Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, v...
Kokkuvõte Jagatud Saladused Agnes Kolga Tegelased: Johanna- hüüdnimi Hanna 18 aastane Hanna parim sõbranna Ingrid (pikkade blondide juustega) Hanna ja Ingrid käivad 11 klassis Ingridi vend Oskar Oskari sõber Aleksander Oskar ja Aleksander käivad 12 klassis Hanna vend Kaarel 4 aastane Hanna ekspeika Kevin Hanna ema ja isa ning Kaarli tegelik isa ja Hanna ema parim sõber Indrek Johanna on oma elus läbimas väga rasket etappi, ta on läinud lahku oma
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talit...
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone
transpordivad sel teel infot organismi ühest osast teise (vt. Sisesekretsiooninäärmed) Talituslik NS jagunemine: 1. s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem 2. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. ...
neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülemisele poolusele (otsale) kinnitub neerupealis ehk suprarenaalnääre. See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist. http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid: neerud renes kusejuha ureter kusepõis vesica urinaria kusiti urethra Neerud renes neer ren
toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv venoosne veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. TartuTervishoiu Kõrgikool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja
imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/Image489 MÕISTED -digestioon digestio e.seedimine -absorptsioon absorptio e. imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e
· AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu (teoreetiliselt on 20 proteinogeense põhiaminohappe baasil võimalik 2,4 x 1018 valgu teke). Polüpeptiid - ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest. Kokkuleppeliselt nimetatakse valguks polüpeptiidahelat, milles on üle 50 AH-jäägi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia Polümeriseeruda (lähteaine molekulide liitumine suurteks makromolekulideks) võib erinev arv AH, kuid ühes polüpeptiidahelas ei saa olla üle 600 AH. Praeguseks on tuvastatud ligikaudu 1500 valgu AH koostis. Esimesena avastati insuliini AH koostis (F. Sanger 1954). Insuliin koosneb 51 AH-jäägist. 2. Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, s.t
õiglast karistust ja vabastanud oma rahva hirmust Sarviku ees. Surmamise asemel ta aheldas sarviku kalju külge. Kas siis Tuuslar oli tõesti hullem kurjategija kui Sarvik ? Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge. Tema eesmärgiks ei olnud kurjuse absoluutne hävitamine, vaid selle ohjamine. Psühholog Voldemar Kolga leiab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis "Kurja aheldamine" lausa, et USA ekspresident Bush oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuril...
· vees lahustumatud · lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) · on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena · toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja
Meditsiiniline biokeemia kasutab üldise biokeemia baasteadmisi kas teoreetilistel eesmärkidel - rakukomponentide koosseisu, ehituse ning funktsioonide iseloomustamine molekulaartasemel ja saadud info seostamine organismi normaalse ja patoloogilise seisundiga või rakenduslikel ehk praktilistel eesmärkidel nagu · haiguste patogeneesi molekulaarsete mehhanismide tuvastamine Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia · haiguste diagnostika ja kulu jälgimine biovedelike ja kudede keemilis-ensümaatiliste parameetrite alusel · ravi (ensüümteraapia, kemoteraapia) teadusliku baasi loomine · uute ravimite efektiivsuse/toksilisuse hindamine nende metabolismi, toime- ja detoksikatsiooni mehhanismide detailse tuvastamise alusel
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
avaldati 1938 "Õpilaslehes" ja 1942 "Postimehes" Soomes "Kodutee" ja "Eesti Looming" Rootsis koguteoses "Homse nimel" 1943 I auhind lugu "Vanas kõrtsis" 1945 liitus kirjandusrühmitusega "Tuulisui", ajakirja "Radikaaldemokraat" asutaja ja "Sõna" toimetaja. Tegevus Aastast 1950 väljaannete "Tulimuld" ja "Teataja" kaastööline 195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää"
Väikesed inimesed Kuuldes väljendit ,,väikesed inimesed", siis esimese asjana hakkab mul peas kummitama Peeter Tooma protestilaul: " Väiksed kastid, linna servas. Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata parall...
(taimedes - tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes - kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis - riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. Glükogeeni depooks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostas M. Kolga Biokeemia organismis on maks ja lihased. Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. 4. Kaitsefunktsioon Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest - mukopolüsahhariididest
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7 2 Kalevi...
Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon. Aktiivne kaitsefunktsioon avaldub silmapilu reflektoorses sulgemises ereda Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk valguse korral, tolmu, läheneva ohu korral silmale. Pilgutamine aitab eemaldada silmast väiksemaid võõrkehi, samuti niisutab ühtlaselt silma eesmist pinda. Passivne funktsioon seisneb pidevas
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
Kolga-Jaani Basic school European Union Roosmary Suigusaar Form 9 Kolga-Jaani 2010 Site map What does European Union?...........................................................3 The main aurthorities....................................................................4 Information...............................................................................5 What does European Union? European integratsion process began in 1951, when concluded European Coal and Steel Community founding agreement between Belgium, Netherland, Luxenbourg, Italy, France and West Germany. It was to prevent armed conflicts between the Member States. EU is economic and political partnership between 27 democratic European countries (Austria, Belgium, Bulgaria, Cyprus, the Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Ireland, I...
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
HIIUMAA AMETIKOOL Renek Tiku Vana puitakna vale parandusviis Referaat aines “Ehitusfüüsika alused” Palkmajaehitus PM18 Viljandi 2018 Remondiga algust teinud inimesed on lisaks muule üle vaadanud ka oma akende seisukorra. Saades aru, et akende omadused on aja jooksul ilmselgelt halvenenud, mõeldakse üldjuhul aknad uute vastu välja vahetada. Targem oleks puitaken taastada. Huvi või raha puuduse tõttu tullakse tihti lagedale ideedega, mis on odavad ja kiired, kuid võivad elanikule/omanikule teha karuteene. Vanu puitmaju remontides tuleks iseloomu ja terviklikkuse säilitamiseks eelistada kas puitakna taastamist või asendamist uue puitaknaga. Samuti on see ökoloogiliselt sõbralikum kui plastaken ja ajalooliselt tähtis säilitada. Klaasitud puitaknad hakkasid Eestis levima 19. sajandi esimesel poolel (joonis 1). Akna eelkäijaks võiks lugeda kah...
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teab...
kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO peakorter asub New Yorgis ning peasekretär on korealane Ban KiMoon. Eesti ÜROs Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadik ÜRO juures New Yorgis on hetkel Margus Kolga ja Genfis Jüri Seilenthal. ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, LadinaAmeerika ja Kariibi, IdaEuroopa, LääneEuroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast IdaEuroopa gruppi. ÜRO eesmärgid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus, sotsiaal, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas.
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Su...
PARIKA RABA Kreete Johani Karin Kiilaspä Kadri Sülla Asukohast · Viljandi maakonnas Suure-Jaani ja Kolga- Jaani vallas · Suurus 3426 hektarit · Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba · Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala · Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 · Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid · Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · ...
Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi
Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning...
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilas...
Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja. Kõige suurem on Kahala
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vaha...
- Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse . - Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke - Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti meestest ja saadeti juuli algul tagasi eestisse kolga lahte. Nad liikusid Järvamaale kautlasse, ja sellega Erna retk ja andsid saksa vägedele teateid punaarmee liikumistest Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel. Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi. - 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja väga kspaljud laevad leidsid ka märja haua. Saksa okupatsioon :
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas
1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l. * Kassari 79 Tallinna l. * Naissaar 80 Kolga l. * Kihnu 81 Hara l. * Väike-Pakri 82 Eru l. * Suur-Pakri 83 Kunda l. * Ruhnu 84 Narva l. * Abruka 85 Soome l. * Vilsandi o * Prangli
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal. Äärmuspunktid mandril põhi pärispea ps, purekari neem, lõuna naha talu peetri jõe ääres, ida Narva, lääs Noarootsi ps, Merel põhi Vaindloosaar, lääs Saaremaal Nootamaa talu
Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda ) Moskva lähedal Venemaal Lihtsus, selgus, õpetlikud teemad Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli
käivitamine. Traditsioonide loomine Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991 Eesti esimene alaline esindaja ÜROs oli Emst Jaakson Eesti suursaadikus New Yorgis: 1991 -1994 Ernst Jaakson Eesti 1994 -1998 Trivimi Velliste 1998 2000 Sven Jürgenson ÜROs 2000 2004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 2004 - 2010 Tiina Intelmann 2010 2015 Margus Kolga 2015 praeguseni Sven Jürgenson Maailma suurima rahvusvahelise Mida organisatsiooni liikmeks annab olemine tähendab Eestile ÜRO vastutusrikast osalust maailma hetkeprobleemide Eestile? lahendamisel ja pikaajaliste globaalprojektide elluviimisel. ÜRO ÜRO peakorter asub asukoht New Yorgis https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvas te_Organisatsioon Allikad http://vm
mahajäetud ratastool telefoniputka kõrvalt. Nüüd oli selge,et otsida tuli ratastoolis istunud ,,invaliidi" koos oma kaasosalisega,kes helistas samal ajal telefoniputkast poodi. Väikese otsimise peale leiti kurjategijad politsei arvutivõrkude abil. Kuna kaks pätti olid naaberlinnas täpselt samamoodi juveelipoodi röövinud,siis olid nende nimed politseile juba õhtuks teada. KristjanKaarel Kolga. 6. klass Lüganuse Keskkool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
