Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini...
märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid: 1920ndate algul
NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatu...
ja selle tegevus lõpetati. TÜV esindajate mandaadid jäid algul küll alles, kuid peale mässu need tühistati. Kuigi 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu järgi ei pidanud Nõukogude Liidul iseseisva Eesti vastu enam nõudlusi olema, ei oldud siiski maailmarevolutsiooni põhimõttest taganetud ja vastupidiselt Nõukogude valitsusele plaanis Komintern Eestis kommunistlikku riigipööret. Nii ei saadetudki Tartu rahu kohaselt laiali Nõukogude valitsuse ja Kominterni eesti osakondi, hoopis vastupidi, need muudeti põrandaalusteks, et neid hakata kasutama noore riigi õõnestuseks. Juba Vabadussõja ajal oli Eestisse saadetud fanaatiline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kelle ,,õõnestustööd" Nõukogude Venemaa heldelt rahastas. Kingisseppa tunnistuse alusel maksti talle kuus 300 000-500 000 Eesti marka ja noorproletaarlastele kaks korda vähem. Võrdluseks oli Eesti valitsusvägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kuupalk kõigest 48 000 marka. 1923
Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Kominterni-vastane pakt Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni (1919. aasta märtsis loodud kommunistlik organisatsioon) vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939. aastal sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel MRP salajane lisaprotokoll - protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Saksamaa huvi- piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas Teise Maailmasõja algusaastad (1939-1942). Euroopa sõjast maailmasõjani 1. Teise Maailmasõja puhkemise põhjused:
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
Mari Kuusik 9.klass Hitler Adolf Hitler (1889-1945) oli Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja alates 1934-1945 Sakasamaa riigijuht. Hitler sündis 20.04.1889 Austrias Ranshofeni külas riigiametnikude peres. Alates 1907-1913 elas ta Viinis, elatudes juhutöödest. 1913. aastal asus Hitler Münchenisse ning 1914. aastal astus ta Esimese maailmasõja puhkedes vabadahtlikuna Baieri sõjaväkke. Samal aastal sai Hitler sõja käigus mitu korda haavata ning teenis välja kaprali auastme ja pälvis vapryse eest esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(...
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal...
1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940
Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt
aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13
7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussolini poolt juhitav Itaalia 1935.- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia. Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Teraspakt tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa-vaheline sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel 22. mail 1939 sõlmitud leping. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939 Vittorio Emanuele III oli Itaalia kuningas (29. juuli 1900 9. mai 1946), Etioopia keiser (9. mai 1936 3.
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
MRP,Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused:Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin, Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks
Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. Aastatel 19341938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust. K. Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 19251927 , Eestis
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisi...
Inglismaale, kus uut Saksa saadikut ootasid ees kaks vaheldusrikkast ja kokkuvõttes edutut aastat. Suursaadikuna Londonis tegi Hitleri kasvandik peaaegu kõik valesti. Ta vastas kuningas George´ile ,,saksa tervitusega" ja peletas kitsarinnalise käredusega ka heasoovlikud inimesed eemale. Eriti suure pettumuse valmistas see, et Vriti poliitikute enamik suhtus temasse tõrjuvalt. Sõpru leidis ta - nagu tavaliselt eranditult kõrgemas seltskonnas. Oma eesmärki meelitada Suurbritannia Kominterni vastase pakti liikmeks ta ei saavutanud. Vastupidi tema esinemise tõttu nägid Briti diplomaadid temas Inglismaa ja Saksamaa tüllimineku peamist põhjust. Sellest järeldus: isegi geeniusest diplomaat poleks teinud ,,aaria vennast" liitlast, sest britid ei mõelnud uneski ohverdada oma järeleproovitud balance of power´i poliitikat logiseva pakti kasuks vastiku diktatuuriga. Pärast kuudepikkust kaalutlemist
1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra.
1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier) 1939 – Teraspakt Itaaliaga 23.aug. 1939 – MRP : Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping 1.sept.1939 – Saksamaa tungib kallale Poolale. Algab Teine maailmasõda.
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud
2. Mis on külm sõda, kuidas see kujunes ja milles avaldus? Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 1947. aasta septembris Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel. Idapoolkeral rakendati külma sõda sisuliselt – kuid mõistet ennast kasutamata – kõigepealt Vladimir Lenini ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhetesse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu.
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
vabariigi loomisele. Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923. Aasta sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas, 1.detsembril 1924.a. Eestis. Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistlike liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid rahvuse kui terviku huve, püüdes ka diktatuuri kehtestada ning vägivaldselt võimu haarata. Saksamaal kukkusid seda laadi katsed esialgu läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist aga edu. 1922. Aastal tulid fasistid Itaalias võimule. Neid juhtis Benito Mussolini
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda. Siiski ei suutnud see takistada kommunismi levikut. Riigipeaks sai pärast Lenini surma Jossif Stalin, kes alustas kohe erinevate reformidega. Idee oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Üritati teistes riikides mässe korraldada Kominterni juhtimisel, kuid see jäeti üsna pea sinnapaika. Sõja ajal levis sõjakommunism. Oli töökohustus, toitu jaotati normi järgi ja tasuta ning paljud teenused olid üldse lühikest aega ilma rahata. Pärast sõda pandi alus uuele majanduspoliitikale. Toiduaineid ei pidanud enam riigile andma, määrati kindaks masud, võis taas kaubelda ning tasuta soodustused kaotati. Pöörati tähelepanu tööstuse edendamisele ning alustati massilise kollektiviseerimisega s.t
a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud
vange saadeti Siberi aladele tööd tegema. Kus inimesed surid nälga ja külma ning raske töö tagajärjel. 14. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja rahvusvahelised konverentsid 1922. genova konverents. Sooviti tõmmata majandusuhetesse ka Nõukogude Venemaa. Plaan nurjus sest välisriigid ei jõudnud kokkuleppele Nõukogude Venemaaga. Venemaa sõlmis hoopis Rapallo lepingu saksamaaga. Selle kohaselt hakata Saksamaale müüma strateegiliselt olulist toorainet. 15. Kominterni tegevus (F 84-86) Komintern ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid. Läbi selle ühenduse sai kontrollida teiste maade kommunistlike parteide tegevust. Eesmärk oli maailmarevolutsiooni õhutamine. 16. MRP 23 augustil 1939. aastal allkirjastasid Moskvasse saabunud Saksa välisminister Ribbentrop ja tema Nõukogude ametivend V. Molotov mittekallaletungipakti, mille kehtivus oli 10 aastat. MRP sisaldas ka salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning
kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu-- paarigi terveid sukki pole enam jalga panna. Ja õhtul on ohvitseride ball, mille peamiseks kõneaineks kujunevad taaskord edasi lükatud palgapäev ning kuuldused kavandatavast riigipöördest. Samal ajal kui Eesti kõrgem ohvitserkond lõbutseb, rivistatakse piiri taga mehi, erinevates paikades üle Tallinna varjavad end mässulised ning lihtrahva hulgas töötavad agitaatorid. Ja Kominterni juht Zinovjev on saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda. Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus,
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aast...
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik
Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis. Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma. 1929 mais Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta. 1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus – parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus.
augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv 20/1, mille põhiteesid olid: viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; Ida poolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, kõigepealt Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. Külma sõja komponendid - psühholoogiline sõda. Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon);
Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus.
Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
