Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
selleks olid koostatud juba 1937), ent selleks vajas ta aga seljataguse kindlustamist ( I maailmasõja ajal kogetu e kahel rindel sõdimise tulemus oli Saksamaale juba tuttav). Stalinile polnud lääneriikidele surve avaldamine kasu toonud ning suhete parandamine Saksamaaga võimaldas tal hõivata Vene impeeriumi lagunemisel kaotsi läinud alad. MRP sõlmimine pani otsese aluse ka II maailmasõja puhkemisele. 2. Teine maailmasõda 1939-1945: Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 2.1. Teise maailmasõja põhjused: - Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. - Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekk
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomite
annaabi.ee 
50 punkti
~ 23 lehte
15 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid