põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eestis riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea kui
nov keiser siiski allkirjastas selle, kuid Saksamaal puhkes revolutsioon ja kava ei saanud teostada. 11.nov 1918 toimus üle mitme kuu Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust ka EV esimene relvastatud kaitsestruktuur: Kaitseliit. Vabdussõda- Punaarmee koondas oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed lööbi tagasi veel siia jäänud Saksa vägede poolt. 28.nov 1918 vallutati Narva Ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestöastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti. Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide
Mida kõike saab elus teha ilma rahata Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuol...
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kaht...
38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali
Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine (Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse
Oli ka Päästekomitees. Jaan Tõnisson- asutas Eesti esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (lk. 10). Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees. Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks. Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas. 3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos: Maanõukogu/Maapäev ja selle vanematekogu, Päästekomitee, EV Ajutine Valitsus, Eesti Töörahva Kommuun, Landeswehr? Maanõukogu/Maapäev tegutses 1917-1919. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. Vanematekogu eesmärk oli soodsal võimalusel Eesti Vabariik väljakuulutada ning vabaneda enamlaste võimust. Päästekomitee tegutses 1918. Kuulutasid 24.veebruaril välja Eesti Vabariigi ning võtsid vastu 5 päevakäsku. Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919. Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata
poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama 13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 28.november 1918 14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. 15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. 16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu
· Maapäeva valimised maikuus 3. Millised olid enamlaste tähtsamad ümberkorraldused? (5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6. Mida kujutas endast Eesti Töörahva Kommuun? 7. Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et 8. anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas 9. enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. (52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik) 10. Millal saabus murrang Vabadussõjas? Millised olid sellepõhjused? (5) 11. Murang Vabadussõjas saabus 1919. aasta alguses, kui Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner käskis alustada üldpealetungi. 12. PÕHJUSED:
ARVESTUSTÖÖ NR. 3 Suur Prantsuse revolutsioon 1. Milles seisnes vana korra kriis? (2p.) 2. Vaata pilti ja vasta küsimustele. (3p.) a) Missugust sündmust kujutatakse pildil? b) Miks on 14. juuli prantslaste rahvuspüha? 3. Selgita mõisted. (7p.) · trikoloor · kommuun · rahvuskaart · giljotiin · rojalistid · reform · generaalstaadid 4. Täida tabel. (4p.) Revolutsiooni positiivsed tagajärjed Revolutsiooni negatiivsed tagajärjed
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval...
esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3
Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop Platon. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast
(Reggae 2006; URI 2002) Tänavajutlustajad Leonard Percival Howell, Joseph Nathaniel Hibbert ja Archibald Dunkle hakkasid jutlustama, et Kristus on tagasi tulnud ja Messias on tulnud Aafrika inimesi päästma. Kuuldus levis kulutulena üle Jamaica, põhjustas rahutusi ning võimude seas pahameelt. Inimesed, kes liitusid tänavajutlustajatega, hakkasid end nimetama rastafarideks. Nende jaoks muutus Haile Selassie I elavaks jumalaks. (Reggae 2006) Esimene rastafari-kommuun, Pinnacle'i kommuun, asutati 1940. aastal Leonard P. Howelli poolt St Catherineÿis. Ta kuulutas, et valge rass on mustast madalam ning valged saavad tehtud ülekohtu eest kättemaksu. Howell hakkas uskuma, et teda on kuulutatud saatma tõelise Messia tulekut. Howell pani paika ka rastafari-reeglid millest kõik rastad küll kinni ei pea. Reeglite hulka kuuluvad näiteks, et must rass on ülim rass, valgete vastu peab vaenu pidama ning Jamaica valitsuse ja ametiiskiute võimu eitamine
sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon.
sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon.
Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogude kätte,mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa ,kuna nii avanes võimalus
sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja
12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15. Miks soovisid Euroopa riigid endale kolooniaid? 16. Mille poolest erineb dominjoon nö tavalisest kolooniast? 17. Võrdle Inglismaa välispoliitikat 19. saj. II poolele ja 20. saj. algul. 18. Selgita: ,,raua ja vere poliitika", kolonialism, koloonia, dominjoon, Pariisi Kommuun, rantjee, parlamentaarne vabariik, ametiühing, streik, isolatsioonipoliitika, Kolmikliit. 19. Kes nad olid? Millega on end jäädvustanud ajalukku? Wilhelm I, von Bismarck, von Bülow, Napoleon III, Victoria, Edward VII.
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all.
kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte langes palju Eesti linnu. Sõda oli eestlastele väga raske, kuna vastasel oli tugev ülekaal nii arvuliselt kui relvastuses ja siinsel rahval oli raske uskuda, et nn "väike Eesti" midagi "suure Venemaa" vastu teha suudaks. Narvas tekkis Eesti Töörahva Kommuun, mille eesmärgiks oli jätta välismaailmale mulje, et toimub kodusõda. Kuid tegelikult allus see kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. 1919.a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid
Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Saab, sest eestlased omavahel sõdisid, aninult et teised olid punaste poolel. Hiljem kuulutati Narvas välja Eesti töörahva kommuun, et jätta vabadussõja mulje eestis. 12.Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua) Lepiti kokku Eesti riigi piire ja rahu punaste vahel. Eesti defakto. Eesti kommunistlikud väed löödi laiali. Eestist välja veetud varad tuli tagasi tuua.
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu).
Johan Laidoner 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner
18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia,
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
keisririigi väljakuulutamist? ENNE SÜNDMUS PÄRAST Tööerakonna loomine Inglismaal x x Prantsuse – Preisi sõja algus Bismarcki tulek poliitikasse x x Napoleon III aeg Prantsusmaal x Kodusõda USA-s 45.Milliste riikidega seostuvad allpool loetletud mõisted: HIILGAV ISOLATSIOON, „RAUA JA VERE“ POLIITIKA, TRUSTID, KAUBOI, MAAILMAPOLIITIKA, PARIISI KOMMUUN, DOMINIOON, KOLMIKLIIT, HOME RULE, KU KLUX KLAN SAKSAMAA PRANTSUSMAA INGLISMAA USA „raua ja vere“ Pariisi Kommuun Hiilgav kauboi poliitika isolatsioon maailmapoliitika trustid home rule Ku Klux Klan Kolmikliit dominioon Valige igast riigist üks mõiste ja kirjutage sellele seletus:
sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinnangul võib lääne tüüpi linnade algeid leida ka teistes kultuurides, kuid linn kui kommuun (linnakommuun) selle sõna tõelises tähenduses on omane vaid Läänele. Tema väitel peab linnaks nimetatavas asumis prevaleerima kaubandus- majanduslikud suhted ning asum ise peab omama järgmisi tunnuseid: kindlustused turg kohalik kohus ja vähemalt osaliselt autonoomne kohus kindlakujulise assotsiatsiooni vormi vähemalt osaline autonoomia ja autokefaalia (s.t. linnakodanike osalusel valitud võimuorganite valitsemine)
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine:
Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon
4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5. Sest kui saksa väed uuesti tulid, vallutasid nad juba iseseisva riigi ja see jättis ülejäänud maailmale halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6. Iseseisev riik, mida tunnustas vaid Venemaa ja kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Anvelt. Narva natsionaliseeris suurettevõtted, moodustati põllumajandusühistud, toimusid repressioonid. See tehti, kuna siis kui Narva püüab rünnata ülejäänud Eestimaad, siis on see kodusõda ja teised riigid ei saa sinna sekkuda. 7. Miks suudeti pool Eestis nii kiiresti vallutada ? 7. Sest valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, kuna Saksa oli Eesti rahvus-väeosad
5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Ta oli halvasti ettevalmistatud. 10.Mida kujutas endast Pariisi Kommuun? Tööliste moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus. 11.Milliseid ümberkorraldusi viidi sisse III vabariigis? Kodanikuõigused, vähendati kirikut koolis ja ühiskonnas, Tasuta algharidus. 12.Millised olid Prantsuse majanduse põhiprobleemid? Veini ei tahetud enam osta, põllum. konkurentsist väljas. 13.Kes on rantjee? Laenuprotsentidest / väärtpaberituludest elatuv isik. 14.Kuidas püüti ellu viia Prantsuse välispoliitikat
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse
· kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive
Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu
· 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu
1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritan...
poliitiline keskus Nidaros Dome Toomkirik, katedraal Norra, Trondheim Püha maa Juutide püha maa, Iisrael, Jeruusalemm Iisrael ja Jordaania territooriumil, mis on kõik seotud juudiusuga. (Kristlased, juudid ja muhameedlased) Santiago de Pealinn, autonoomne Põhja- Hispaania Compostela kommuun, paavst Aleksander III pühaks kohaks kuulutatud, Tähe Väli, UNESCO maailmapärandi kaitse all Taj Mahal Mausoleum, Agra lähedal, India UNESCO maailmapärandi nimestuses, sultan ehitas selle oma 15. naise auks. Tegemist
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali...
Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned? Eksisteeris vaid üks erakond(Isamaaliit), ajalehes ei tohtinud valitsuse vastu midagi öelda. 1937(8), Päts sai aru, et vaikiv ajastu pole õige asi ning moodustati uus eelnõu (1. jaanuar 1938 vastu võetud), Kasutusele tuli president(Päts). Vabadussõda Eesti töörahva kommuun 28. nov 1919 (juhtis Jaan Alvelt) Valgete loodearmee ( Vene tsaari pooldajad) Eestlaste pealetung jaanuar 1919 ( Tartu ja Narva tagasivõtt) 31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö asutav kogu koosneb rahvast, 1920 kõrgeim võim rahval, rahvas valis parlamendi majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turva...
tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: poliitiliste parteide keelamine, tsensuur ajakirjanduses, riigikogu ei kutsuta kokku, eriolukorra kehtestamine. 1938 uus põhiseadus (II), mis kehtestas presidendi ametikoha, kelleks sai Päts. 2)Mõisted. Eesti töörahva kommuun eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas Maanõukogu ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad.
Reggae Jamaika rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku kohta (2001), mis siiski on viimasel ajal väh...
kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas. 7 Sõna ajalugu Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis.
Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
