Andres Larka Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Laeva külas möldri pojana. Ta oli olnud kolm korda abielust ning kasvatas kahte poega Georg-Andres (teisest abielust) ja Peeter Jaak Larka (kolmandast abielust). Andres Larka astus vabatahtlikuna sõjaväkke septembris 1899. Sõjaväeakadeemia lõpetamisel mais 1912 autasustati teda 3. järgu Anna ordeniga. Esimeses maailmasõjas osales 40. jalaväediviisiga lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas. Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26
jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse
I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann
kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid ka teistes linnades. 2. juunil 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eeskuju nägid vapsid Soome Lapua-liikumises, mis näis aastatel 19291930 jõudvat oma eesmärkideni. Alustanud oma tegevust kommunistide ja sotsiaaldemokraatide vastastest
ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit
6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. *Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel. *Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks
Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www.hot.ee/vabadussõda · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da
neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne. 1930. aastate algul valmistuti Eestis sisse seadma uut põhiseadust. 1932. aasta augustis ja 1933
Artikkel oli põnev kuigi oleks võinud vähem raamatu materjali kasutada ja läheneda asjale teisest küljest. 3) Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret Jaak Valge ( Ajaloolane) Eesti Ekspress 05.09.2008 Kahtlusteta on 1943. aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis. 12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda. Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema. Ja küllap ta teadis, et kogu senine poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue reziimi kindlustamist
Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht
Vabadussõjalaste poliitika oli paremäärmuslik ja natsionalistlik. Neid on võrreldud ka fasistlike ja natsionalistlike liikumisega, kuid nende eesmärkide täideviimisviisid erinesid viimaste omast märgatavalt. Vabadussõjalased muutusid elanikkonna seas väga populaarseks. 1933. aastal läks läbi nende põhiseaduse muudatus, mis aga kunagi kehtima ei hakanud, sest 12. Märtsil 1934 sooritasid K.Päts ja J.Laidoner riigipöörde. Andres Larka võitis Riigivanema valimised 51%-ga, kuid K.Päts ja J.Laidoner vahistasid umbes 500 vabadussõjalast, vangistan nende juhid, sulges umbes 400 organisatsiooni jpm. Lubatuks jäi vaid üks partei Isamaaliit. Artur Sirgul õnnestus 1934. aastal vanglast põgeneda, kuid ta suri segastel asjaoludel 1937. aastal Luksemburgis. Andres Larka vabanes vanglast 1937. aastal, kuid arreteeriti uuesti 1940 aastal peale ENSV väljakuulutamist. Ametlike andmete kohaselt suri Larka 8. Jaanuaril
Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus
Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli
Paraku seda ei tehtud. Alles 27.juuni 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. SISEPOLIITILINE KRIIS______________________________________________________ Süveneb rahulolematus; Autoriteedi langemine; Killustatus; Hakati kõnelema erakondade korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest, valitsuskriiside tekitamist ja venitamist, portfellide valimist, jne. Uue poliitilise jõu- Vabadussõjalaste esiletõus. (Keskliidu esimees Andres Larka, tema kõrval Artur Sirk) PÕHISEADUSE KRIIS________________________________________________________ Riigikogul liiga suur võim Vajatakse presidenti Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 kolmandal rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ülisuur võit ÜLEMINEKUAEG___________________________________________________________ Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele.
· erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad
Aasta 8. Detsembril riigipöörde katse ning rahvale serveeriti asja nii, et vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus. 9. „Juhitava demokraatia“ periood Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama, kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks. Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka, Eenpalu, Anvelt, Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister.
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks vormiks määrati algul üks diviis, mille ülemaks nimetati kindral Tõnisson. 16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.29.
rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 19111916 oli ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. Juhtis seejärel Ee...
põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Maj olukorra halvenemisega süvenes kiiresti rahulolematus • Parteid hakkasid lagunema ja valitsused kestsid järjest lühemat aega • Kerkib esile uus poliitiline jõud – vabadussõjalased – “vapsid” • Vabadussõjalaste Keskliit sai populaarseks valitsuste kritiseerimise ning eelkõige uute liikmete lubamisega (Kes polnud VS-ga seotud) • Erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab
Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust
Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud
Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppimine Kooli esimene juhataja Anton Anson Õpetajad peamiselt eestlased Tuntumad lõpetajad Hans Pöögelman, Aleksandr Tõnnison, Andres Larka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpetas tegevuse 1906. a revolutsiooni tõttu Lõputunnistuse sai 284 õpilast Kogu aja jooksul õppis koolis 1075 õpilast Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva
EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva
Viru üksik jalaväepataljon 1. Väeosa loomine. Asutati 06.12.1917. I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku. II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas. 2.Osalus vabadus sõjas 28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt
aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus Kes nimetati 1938. aastal Eesti Vabariigi presidendiks? Konstantin Päts Kes esindas opositsiooni Pätsi vaikival ajastul? Jaan Tõnisson Kes oli nimekas Soome poliitik ja sõjaväelane, marssal, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal? Mannerheim Kes oli Nõukogude Liidu poolt Eestisse juunipööret läbi viima saadetud tegelane? Andrei Ždanov Kes oli vapside nimeline juht? Andres Larka Kes oli tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941? Johannes Lauristin
Ühel sellisel kontserdil kohtab ta tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt Maria Kruzewskat, kes nüüd on Peterburi konservatooriumi üliõpilane. Samal, 1909 aastal abiellub 27aastane Laidoner 22aastase Mariaga. 1912. aasta juunis lõpetab 28aastane Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga. Eestlastest lõpetas koos Laidoneriga sõjaväeakadeemia veel tulevane kindral Andres Larka, kes ülendati õppimise ajal alamkapteniks ja samuti autasustati Püha Anna III klassi ordeniga. Üldse omandas enne Esimest Maailmasõda Peterburi sõiväeakadeemias sõjalise kõrghariduse kaheksa tulevast eesti kindralitadmirali. Enne Laidoneri oli selle lõpetanud tulevane kindralmajor Dmitri Lebedev ja kindralleitnant PaulAdolf Lill. Peale Laidoneri lõpetas selle veel tulevane kindralleitnant Nikolai Reek, tulevased kindralmajorid Jaan
Kriisi lahendamiseks oli võimalus teha uus põhiseadus. 1932 - Valiti viies riigikogu koosseis. 3a. Riigikogu võitles majanduskriisiga: - 50% võrra vähendati põllumeestelt kogutavat tulumaksu. - Talvekuudel keelati talude müümine. - 1932. a alates keelati mõlemal abikaasal korraga riigiasutustes töötamine. - Hakati töötama välja uut põhiseadust, mis annaks riigivanemale suuremaid õiguseid. 1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink. Vapsid nõudsid: - riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra. - et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused. - riigi suuremat sekkumist majandusse. Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“. 1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934. Hakatakse tegema ettevalmistusi, et üles seada riigivanemaid. Hakatakse
Uue poliitilise jõu- kolmandal rahvahääletusel Vabadussõjalaste esiletõus. vabadussõjalaste põhiseaduse (Keskliidu esimees Andres eelnõu ülisuur võit Larka, tema kõrval Artur Sirk) 3.KUIDAS ON SEOTUD ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA EESTI SISEPOLIITILINE KRIIS? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist.
Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi
kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega. Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi ametikoha. 33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused, õigus parlament laiali saata, ise õigusseadusi välja kuulutada ja parlamendi seausi keelata
koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu
Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934.aasta aprillis, kavatsesid vabadussõjalased ka ise osaleda. Nende võidus oldi enam kui kindel, kuna nad olid väga populaarsed. Ka riigipea valimised oleks suure tõenäolisusega võitnud nende kandidaat- erukindral Andres Larka. Et nende võitu ennetada, toimuski 12. märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre, mille teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. See seadis väga palju piiranguid ning rangeid kontrolle, st - senine demokraatia, mille poole eesti inimesed niiväga püüelnud olid, oli põrmustatud. Sellise tegevuse tulemusena tekkis autoritaarne diktatuur. Võin isegi ette kujutada, mis tundeid valdasid vabadussõjalasi, kes olid oma verd valanud selle nimel, et Eestist saaks demokraatlik vabariik,
Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse.
- Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol. organisatsiooniks ligi 20 000 liikmega Oldi radikaalne jõud Juhiks erkindral A. Larka, tegelikku juhtrolli etendas aga A.Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti
võisid liituda ka vabadussõjas mitteosalenud. Rahva seas isegi ootamatult hästi vastu võetud liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka, korraldasid Konstantin Päts ja Johann Laidoner sõjaväelise riigipöörde, keelustades EVL tegevuse ning pannes alguse nn ,,vaikivale ajastule". Avalikkusele põhjendati seda küll vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga, kuid valimiste tulemuste valguses tundub see endiselt rumala õigustusena võimu enese käes hoidmiseks. Ilmselt ei oska keegi meist arvata, milline oleks Eesti riigi saatus olnud vapside
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pi...
põhjustajana nähti halba põhiseadust, arvati, et põhiseaduse peamine puudus on presidendi ametikoha puudumine. Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille üheks poliitiliseks eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine. Oma peamiste vastastena nägid vabadussõjalased erakondi. Vabadussõjalased leidsid majanduskriisist mõjutatud rahva hulgas laialdast poolehoidu, kujunedes suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Vabadussõjalaste liidriteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. 1932.a. rahvahääletusel kukkus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu läbi. Selle eelnõu vastu olid vabadussõjalased pidades seda liialt pehmeks. 1933.a. juunis kukkus järjekordselt läbi Riigikogu põhiseaduse projekt. 1933.a. suvel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, EVKL suleti. Sama aasta oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Selle kohaselt sai suure võimu rahva poolt valitav riigivanem
Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas kaitseseisukorra ja määras Juhan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929. aastal loodi organisatsioon e.vapsid · Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka · Tegelik juht oli Artur Sirk Kons tantin Päts · 1917 osales ta Eesti Sõjaväelise Ülemkomitee esimehena · Valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks Johann Laidone r · Eesti sõjaväeline ja poliitik · Teenis vene sõjaväes · 1918 Sõjavägede ülemjuhataja · Suure autoriteediga Eesti sõjaväes Johan Pitka · Eesti Vabariigi merejõudude juhataja · Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei · Organiseeris
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis.
devalveerida Eesti kroon, mille peale tuldi aga palju hiljem. Stabiilsus sisepoliitilistes suhetes ei püsinud kaua. Inimesed olid üsna paranoilised ning kõigis hädades olid süüdi poliitikud. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Ohuks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Nende avaldused leidsid rahva hulgas suurt toetust, süüdistades poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev põhiseadus, kuna leiti, et Riigikogu on enda alla haaranud liiga suure võimu. Selle tulemusena tehti mitu rahvahääletust. Esimesed kaks rahvahääletust kukkusid aga läbi. Pinged olid suured ja mitmetel rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret.
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Poliitikasse üldreeglina ei kiputud. 1925. aastal liit lagunes, kuid osa tema liikmeid asutas 1926. aastal Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Taolisi liite loodi ka teistel linnades. 1929. aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska, A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas
J.Tõnisson tagasi ja uue põhiseaduse järgsete valimisteni astus ametisse Ajutine valitsus, mida juhtis K.Päts ning kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes. VAIKIV AJASTU Riigipööre Vapside põhiseadus jõustus 1934.a jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja Riigikogu valimised leidma aset märtsis. Kanditaatideks kindral Johan Laidoner, August Rei, Konstantin Päts, vapside esindaja kindral Andres Larka. Juba eelhääletusnädalal sai Larka üksi tunduvalt rohkem hääli kui teised kokku. Võimule tulles lubasid nad kroonuvargustes süüdistavad K.Päts ja J.Laidoneri kohtu alla anda ning trellide taha toimetada. 12.märtsil 1934 kasutas Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi ning kehtestas samastas päevast alates kuueks kuuks kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks, põhjendas seda vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
