septembril 1944. · Otto Tiefi Valitsus: · Otto Tiefi valitsus oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist. Valitsus formeeriti Eesti poliitilisi erakondi ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. 18. septembril 1944 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid: · Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief · Haridusminister Arnold Susi · Kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno · Kohtuminister Johannes Klesment · Põllutööminister Kaarel Liidak · Rahaminister Hugo Pärtelpoeg · Sotsiaalminister Voldemar Sumberg · Teedeminister Johannes Pikkov · Välisminister August Rei · Minister Juhan Kaarlimäe · Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. · Otto Tief 1944 1976 : 10
Soome poolel (2300): ei tahetud sõdida ei punaarmee ega ka saksa poolel. (Soomepoisid) Nõukogude poolel (Punaarmee) (20/30 000): viha sakslaste vastu, kommunismi poolehoid, sund mobilisatsioon. (22.territoriaalne laskurkorpus, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus) 7. Nimed Jüri Uluots viimane EV ametlik peaminister, kelle eest vedamisel moodustati enne sakslaste lahkumist ja enne punaarmee tulekut Tallinnas uus valitsus (18-22 september 1944) Otto Tief Uluotsa poolt moodustatud uue valitsuse juht taasiseseisvumiskatsel (1944) Johannes Vares Barbarus Eest poliitik ja luuletaja, presidendi kohusetäitja, EKP liige alates 1940. Aastast. Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja 1941-1945 Eesti Omavalitsuse juht
*Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine *42 august Eesti SS-leegioni asutamine, polnud populaarne, tehti sundvärbamine *30.01 üldmobilisatsioon, rahvast kutsuti vastu seisma punavägedele *suvel ründas Punaarmee Eestit ning lõid sakslased tagasi Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief. Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning sisenesid Vene tankid. Enamik ministreid saadeti vangilaagritesse. Sõjakaotused *hukkus 280 000 inimest
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg
1942 · Sks-l hakkab halvemini minema 1944 · Avatakse teine rinne Sks-d rünnati kahelt poolt Punaarmee tuli tagasi 6 märts · Narva pommitamine (umb 5% jäi Narvast alles) 9 märts · Tallinna pommitamine 600 sai surma, 25.000 jäi kodutuks (Eestlased püüavad iseseisvuda) Suvi 1944 · Luuakse Eesti rahvuskomitee Juht Otto Tief 18.sept Otto Tief kuulutab Eesti vabaks/neutraalseks. Tõmmati hermanni torni sini-must-valge lipp üles. Punaarmee tuli peale, valitsus võeti kinni, lipp tõmmati alla ning asendati punalipuga 22 sept Punaarmee sisenes Tallinnasse Nö ,, Tallinna vabastamine'' venelaste sõnul Meie nimetame seda Nõukoguse Okupatsiooniks (toimus 1944-1991)
juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas? Millal algas massiküüditamine ja kui palju inimesi umbkaudselt suri? Mis juhtus kuupäeval 22.06.1941 ? Nimetage vähemalt kaks kohta, kus toimusid lahingud.
Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. Tartu pommitamine. Suvi 1944. Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26. juuli 1944. Punaarmee vallutab Narva. 25. august 1944. Punaarmee vallutab Tartu. 18. september 1944. Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21. september 1944. Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda. 22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939.
üleskutseid ja seadis sihiks omariikluse taastamise. Esialgu heideti Uluotsale ette liialt tihedaid suhteid sakslastega, kuid hiljem hakati Eesti ohustatuse kasvu tõttu siiski koostööd tegema. Jüri Uluots võttis endale põhiseaduse kohaselt presidendi kohustused, kandes seega Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse ideed. Ühisele seisukohale jõudsid kõik olulised vastupanu rühmad aga alles siis, kui Otto Tief Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti. Nüüd oodati sobivat momenti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Ainuvõimalik moment iseseisvuse väljakuulutamiseks oli 18.september, millal Saksa väejuhatus teatas eestlasti alanud taandumisest. Sellel päeval määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhtis Otto Tief. Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20
Lennart Meri- oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president 1992-2001 Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Lagle Parek- on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 esimees 1988-1992. Oli Eesti Kongressi liige. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Tiit Madisson-on Eesti vabadusvõitleja , kirjanik ja poliitik. Jevgeni Kogan Otto Tief Mart Laar Trivimi Velliste Jevgeni Kogan-endine Interrinde aktivist ja kunagine ENSV ülemnõukogu ning Tallinna linnavolikogu saadik. Otto Tief-oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige
Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest.
1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti
· The first records of some jews in Estonia date back to the 14th century. · The creation of the Republic of Estonia marked the beginning of a new era for Jews. · Nazi government's intention was to use the Baltic countries as their main area of mass genocide. · Approximately 10,000 jews were killed in Estonia. Attempt to restore independence · As the german's retreated on September 18, Jüri Uluots formed a government led by Otto Tief. · The Nazi flag on Pikk Hermann was replaced by Estonian flag 2 days later. · Estonian forces seized the government buildings and ordered the Germans to leave. · On September 21st Estonian national government was proclaimed.
6. Sõjasündmused Eesti pinnal. a) Suvesõda b) Saksa okupatsioon c) Eestlased sõdivate riikide relvajõududes d) Eesti Vabariigi taastamise katse e) Sinimägede lahing 7. Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile? 9. Isikud. Kuidas on nad seotud 1939 1944. a. sündmustega? Johannes Vares Johannes Lauristin Johan Laidoner 2 Jüri Uluots Konstantin Päts Otto Tief Johan Pitka Andrei Zdanov 10. Daatumid. Mis toimus nendel kuupäevadel? 23. august 1939 17. juuni 1940 14. juuni 1941 28. september 1939 18. september 1944 21. juuni 1940 11. Mõisted: repressioon natsionaliseerimine ultimaatum uusmaasaaja 8. Eesti laskurkorpus 3
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept...
d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i A) Johann Laidoner B) Eesti C) 1910-1945 D) Ta oli eesti sõjaväe pealik ja poliitik kes viisid 1930a. Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991 D) Viime enlkp juht a) Edgar Savisaar
Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, ...
Suurimaks ohuks peeti siiski Nõukogude okupatsiooni. 2. Noorem põlvkond lootis Saksamaa lüüasaamisele ja demokraatlike lääneriikide abile iseseisvuse taastamisel. Loodi illegaalseid Saksa vastaseid gruppe. Halvenev sõjaline olukord tõi lõpuks kaasa erimeelsuste unustamise. Kõik Vabariigi taastamist pooldavad rühmitused koondusid ümber Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944), mida juhtis Otto Tief, oodati sobivat momenti Eesti Iseseisvuse taastamiseks. Endine peaminister Jüri Uluots võttis endale presidendi kohustused. 18 september määras ta ametisse Eesti Vabariigi valtuse, peaministriks Otto Tief. Koostati iseseisvuse taastamise deklaratsioon ja teavitati rahvast raadio kaudu. Väheste eesti sõjameeste abiga püüti võim taanduvatelt sakslastelt üle võtta ja takistada tähtsate objektide õhkimist. 21 september
5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas oma iseseisvumise, sõda tõi kaasa ränki inimkaotusi, kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7. inkorporeerimine Riigi või mõne piirkonna vägivaldne liitmine teise riigi koosseisu 8. juunikommunistid on eesti kõnekeeles isikud, kes osalesid 21. juunil 1940 toimunud Eesti valitsuse vastastel demonstratsioonidel 9. Soomepoisid JR200 Jalaväerügement 10. Otto Tief Oli eesti vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. q Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta?(arutle) (10+3p) © Siimo Lopsik 2009 Nimi & grupp___________________
Eestisse, suudeti Punaarmee tagasi tõrjuda alustas Mussolini riigi lõuna osas likvideerimine, rassilise puhtuse sundkollektiviseerimine. kuid Eesti saatus oli otsustatud. 18.09.1944 uue suurlinna MUSSOLINIA tagamine. toimus taasiseseisvusmiskatse (O. Tief, J. rajamist; see linn pidi regiooni Uluots), luhtus. Läände jõudis tekkinud rikkuse tooma. segaduses põgeneda 70 000 inimest. Kogu riigis hakati ehitama automagistraale. Rajati suurejoonelisi hooneid, mis pidid sümboliseerima Itaalia võimsust. Naised pidid koju jääma ja palju
pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 1944 septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Taasiseseisvumiskatse. 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas
inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega. Jaanuaris 1994 tuli Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Toimusid lahingud ning Punaarmee jäi peale. Saksamaa loovutas alad Punaarmeele. Kartes jälle Nõukogude okupatsiooni lahkuti kodudest (peamiselt Saksamaale ja Rootsi) 1944 Septembris tegid Eestlased katse taastada EV . Moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee mille juhiks sai Otto Tief. Uus valitsus lasi Riigi Teatajas kirjutada, et Eesti on taasiseseisvunud, kuid see taastati vaid juriidiliselt, sest võimu ei suudetud sõjaliselt toetada kuigi Johan Pitka (väejuht) üritas. Ning Nõukoguede võimu ei taksitanud lääneliitslased. Lääneabi oodeti ,,Valgelaeva ootamine" Valitsus ahkus Tallinnast ning mõni tund peale seda saabusid Punaarmee tangid. Osa valistusest saadi siiski kätte. Eesti sai Teises Maailmasõjas rängalt kannatada.
Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Ast Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22
ülejäänud Saksa valdustest ära , otsustati Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Kogu Eestis valitses kaos: maanteed olid sõjaväekolonnidest ja tsiviilpõgenikest ummistunud, polnud kindlat rindejoont ega keskset juhtimist. Selles segaduses püüdsid rahvuslikud jõud taastada Eesti iseseisvust. Juba suvel 1944 koondusid seni erinevatel seisukohtadel olnud poliitilised rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber, mille eesotsas oli Otto Tief. Loodeti 1918. aasta 24. veebruari kordumisele, et sakslaste lahkumise ja Punaarmee saabumise vaheajal välja kuulutada Eesti taasiseseisvumine ja moodustada ajutine valitsus. 18. septembril määras presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Eesti vabariigi valitsuse, mille eesotsas seisis Otto Tief ja millesse kuulus veel 10 ministrit. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja Johan Pitka poolt organiseeritavat relvaüksust
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
5) Saksa vägede taandumine Eestist September 1944; 6) Lahingud Tallinna all ja LääneEestis septmeber 1944; 7) Lahingud Eesti saartel September.November 1944; Eestis rüüstatud alad Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944.aastal ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 18.septembril 1944. nimetas viimane peaministes Jüri Uluots ametisse uue valitsuse. Juhiks sai advokaat Otto Tief. Eesti kuulutas end erapooletuks, koostas tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Puudus vaid üks relvastatud jõud ning selle puudumise tõttu tuli loobuda. Mõni tund enne punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte.
3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K. Litzmann Eesti kindralkomissaar. 6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. 10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. 23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid,
juuni 1940 NSVL okupeeris Eesti*14. juuni 1941 I massiküüditamine *J. Uluots presidendi kohusetäitja - peaminister*J. Pitka Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, *H. Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht*K. Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja*J. Lauristin EKP liige*J. Vares Barbarus uue valitsuse peaminister*O. Tief Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees*A. Zdanov Nõukogude Liidu esidnaja, korraldas juunipöörde *Inkorporeerimine endasse liitnime, teise riigi maade ühendamine oma valdustega*Velikije Luki linn, kus Eesti laskurkorpus oli esimest korda rindel*Metsavennad hävituspatlajoni vastased, nende eesmärgiks oli kodumaa vabastamine võõrvägedest*,,Orzeli" juhtum Poola allveelaev tuli
Inimesed hakkasid selle tagajärjel massiliselt kodudest lahkuma. Suure põgenemise käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt sõja lõppedes Eestisse tagasi pöörduda. Iseseisvuse taastamine. · 1944. aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse ja selle juhiks sai advokaat Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti sõjas erapooletuks ja koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning organiseeris pealinna kaitset. Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Enamik valitsuse liikmeid langes repressiivorganite kätte, vähesed kes läände jõudsid kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Sõjakahjud.
teostatud. Peale Baaside lepingu sõlmimist, muutusid eestlaste võimalused Teise maailmasõja ajal veelgi ühetaolisemaks. 1940nda aasta suvel, toimus Eestis riigipööre ning juba augustis astuti Nõukogude Liitu. Järgmine, võimaluseks peetud olukord oli Saksa okupatsioon, kuid nagu selgus, siis vahetas maa tol korral kõigest omanikku. Viimane poliitikute üritus toimus 1944 aastal, mil Rahvuskomitee juht Otto Tief leidis ainuvõimaliku, kuid sobimatu aja taasiseseisvumise väljakuulutamiseks, mis kukkus siiski läbi. Eestlastel eksisteeris küll Teise maailmasõja ajal võimalusi, kuid nende täitmine toimus üldjuhul sundkorras. Toimunud sundvärbamistel ja üldmobilatsioonidel, oli meestel võimalus valida armee, kelle nime all sõdida. Sundmobilatsioonide tulemusel kasvas aga välismaale, eelkõige Lääneriikidesse põgenejate arv, ja metsadesse varjumine ehk metsavendlus. Poliitikute
13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924?
kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Johannes Vares - Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus[1], ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 Otto Tief - Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald 5. märts 1976 Ahja, Põlva rajoon) oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal. 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige
suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1
(kuupäev, kuu, aasta) 09.03.1944 Kes oli India vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht, filosoof, vägivallatu vastupanu ideoloog? (kaks sõna) Mahatma Gandhi Kes oli USA president 1950. aastatel? (perekonnanimi) Eisenhower Kes oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht? (ees- ja perekonnanimi) Hjalmar Mäe Kes juhtis 1944. aasta septembris Eesti Vabariigi Rahvuskomiteed ja oli Eesti iseseisvust taastada püüdnud valitsuse peaminister? (ees- ja perekonnanimi) Otto Tief Kes oli Nõukogude Liidu liider ja NLKP juht 1953-1964? (ees- ja perekonnanimi) Nikita Hrustsov Kes on nimekas Prantsuse poliitik, sõjaväelane, Prantsusmaa president 1960. aastatel? (perekonnanimi) de Gaulle Kes oli USA president peale II maailmasõda? (perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
• Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp! • Ministrid saadeti vangilaagritesse • II MS rahvastik vähenes 1/3 võrra 7. Võrdle NSVLiidu ja Saksa okupatsiooni SARNASUSED • Kumbki ei tahtnud kuulda iseseisvast Eestist mitte midagi • Dikratuuri riigid-too välja tunnused • Sund mobilisatsioon • Massirepressioonid • Majandustaseme langus
lõpuni. Et pääseda sõjategevusest ja kommunistlikust reziimist, lahkus SUURE PÕGENEMISE käigus Eestist umbes 80 000 inimest (peamiselt Saksamaale ja Rootsi), et sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes tagasi pöörduda EESTI VABARIIGI RAHVUSKOMITEE 1944 kevadel alustas ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks JÜRI ULUOTS Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja, 18.09.1944 nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse. Valitsuse juht OTTO TIEF (advokaat). VALITSUS kuulutas Eesti sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise, püüdis organiseerida pealinna kaitset SÕJAKAHJUD Narva linn täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja muud purustatud, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra HÄVITUSPATAJLONID Punaarmee võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa
jalaväe- rügement. Rügemendi ülem oli Soome kolonel, allüksuste juhid olid ka eestlased. Pärast Soome kapituleerumist tulid enamus soome läinud eestlastest kodumaale ja võitlesid siin nii Punaarmee kui Saksa üksuste vastu. 4. Eestlaste katse taastada iseseisvus 1944 septembris. 1944. a kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. Ametisse nimetati uus valitsus, mille juht oli Otto Tief. Uus valitsus kuulutas Eesti erapooletuks Vene-Saksa sõjas ja koostas oma tegevusplaani ja organiseeris Tallinna kaitset. Relvastatud vägede puudumise tõttu tuli sellest plaanist loobuda. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinna lahkus valitsus pealinnast. Enamik valitsusest represseeriti, vähesed põgenesid lääneriikidesse. 5. Sõja kahjud Eestile Teises maailmasõjas. Sõjas said kannatada Narva, Tallinn, Tartu. Sadamad, ühendusteed ja sideliinid ei toiminud.
Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks vailiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitte ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks. 18 sept, mil saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest, määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide
sõjaliselt vastu 2) MRP pakti sõlmimine Saksamaa ja NSVLi vahel. II MS algus. 2)) Juunipööre rahvale vastumeelt? a) Sest selle tagajärjel astub eesti NSVLi. b) Heisati punane lipp pika Hermani torni c) Hõivati avalikke asutusi d) Ei saanud valida seda kabinetti 3)) Massiküüditamine 1941- juuniküüditamine 14. juuni 4)) Natsionaliseerimine riigistamine 5)) J. V. Barbarus - uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud), pärast juunipööret 6)) O. Tief EV valitsuse viimane juht 1944 7)) J. Uluots võttis enda kanda presidendi ülesanded ja määras ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga 8)) H. Mäe Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht
Prantsusmaa sõjaväelane, kindral ja riigimees, Karl Litzmann saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, Franklin Delano Roosevelt USA 32. president, Geogri Zukov NSV Liidu riigitegelane, väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht, Otto Tief Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08.1939 MRP sõlmimine, 01.09.1939 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09
lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid moodustuma põrandaalused grupid nende vastu. 1944.aasta kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18.septembril 1944 nimetati ametisse Eesti vabariigi uus valitsus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse
Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse. 20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekitas see vaimustustormi. 21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Õhtul ründasid Tallinnat NSVL pommitajad ja hommikul sisenesid tangid.
Moodustati kindralkomissariaat Eesi Omavalitsus Saksa korralduste elluviimiseks Range kontroll, repressioonid, toidukaardid 1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest, Emajõgi Sept lõp NSVL all kogu Eesti mandriosa Suur põgenemine 1944 kevadel - Eesti Vabariigi Rahvuskomitee taheti taastada iseseisvus 18 sept 1944 nim Jüri Uluots (eesti viimane peaminister) ametisse Esti VR uue valitsuse. Juhiks Otto Tief tehti igasugu asju, kuid puudus sõjajõud. Kui NSVL peale tuli, siis põgeneti või langeti selle kätte. Moodustati eksiilvalitsuse Eesti mehed 2MS rinnetel Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad
anneksioon ühe riigi või selle osa vägivaldne liitmine teise riigiga juunipööre 21. juuni 1940 toimunud riigipööre inkorporeerimine 21. Isikud - Johannes Vares Barbarus kuulekas N-Liidu käsutäitja Eestis Hjalmar Mäe Eesti pataljonide juhataja Saksa okupatisooni ajal Andrei Zdanov - okupeerimise teostaja Eestis Otto Tief - 1944. aasta hetkeline EV peaminister , K.S. Litzmann Saksa okupatsiooni juhataja Eestis © Siimo Lopsik 2009
eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti Riigikogus) Rahvaerakond (8- 10) ◦ K. Päts, J. Laidoner, J. ◦ J. Tõnisson, J. Jaakson Teemant Tööerakond (10-22) Asunike koondis (4- ◦ O. Strandman, J. Kukk, A. Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat
RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui ...
Der Bollenhut kann bis zu zwei Kilogramm schwer sein und wird noch immer von Hutmacherinnen in mühevoller Handarbeit gefertigt. Schwarzwälder Bauernhaus Das typische Schwarzwaldhaus gibt es in dieser Form seit hunderten von Jahren. Man findet es vor allem im mittleren und südlichen Schwarzwald. Der Gebäudetyp ist angepasst an die Besonderheit des Schwarzwalds: Hanglage, weite Wege, große Schneemengen und starke Windbelastungen. Typisch ist an den Seiten tief heruntergezogenes Dach. Der Bodensee Der grösste See in Deutschland liegt im Alpenvorland und gehört auch zur Schweiz und Österreich. Der Bodensee besteht aus zwei Teilen - dem Untersee und dem wesentlich größeren Obersee, die über einen Kanal verbunden sind. Die Uferlänge beträgt 273 km und die Fläche ist 536 km². Durch die riesigen Wassermassen des Bodensees wird auch das Klima beeinflusst. Rund um den See kann Wein angebaut werden.
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast · osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) 3. Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapuru...
Sadamad, teed, sideliinid ei töötanud. Tööstuste tootevõimekus kahanes poole võrra, samuti kahanesid kariloomade hulk ja külvipind. Rahvaarv vähenes 200000 võrra, inimesed hukkusid lahingus, sattusid represioonide ohvriteks ja põgenesid läände 11. Kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi huvisid kaitsta? Üritasid taastada iseseisvust. 1944 asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18 sept '44 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva EV uue valitsuse, etteotsa sai Otto Tief, EV kuulutati sõjas erapooletuks, koostati tegevuskava, korraldati Riigi Teataja trükkimine, püüti orgunnida pealinna kaitset. Sõjalise jõu puudumisel tuli alla anda. Paar tundi enne punaarmee tankide jõudmist lahkus valitsus Tallinnast, enamus neid langesid NSVL kätte. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. Aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad, kes olid nõukogude repressioonide eest metsadesse varjunud mehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
