Otsingule "kolga" leiti 222 faili

kolga – „PsĂŒhholoogia keskkoolile“ 2. J. Uljas, T. Rumberg – „PsĂŒhholoogia gĂŒmnaasiumiĂ”pik“ 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt. – „PsĂŒhholoogia gĂŒmnaasiumile“ 4. Eesti EntsĂŒklopeedia nr.3 5. http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm
Kolga

Kasutaja: Kolga

Faile: 0
1
docx

Kolga mÔis

Taani kuningas andis Kolga ĂŒmbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mĂ”is selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ĂŒmar suurtĂŒkitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sĂ”jas uuemate mĂ”isahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi k...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
100
pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID)  Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vĂ€hemalt ĂŒks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◩ lihtbiomolekulid (vĂ€ikesed orgaanilised molekulid) ◩ oligomeersed biomolekulid (koosnevad vĂ€ikestest ehitusĂŒksustest nagu nĂ€iteks oligosahhariidid jt) ◩ biomakromolekulid (ehitusĂŒksuste arv on suur nagu nĂ€iteks valgud, nukleiinhapped jt...

Biokeemia - Eesti MaaĂŒlikool
2 allalaadimist
35
pptx

BIOKEEMIA

BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tÀnapÀeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarb...

Biokeemia - Eesti MaaĂŒlikool
2 allalaadimist
29
pdf

KloostrimÔis Kolgas

1 KloostrimĂ”is Kolgas ­ mĂ”tteid ja vastuseta kĂŒsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE EessĂ”na Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkĂ”ige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö kĂ€igus tuli vĂ€lja niivĂ”rd tĂ€htsaid, kuid tĂ€helepanuta jÀÀnud avastusi, et...

Eesti ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
2
doc

Venestamisaeg Eestis 19.sajand

Millal ja kelle kÀsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III kÀsul. 2.Kuidas mÔjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis Ôppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles Ôppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuÔpetuse ning emake...

Ajalugu - Keskkool
41 allalaadimist
21
doc

Ülevaade psĂŒhholoogiast - kordamiskĂŒsimused

KordamiskĂŒsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega kĂŒsimustele. KĂŒsimustele vastused leiate T. Bachmanni Ă”pikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on ĂŒks Ă”ige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. PsĂŒĂŒhiliste nĂ€htuste klassifikatsioon. a. PsĂŒĂŒhilised protsessid...

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse - Tallinna Ülikool
327 allalaadimist
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna MustamĂ€e GĂŒmnaasium Rahvuslik Ă€rkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati KĂŒngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku Ă€rkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson...

Ajalugu - Keskkool
156 allalaadimist
7
doc

Rahvariided

Etnoloogilises rĂ”ivauurimuses on vĂ€lja toodud neli suurt rĂŒhma - LĂ”una-Eesti, PĂ”hja-Eesti, LÀÀne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda vĂ”is tĂ€heldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi kĂŒlade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikĂŒlad lĂ€ksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumĂ€el vĂ”is naiste kodukohta nende tanude jĂ€rele varsti Ă€ra tunda. NĂ€ituseks minu kodukihelkonnas Kolga -Jaanis, kĂ€isid Oiu naised pĂ€ratutes valgetes "ratastanudes". KĂ”rval, Oti kĂŒlas, kanti toreda kumerusega "kukelaulusule" moodu tanusid. Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika kĂŒlas olid juba Karula tĂŒlltipulised "lĂ€tstanud" moodus." 4 V ö See on HÀÀdemeeste...

Kirjandus - PÔhikool
29 allalaadimist
8
doc

Miks kunst ja kultuur armastab hulle

Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mĂ”tlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle KĂ€opesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pÀÀseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna ĂŒllatavalt hĂ€sti ning tema teistsugune maai...

Kunstiajalugu - Eesti Kunstiakadeemia
138 allalaadimist
20
doc

NĂ€rvisĂŒsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM MĂ”isted neuron - nĂ€rvirakk koos oma jĂ€tketega dendriit - nĂ€rviraku jĂ€tke, mida mööda juhitakse erutust nĂ€rviraku suunas; kas lĂŒhike ja puuvĂ”rataoliselt hargnev vĂ”i niitjas akson - nĂ€rviraku jĂ€tke, mis juhib nĂ€rviimpulsse nĂ€rvirakust...

Bioloogia - Keskkool
222 allalaadimist
26
doc

Seedeelundid

Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite sĂŒsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvĂ”tuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jÀÀkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ĂŒhinenud ÔÔn...

Bioloogia - Keskkool
174 allalaadimist
9
doc

Hingamiselundid

Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite sĂŒsteem tĂ€idab vĂ€liskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ĂŒlesannet ja koosneb jĂ€rgmistest elunditest: ninaÔÔs cavum nasi kĂ”ri larynx hingetoru trachea p...

Bioloogia - Keskkool
102 allalaadimist
17
doc

UrogenitaalsĂŒsteem

Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsĂŒsteem) hĂ”lmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad tĂ€idavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ĂŒlesanded ja liigitus Ainevahetus...

Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist
13
doc

Meeleelundid - nahk

Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tÀhtsus Organismile mÔjuvad Àrritused vÔetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kÔikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvÔtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest vÀga suure tundlikku...

Bioloogia - Keskkool
94 allalaadimist
3
doc

Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad

-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sĂ”jad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. PĂ€risorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. T...

Ajalugu - Keskkool
115 allalaadimist
4
rtf

Klassitsismiaegne kunst Eestis

­19. sajandi kunstisuund, mis lÀhtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mÔistuspÀrasust, selgust, vormikooskÔla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassit...

Kunstiajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
3
doc

Eesti 19 saj. lÔpp ja 20. saj algus

sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripÀra vastu. KÔikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tÔus. Seda kÔike sellepÀrast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. TÀnu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast mÀrku andma. KÔik sai alg...

Ajalugu - Kutsekool
137 allalaadimist
4
doc

18-19saj vene aeg eestis

Sajandi lĂ”pp Ado Grenzstein ja venemeelne kultuur Laulu- ja mĂ€nguseltside kavas lihtsameelsed komöödiad Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lĂ”pul asus andma vĂ€lja ajalehte `Olevik', milles mĂ”testas eelkĂ”ige Venemaale lĂ€henemise kasutegureid Hugo Treffneri gĂŒmnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi'...

Ajalugu - PÔhikool
138 allalaadimist
82
doc

Eksami kordamiskĂŒsimuste vastused

Eesti metsade ĂŒldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on vĂ€ga lai mĂ”iste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kĂ”igi metsa kasutusviisidega (tĂ€htsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja Ă”petab kĂ”ike metsaga seonduvat ja sisaldab endas...

Eesti metsad - Eesti MaaĂŒlikool
286 allalaadimist
4
doc

Valimised-demokraatia kool?

Kolga -Jaani GĂŒmnaasium 11 A VALIMISED ­ DEMOKRAATIA KOOL? Essee AineĂ”petaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ĂŒhiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva mÀÀrav osa ĂŒhiskonna kĂŒsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -Ă”iguste olemasolu. Demokraatia mĂ”iste tuleneb sĂ”n...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
39 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !