küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg.
sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi
sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi
juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele.
oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 157071 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4
1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss 5. Peamised erakonnad Eestis 6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu 7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. aasta juunis.
väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi
Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11
rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri(valdused). Venemaa oli sõja peamine algataja. Venemaal oli 2 võimalust, kuidas merele pääseda: 1) sõda Türgiga (Mustale merele) või 2) Sõda Rootsiga (Läänemeri) Venemaa poliitika selles eelseiva sõja küsimusel muutus 1696, kui Venemaalt Euroopasse siirdus nn. Suur-Delegatsioon, mille eesmärk oli tutvuda lääne-euroopa kogemustega. Peeter I kuulus ise ka sinna, kuid sõitis vööra nime all. Delegatsioon liikus läbi Poola ala, kus Peeter kohtus Poola valitsejaga ja väidetavalt nemad olidki see põhjus, miks Venemaa alustas sõda Rootsiga. *MIKS LANGETATI OTSUS ROOTSILE?
kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. 1570 71 piiras Magnus vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele.
põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused
oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 15701571. aastatel Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene- vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult ning linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573. aastal alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide ning 1575. aastal Pärnu, 1576. aastal Haapsalu. Maa rüüstati ning rootslaste kätte jäi vaid Lindanise. 1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola. 1577. aastal toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola ja Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola ja Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De
Jüriöö ülestõus Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördu...
Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond: usu, õiguse, arsti ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
eesõigused ning tagas kõigi prantslaste võrdseks olemise seaduste ees, tänu millele muutus ühiskond ühtsemaks, riik tugevamaks ning elu õiglasemaks. Kuna Napoleon oli väga taibukas ja hea mäluga, suutis ta alati vastaseid lahingus üllatada ja ehmatada millegi uuega. Tal oli hea omadus keerukaid olukordi väga kiiresti lahendada, mis tõi talle edu pea igal ettevõetud sõjaretkel. Nii panigi mees pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, aluse enneolematule Prantsuse ülemvõimule Euroopas Arvan, et 15. august 1769-5. mai 1821 elanud Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos on väga suur. Napoleon esimeseks kutsutud mees saavutas paljutki. Olles Prantsuse väepealik ja riigimees, haakis ta endale külge ka muid tiitleid, mis teda rikastasid. Bonapartet peetakse üheks maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks.
a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal oli kindel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik,mida juhuks piiskop. 1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste poolest kujunesid nad ristisõdijate väe tuumikuks.
aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga Küsimused Kes olid Nõukogude Liidu arvates
Taani ELiga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit z Rahaühik: Taani kroon Kuula Taani keelt Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa.
Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses Ülikoolis tegutses üle poolesaja õppejõu.
4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus Küpros kuulub esikolmikusse hariduse poolest kulutamise peale koos Taani ja Rootsiga Keskooli lõputunnistusega on kohutus minna ülikooli Enamik küproslased saavad oma kõrgharidust Kreeka, Suurbritannia, Türgi, teiste Euroopa ja PõhjaAmeerika ülikoolides 78,7% tudengidest õppivad Küproselt väljaspool Kirjaoskamatus Üle 15 aasta vanused oskavad lugeda ja kirjutada Kogu rahvastik97.6% Mehed 98.9% Naised 96.3% (2001 census) Eksport toormaterjalid Tarbekaubad Transpordivahendid kütus Import Rõivad
1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale 1583 lepiti Rootsiga kolme aastane vahe rahu Ja saaremaa jäi Taanile.
asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal. Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas. Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid, taotledes Eesti- ja Liivimaa tihedamat liitmist Rootsiga. Gustav II Adolf oli sõjapidamise tõttu kodust eemal vähemalt poole oma valitsemisajast Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Tema halvemate omadustena on nimetatud tormakat iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid
Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal üritas hertsog Karl talupoegade olukorda parandada, kuid teda ei võetud piisavalt kuulda. 17 . sajandi jooksul sai pärisorjus siin veel suuremad õigused. Alles sajandi lõppus hakkas olukord paranema, kuid sedagi ainult kroonumõisates
Karl XIV Johanina Rootsi kuningana 1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le
aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal. 1786 aasta rahvakoolide seaduse alusel sai nüüd võimalikuks gümnaasiumide asutamine. VÄLISPOLIITIKA Laiendas oluliselt Venemaa territooriumi: ·Põhjas ja läänes omandati uusi maid sõjas Rootsiga ja suurem osa Poolast vallutati ning jagati ära. Need saavutused andsid Venemaale kontrolli tähtsate Euroopa sadamate üle Läänemerel. ·Lõunas vallutas Venemaa Osmanitelt Aasovi, seejärel Krimmi ning 1792. aastaks kogu Musta mere põhjakalda. Osmanite võim Mustal merel oli kadunud. ·Idas liikus Venemaa üha kaugemale Siberisse. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik
/ Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21.10 Trafalgari merelahing sai Napoleon lüüa / 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10. Prantslased Lahkuvad Moskvast / 1813 Lepizgi lahingus / rahvastelahingus lüüa / 1815 Waterloo lahingus lüüa *SELTSILIIKUMINE SAKSAMAAL / Võimlemisseltsid e. turniseltsid / Meestelaulu seltsid - August Heinrich Hoffmann 1841 (saksa hümn) ,,Saksamaa laul" - 1845 Esimene saksa laulupidu Würzburgis
Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll.
Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam
Eesti kui glabaliseerunud riik Majanduslik integratsioon -13. novembril 1999 liitus Eesti WTO'ga, 1. Mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi
Rootsi aeg *Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast
a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat eestlast. Sõja algul oli 150 ohvitseri,-sõja lõpus oli üle 2000-de neid. 1.jaanuar 1918.a Eesti diviis Eesti Vabariigi sünd 23.veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi.
a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks Saksam-le pidime võitlema ka Taani & Rootsiga. Eestlastel polnud riiki kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad, koostöö puudumine naaberrahvastega, halb koostöö venelastega.
1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga
Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika
Eestlastele oli see võitlus palju raskem kui vallutajatele, sest vaenlased alistasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega, eestlaste sõjaline ettevalmistus oli aga seni mõeldud ainult üksikute sõjakäikude jaoks, suuremateks ja pidevateks lahinguteks ei oldud valmis. Ka oli vaenlastel selle aja kohta parim relvastus, eestlaste oma jäi nendele kõvasti alla. Veel tuli korraga vastu astuda mitmele vaenlasele, lisaks sakslastele pidi võitlema veel Taani ja Rootsiga, vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Vaenlased oskasid vastuolusid naabrite vahel hästi ära kasutada ja õhutasid omavahelisi tülisid.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõj...
Rüütelkond - aadelkonna ühendus mingis teatud piirkonnas Rahud, millega läksid Eesti alad Rootsile Põhja-Eesti - Pljussa rahu 1583 Lõuna-Eesti - Altmargi rahu 1629 Saaremaa - Brömsebro rahu 1645 Talurahvale olid vakuraamatud kasulikud, sest.. kui mõisnik neid väärkohtles, siis nende alusel võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest.. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et.. Saaremaal valiti ametkondade valitsejate abilised talupoegade seast Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest
ressursside ülekandmine. Heaoluriik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud. Jah, ka meie riik pakub toetusi ja pensioneid. Meil on võimalus saada haridust ning arstiabi. Kuid kogu ring on veel üpriski nurgeline. Eesti riigi toetused ja pensionid on võrreldes Skandinaavia riikidega kordades väiksemad. Ka see, et meie arstid ja õpetajad suurel hulgal välismaal tööd otsivad, pole imeks pandav, arvestades ulatuslikku palkade erinevust näiteks Soome või Rootsiga. Siinkohal kannatab tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne. Kokkuvõttes puudutab see lihtrahvast, kes peab ootama, et tasuta arstiabi saada, töötul noorel on lihtsam ebaseaduslikult elatist teenida ning üksik pensionär ei suuda täisväärtuslikku elu elada. Tänapäeva poliitika rõhub toetuste ja pensionite vähendamisele, selle asemel, et areneda heaoluriigi suunas. Kas Eesti üldse püüdleb heaolu riigi suunas? Me ei saa jätta arvestamata sotsiaalset
vürst Lubomirski väimees Adam Sieniawski, August II tagandamist ja Stanislaw Leszczyski troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I pani Poolale ette uusi troonikandidaate ja ka Leszczyski püüdis oma vastaseid enda poole võita. See aga nurjus, põhjuseks prebendide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. Lesnaja lahing 1704. Jean-Marc Nattier, 1717.Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust
Euroopas ja pani palju tähele. Ta hakkas armastama Viinis olevat melu muusika, kunst ja teadus. Peeter õppis ka ise inimest lahkama ning hambaid välja tõmbama. Varsti hakkas ta Euroopalikumaks muutma ka Venemaad. Teise asjana tahtis ka sadamat Läänemere ja Musta Mere äärde. Tahte sai täita vaid siis, kui vallitada Türgi või Baltikum. Proovis mõlemat ning kummagagi ei õnnestunud esimesel korral. Baltikumi endale saamiseks saadi kokku Rootsiga Põhja sõjas. Narva lahingu võitsid siiski Rootslased ning nagu Peeter I kombeks oli ta ka seal kohal, kuid põgenes enne lahingu lõppu, sest sai aru, et isegi vähemuses oleva armeega võidab Rootsi. Järgmises lahingus kasutas Peeter I hulljulgelt uut lahinguvõtet, mis õnnestus ning tänu sellele sai Peeter I endale sadamad Läänemere äärde. Suure võidu auks lasi ta ehitada Peterburi, soo kohale. See oli väga riskantne, sest ei olnud tööriistu ega tööjõudu
Järgnesid arhitektuur ning on turistide vastu (4,0) (36%), ,,endine NSVL ja Leeduga seda muuseumid-näitused: mõlemat sõbralikud reis Eestisse kombineeritult või Venemaa" (12,3%). nimetas väga või nimetas oluliseks umbes 70% (3,7) Soome või üsna huvipakkuvaks vastanutest. Peaaegu 2/3 nimetas Eestisse on Poolast Rootsiga (3,74) 71% vastanutest olulisena lihtne reisida (3,5) nädalalõpp Tallinnas (3,78) väljas söömist (restorane, baare, Eesti on turvaline autoringreis Eestis (3,5) kohvikuid). Kõige vähem sihtkoht (3,5) organiseeritud bussiringreis olulisena nimetati ostuvõimalusi: Eestis on huvitavad Eestis (3,2)
Meri ühendab Meri ühendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks. Merepiiri osas on Eesti saavutanud kokkulepped Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga. Meri ühendab suuremat osa maailma riikidest. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Sellist reisimist võimaldab meile Viking Line, Põhjamaade suurim laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on aastakümneid olnud Silja Line'i konkurent, nüüdseks on ta Tallinki peamine konkurent Soome ja Rootsivahelistel liinidel, aga ka Tallinn-Helsingi liinil. Viking Line on tuntud oma tasakaaluka majanduspoliitika ja säästliku majandamise poolest. Viking Line sihtkohad on Soome, Ahvenam...
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1
SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse lühike ülevaade Soome kliimast, ajaloost ,majandusest sportist kirjandusest muusikast ,usust ja sümboolikast. Käroli Linder Soome SOOME Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma kõige hõredamalt asustatud riikide hulka.rahvastiku tihedus:15,6in/km2 Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal.
Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud 6 Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõtades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti
ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal. 1573.aastal alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, Pärnu, Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas vene tsaar Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
