ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK) Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid) Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust * keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist * regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja * regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel * pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihiotstarbeliste eraldistena, väheneb kohapealne otsustamis ja manööverdamisvõime
Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha. Hoolimata Eesti väiksemast majanduskasvust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oskas Eesti 2015. aastal kulusid paremini kontrolli all hoida. ELi 28 liikmesriigi keskmine
koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati.
kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata. Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei tähenda, et omavalitsusele jääb käsutäitja roll. Omavalitsuse poliitika annab igale kohale oma näo. Unitaarriigid on nt: Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid. Tõhus kontroll võimukasutuse üle on väga oluline. Võimu kontroll on vajalik selleks, et tagada ühisvara kasutamist rahva
Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal Keskvalitsuse ja Avaliku sektori Kolmas sektor omavalitsuste vastutus juhtimine ebaefektiivne nõrgalt arenenud ebaselge Haldusreform Madal Puudulik Halb Puudulikud teadmised Liikmeid vähe Liikmed
● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28
rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis. 2) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi ulatuses, kui mitte rohkm kui 0.5% sisemajanduse koguproduktist aastas. 3. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis. · Antud nõuet nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega.
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu,
1905. a. revolutsioon ja Eesti Kriisi põhjused Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Lu...
ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident. 500 kroonisel rahatähel. 1880-del Suur Lõhe Venestamine ja uus rahvuslik tõus Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust
korraldavaid ja otsustavaid küsimusi ei peaks hakkama ajama valitsuse kaudu ning et territoriaalne erinevus ja sellest sõltuvalt teised vajadused oleks hõlpsamini esindatud. KOVi ülesanne on korraldada ja hallata kohalikku elu ja olu, haridust, sotsiaalküsimusi ja transporti Kaheastmeline kohalik omavalitsus - esimese tasandi moodustavad regionaalvõim ja keskvõim, mis on keskvalitsuse käepikenduseks, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused. Kolmeastmeline kohalik omavalitsus - igal tasandil (kesk-, regionaal- ja kohalikul võimul) on oma pädevus, ülesanded ja poliitika. Regionaalvõim ei ole keskvalitsuse seisukohtade elluviija vaid kujundab oma poliitikat. Näites: ühes omavalitsuses on lastepäevahoid tasuta, teises saavad toetust vähemjõukad või paljulapselised perekonnad. 10
presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem. · 1938 loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget;
presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem. · 1938 loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget;
Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12.millesks on vajalik võimu kontrollimine ? Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek Vältida riigivõimu kuritarvitamist Et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 13.Põhiseaduse ja seaduste järgmist kontrollib : Ametinimetus ja nimi. Õiguskantsler Indrek Teder 14.mida kontrollib riigikontroll? Riigikontrolöri nimi ? Riigi majandus olukorda Mihkel Oviir 15.Mida jälgib kaitsepolitsei
Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tu...
demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid
vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel ning tekkivad lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu. Valitsussektori eelarve sisaldab keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste eelarveid. Keskvalitsuse eelarve koosneb riigi, riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarvetest. 4 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001 2000
aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinn...
lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu. Kauri Vaab
· Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu. · Iraagi president tõi nende mahasurumiseks väed riigi põhja ossa. · 1988.aastal algas seitse kuud kestnud sõjategevus kurdide suurima partei tugipunktide vastu.Tuhandeid külasid rünnati keemia relvadega. · 1988.aasta märtsis hukkus Halabja linnas tunni ajaga keemiarünnakus
· Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988. Aasta Iraani sõja ajal astusid kurdi sissid Iraani abil võitlusesse valitsuse vastu. · Iraagi president tõi nende mahasurumiseks väed riigi põhja ossa. · 1988.aastal algas seitse kuud kestnud sõjategevus kurdide suurima partei tugipunktide vastu.Tuhandeid külasid rünnati keemia relvadega. · 1988.aasta märtsis hukkus Halabja linnas tunni ajaga keemiarünnakus
katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti, langes haridustase, lõhenes seltsiliikumine, vähendati inimeste õigusi, katkes side lääne maailmaga,esimene eestikeelne gümnaasium avati vene keeles, 9) Laulupidu, selle tähtsus (85) - Esimene üldlaulupidu (1869). Meeskoorid, pasuna koorid. Mõisted: Selts: kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Venestamine- Vene keskvalitsuse poliitika impeeriumi äärealade kindlamaks sidumiseks Venemaaga ning vene keele, kultuuri ja õigeusu tähtsuse tõstmiseks.
Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Peterburis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid 4 päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Ühiskond Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte sealhulgas Eesti Vabariigi näitel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteks on kolme klassiklise riigivõimu üksteisest eraldatuna hoidmine. Nendeks riigivõimudeks on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Eesti Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud, et võimude lahususe põhimõtte
talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted, mis soodustasid üleminekut raharendile ja andsid talupoegadele võimaluse endale talu soetada. 1865. aastal keskvalitsuse ettepanekul rüütelkondadele koostada uus vallakogukonna seadus, sai teoks 1866. aastal. Uue seaduse kehtivusajaks kavandati esialgu kuus aastat, kuid see püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Omavalitsus sai senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas 1857
katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele oskusest oli siiski ka kasu.See võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal.Ent venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu.Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased,kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks.Ainsaks rahvuslikuks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees.
o Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut o Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu o Euroopa omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud, sätestab kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. · Põltsu linnavalitsus- juhib 17 liikmeline volikogu, kõik erakonnad esindatud. o Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja. o Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism, keskkonnakaitse, jäätmekäitlus, haljastus, vaba aeg, kultuur, religioon.
Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj
peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest. Demokraatliku riigi kõige kõrgem seadusandlik võim on rahva valitud esindus ehk parlament. Parlament koosneb erinevatest gruppidest ja erinevate huvidega inimestest ning mitte kellegi arvamust ei suruta maha vaid tuleb arvestada kõigiga. Selle alusel toimibki
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke.
Need riigid moodustasid Ameerika Riikide Konföderatsiooni. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda ,hiljem lisandus nende poolele veel 4 osariiki. PÕHJUSED Osariikide rolli vähenemine poliitiliste ja majanduslike küsimuste otsustamisel. Rahuolematus Vabariikliku Partei majandus- ja maksupoliitikas. Osariikide õiguste piiramises keskvalitsuse poolt. Kardeti et Lincoln kaotab orjuse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. KODUSÕDA Linoln kuulutas välja vabatahtlike osaluse,ning vastuhakkajad mässajateks. Vabatahtlikke saadi kokku u. 75000 ,kes uskusid et Ühendriigid peavad jääma ühtseks, ning kaotamine purustaks nende unistused. KODUSÕDA Alguses olid edukamad lõunaosariiklased. Neil oli eriti võimekas väejuht kindral Robert E. Lee.
7000 6000 9% 5000 4000 6% 3000 2000 3% 1000 0 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014* 2015* Mittemaksulised tulud Edasiantavad maksutulud Keskvalitsuse maksutulud kasv v.e.a (parem skaala) * prognoos. Allikas: Rahandusministeerium RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel. Maksuliste tulude prognoos
Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. · Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist. · Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Vastutus- ametnikkond täidab talle pandud ootusi ja kohustusi, ning kasutab adekvaatselt oma õigusi. Vastutuse tagamiseks peab ametnikkond: Andma aru oma tegevuse üle ja oma tulemuste kohta selle juhtidele, kodanikele ja poliitilistele institutsioonidele. Kajastama ühiskonna ja selle rühmade vajadusi ning neile reageerima.Ametnikud peavad leidma sobivad viisid kodanike ootuste rahuldamiseks. Ametnikukarjäär e avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel. Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus:
kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda,
Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Valitsusringkonnas olid esialgu näinud eestlaste rahvuslikus ärkamisev astujõudu baltisakslastele. Seetõttu ei peetud ,,talupojarahva" eneseleidmist ohtlikuks. Kuid peagi suhtumine muutus. Sellele aitas kaasa ka sisepoliitilise olukorra pingestumine lpgu impeeriumis ja mässumeelsuse kasv. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson. Tema surm oli oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud .
Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika. õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu
Sõltusid siiski mõisnikest. 1819/56 talurahvaseadused-1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine. Piiratud liikumisvabadus. Vabastati pärisorjusest ilma maata-pidid talu mõisnikelt rentima. Sõltusid siiski mõisnikest. Uued seadused jõustusid lõplikult pärast üleminekuperioodi 30ndate keskpaigani. Maj edenemine, mõttemaailma muutumine, keskvalitsuse surve ning rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtuni. Vaidlused rüütelkondades-liberaalid vs konservatiivid. Kokkuvõttes jäid peale liberaalid-palgatööd ja raharenti pooldavad. 1849 uus talurahvaseadus-mõisniku õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent, müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal. talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta:
Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline. Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike. Ülesandeid: Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu- volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea.
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus kaubavahetus Venemaaga palju kiiremaks. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Seal hulgas suurenes Viina müük Venemaale. Keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks soodustas tööstuse arengut. I maailmasõja alguseks oli Eesti üks Venemaa enim arenenud tööstuspiirkondi. Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele. Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson
· Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti
Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole leitud. Kriisi põhjuseks on toodud näiteks USA keskpanga poliitika suurendada intressimäärasid või USA keskvalitsuse poliitika kulusid võimalikult väiksena hoida. Põhjuseks tuuakse ka asjaolu, et pärast Esimest maailmasõda kasutusele võetud sõjaeelne rahapoliitika polnud enam sobilik. Suur Depressioon oli suuresti ületootmiskriis- toodeti rohkem, kui nõudlust oli, sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid
20. Euroopa Inimõiguste Kohus: Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus Sinna võib pöörduda kui kõik riiklikud kohtuastmed on ammendatud (pole õigeks mõistetud) Saab määrata rahalist hüvitist, kui riik on teinud ülekohut kellegi suhtes 21. Kohaliku omavalitsuse kujunemise alus: Regionaal valitsus on vahendajaks ning kordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. 22. Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad. Kuidas seondub sellega kaheastmeline, kuidas kolmeastmeline omavalitsus? Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest.
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine
Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan linna/valla volikogu ning täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab
Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesena avati Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste kool tartus.Esimene eesti kirj rühmitus Noor-Eesti. Seltsid: põllumeeste, karskus, spordi, laulu-ja mängu- teatri. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond.Majandus: majanduskriis asendus tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta tln balti mere laevastiku baasiks ning rajada soome lahe sulgemiseks merekindlus. Tööstuse kiire areng toimus vene impeeriumi huvides, arvestamata eesti vajadusi ja võimalusi. Veeti sisse toorainet ja kütust. Mõisatest kujunesid suurmajandid, rakendati uusi agrotehnilisi võtteid: kunstväetised,põllutöömasinad. Kasvas ja tugevnes talumajandus. Külas süvenes sotsiaalne kihistumine. Veebruarirevolutsioon: veebruari lõpul petrograids vallandunud toitlusrahutused kasvasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
