Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
oma kaugusest. Süüdi pärandi tagada, et Euroopa arusaamad keskkonna olid tihti mõjutab mõttes väliseesti ja võõrandumist. Kuid sageli kaugusel Suurbritannia ja isolatsioon ta kehtestas, olnud tugevdada, mitte nõrgendada sidemeid kultuuri metropoli. Ambivalentsus jätkuvat koloniaal suhe, mis on olnud vaid lammutatakse teisel poolel 20. sajandil, on Kesk- kultuuriline mure Austraalias. Austraalia oluliselt kajastub pärandi Briti asunike. Toll olid muudetakse asunike kohandada uue riigi ja selle erakordselt peen kliima. Kultuur edasi arenenud, et kuigi põhineb Briti traditsioon, on ainulaadne Austraaliasse. Kasvav keerukus Austraalia kultuuri on tutvustanud valitsuse toetused kunsti ja pakkumise paranenud rajatisi. Paljud linnad on ehitatud või laiendatud kunstigaleriid ja esituskunstide kunsti keskusi. Arhitektuuriliselt uimastamise Sydney Opera House on tuntuim kaasaegse kohtades. Opera, balleti ja tantsu firmat,
2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval
Continental- kontinentaalne Roaming- ränne Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lo...
1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid. Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti metsad ja sood; 56 000 asutustalu; mõisatelt võeti põllumajanduslik inventar.
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi-
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel).5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi
kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust. Ta võitles nii ülekaaluka vastase vastu ja pidas kõige kauem vastu, siis sai temast kuulsaim apatš. Apatšide jaoks kehastas aga Geronimo neile iseloomulikke väärtusi: agresiivsust ja vaprust ohtude ees. Need jooned külvasid hirmu Arizona ja New Mexico asunike seas. Selleks ajaks, kui Ameerika asunikud hakkasid saabuma antud piirkonda, olid hispaanlased neist juba ette jõudnud. Nad otsisid alati indiaanlasi, keda orjastada ja ristiusku pöörata. Üks pöördelisi sündmusi Geronimo eluajal, leidis aset 1858 a, kui ta pöördus tagasi koju kaubandusretkelt Mehhikosse. Ta leidis, et tema ema, naine ja 3 last olid mõrvatud Hispaania vägede poolt. See tekitas temas sellist viha, et ta lubas tappa nii palju valgeid, kui vähegi võimalik
Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihitahtlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt a vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. 6. Mille poolest erines USA riigikorraldus tolle aja Euroopa riikide omast? Euroopas ja Inglismaal oli enamasti monarhia, USA-s enam mitte. 7. Kas Inglise paramendil oleks olnud võimalik Ameerika kolooniate iseseisvussõda vältida
Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud) 14 rühmitust said parlamenti.Põllumeestekogud valimiste üldvõitjaks. Ohtlikuks kujunes kommunistide esiletõus. Rahvaerakonna ja ESDTP pooldajaskonna vähenemine. Drastiline kukkumine vasaksotsialistid (kuna kommunistide aktiivsuse kasv) ja tööerakondlased (asunike eraldumine). Riigikogu II valimised 5.-7.mai 1923 Riigikokku pääses 4 uut poliitilist ühendust: Asunike Koondus, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud, aga ka ESTP Asunike Koondus - Pärast Vabadussõda tekkis Eestisse laialdane väikepõllupidajate kiht, kelle huvid olid jõukamate põllumeeste omadest veidi erinevad. II Riigikogu valimiste ajaks otsustasid Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate
Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud) 14 rühmitust said parlamenti.Põllumeestekogud valimiste üldvõitjaks. Ohtlikuks kujunes kommunistide esiletõus. Rahvaerakonna ja ESDTP pooldajaskonna vähenemine. Drastiline kukkumine vasaksotsialistid (kuna kommunistide aktiivsuse kasv) ja tööerakondlased (asunike eraldumine). Riigikogu II valimised 5.-7.mai 1923 Riigikokku pääses 4 uut poliitilist ühendust: Asunike Koondus, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud, aga ka ESTP Asunike Koondus - Pärast Vabadussõda tekkis Eestisse laialdane väikepõllupidajate kiht, kelle huvid olid jõukamate põllumeeste omadest veidi erinevad. II Riigikogu valimiste ajaks otsustasid Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate
tagakiusama. Ainsaks sõbraks oli Valgekihval ainult ta peremees, kes teda kaitses ja armastas. Taas tuli näljaaeg ja Valgekihv põgenes koos teiste koertega metsa. Kui poleks metsa joostud oleks neid ära söödud. Valgekihv jäi metsas ellu, aga teda piinas igatsus inimeste vastu. Nii ta läks vanale laagriplatsile,aga ta ei leidnud inimesi ja järgnes jälgedele. Õnneks leidis ta Halli Kopra ja oli õnnelik. Koos uue koha asunike koertega hakkas ta aega veetma uusi koeri tappes. Seda kõike tapatööd vaatas Beauty Smith. Beauty Smith-il oli kavatsus osta Valgekihv Halli Kopra käest, hundikutsika omanikku täis jootes. Kahjuks see õnnestus ja hundikutsikas läks halbadesse kätesse.Beauty Smith hakkas Valgekihva peksma niikaua kui hunt nii tige oli, et võimaldas käsu peale koeri tappa. Nii sai alguse koeravõitlus. Enamasti võitis Valgekihv, aga buldogi ta ära ei tapnud
Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP)
Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene: Valgete asunike jaoks olid sebrad alati "kahjurid", kuna nad pakkusid kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas. Seetttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu vljasuremise rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna lheduses asuvas rahvuspargis Luna- Aafrika vabariigis. Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks
vaimulike tähtsus vähenes 6. Milles väljendus sõjandusvaldkonna professionaliseerumine? Tooge näiteid! Lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine hakkas muutuma järjest keerulisemaks ja vajama eriharidusega juhte. Hakati rajama ohvitseride väljaõppeväeosi ja sõja koole. 7. Miks soovisid inglise asumaade elanikud emamaast eralduda? Kuna inglased kehtestasid suured tollimaksud, Inglise valitsus keelas osade kaupade ostmise teistest riikidest. Pahameelt tekitas asunike seas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lane pool Apalasti mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes? Kuna Prantsuse kuninga võim oli kõige suurem ja ülejäänud seisustel, ka kõrgematel, oli õigusi vähe.- 9. Leidke 5 revolutsioonist alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka meie aega?
1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit 1212-1215 Toreida (Turaida) vaherahu. o Miks sõlmiti? Sõlmiti kuna eestlased jäid kahe vaenuväe vahele, tapeti eestlase juhte vms, kuid kuna ka liivlased ja latgalid olid sõjast kurnatud sõlmitigi 3ks aastaks üldine vaherahu. Suur surnutehulk, sõjategevusest väsinud o Kes, millisel ettekäändel rikkus
kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi hüvanguks, siis me ei saa sellest kohe aru vaid see nõuab harjumist. Koopavõrdpildil on see toodud näitena vangist, kes vabastatakse ja valguse kätte viiakse. See valgus kõrvetab silmi ning pimestab. Vang tahab tagasi oma pimedasse mugavustsooni, kus ta enda arvates ,,näeb" ning mõistab ümbrust. Just harjumine on see märksõna, mis ni...
vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised. Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde. Liidrid: Kruus.
(K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud. 5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920
1. Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi? Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. ...
riikilikku iseseisvust. 6. Demokraatliku Eesti sise- ja välispoliitika (riigijuht, riigikord, põhilised erakonnad, välispoliitika eesmärk) riigijuht - presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e riigivanem riigkord - parlamentaalne riigikord, 100 liiget rahva osalus riigijuhtimisel; erakonnad - nt 1923 oli 26 parteid, millest edasi pääses ainult 5 suuremat ja paar väiksemat parteid, nt: põllumeeste kogud, asunike koondis, eesti sotsialistlike töö partei, rahvaerakond, tööerakond; välispoliitika eesmärk - kaitsta oma riiki välise hädaohu eest 7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid. Nende tükeldamisega sai rahuldada talupoegade maavajadust. Mõisnikud ei olnud sellega nõus kuid maa seaduse alusel riigistati mõisate vara ning jagati laiali. 8
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
· Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi. 1920. aasta P.S. 1934. aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Parlamendi liikemete arv 100 120 Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees
Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei
1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks. Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen'iks 'neitsikuningannaks'. Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion 'vana dominioon'. 1663. Aastal koondas Inglise kuningas Charles II Virginia väed oma egiidi alla ja liitis koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Sotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale lojaalsed ja Mother of States 'osariikide ema' , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25
Tavaline Taurasi peab olema laagerdunud 3 aastat, millest esimesed 8 kuud on vein seisnud sarapuu või tammest vaatides; Taurasi Reserva laagerdub tammes 10 kuud, hiljem pudelis, kokku on küpsemise periood 4 aastat. Kõrgeim, DOCG kvaliteediklass loodi Taurasis alles aastal 1993. Taurasi veini nimi on tekkinud Campania mägises keskosas asuva samanimelise linna järgi mis asutati vanade roomlaste poolt ning kandis nime Ager Taurasinus. Ellenico ehk kunagi Hellenite, Kreeka asunike toodud viinamarjasort kannab täna nime Aglianico ja on Tauraside valmistamise alus. Aglianico on enim kasvatatud punane viinamarjasort Campanias. Aglianico on varaõitsev, samas suhteliselt hiljaküpsev sort mis vajab heade tulemuste saamiseks kuiva ja päikeserikast kliimat, seetõttu on sort mujal maailmas vastu võetud üksikutes, vaid Austraalia mõnes veinipiirkonnas.
käsiraamatus. Samu eestlasi mainib ka põhiliselt tegutsenud ajaloolane, geograaf ja statistik Jevdokim Filippovit Zjablovski (1763-1846) ühes oma Venemaa geograafiat käsitlevas raamatus. Zjabovski käsitlusest tõlkis Johann Heinrich Rosenplänter vene keelest saksa keelde need osad, mis käsitlesid soomeugrilasi ja soome-ugri keeli, ja avaldas need artiklina oma ajakirjas ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehenischen Sprache"17. Kõne all olev asundus rajati 15.sajandil. Asunike enda andmeil olevat nende esivanemad sõjavangidena sinna elama toodud18. Asunikud olid vene õigeusku ja erinesid kohalikest venelastest ainult selle poolest, et nad olid oma emakeele koduse keelena säilinud. Vene keelt vallanud nad täielikult ja oma Liivimaal elavaid suguvendi, kellega nad Petseri kloostris käies kokku puutusid, põlastunud nad väga 19. Ilmselt viis nende eesti- 17 Zjablovski 1818: 13-59 18 von Brömsen 1819: 124 19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124
ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat
USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu 1638- rootslased rajasid Uus-Rootsi koloonia 1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18
- loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei) - kutsekodade loomine - tsensuur - asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele "õiget" infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.) - riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle 1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse metsiku looduse karme tingimusi, tuues tegevuse mõnda eraldatud paika. Need perekonnad seisid üldiselt silmitsi eluviisi muutvate olukordadega. Peamised vesternites käsitletava teemad olid: vastuolud põliselanike ja asunike vahel, vastuolud Ameerika ratsaväe ja bandiitide vahel, teekond/ränderetk läbi Metsiku Lääne, mõnd väikest linna terrosriseerivad bandiitide jõugud, Tööstusrevolutsiooni (negatiivne) mõju senisele elule. Lihtsamalt öeldes - vesterni zanr kajastab peamiselt pingutusi, mida tsivilisatsiooni rajamiseks tehakse. Vesternis kajastatud ühiskonda koordineerivad aukoodeksid ja isiklik õigusemõistmie, sageli kantakse kellegi peale mingi autu teo eest viha või vimma
Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. Ameerikasse jäetud sõjaväele hakati vaatama kui vallutajatele. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks 000-le inimesele, mis moodustab vaevalt 3-4% ühiskondlikuks liikumiseks 1840. aastail. eestlaste tollasest koguarvust. Siia hulka on Lõuna-Eesti talupoegi tuli väevõimuga tagasi
Tema asemele pole kedagi panna, sellepärast pole mõtet valimis korraldada. Õigustab ennast (raadiokõne) C. Päts on oma võimu ajal normaalseid olusid eiranud. Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust. Kindlustas, et ei teki ühe partei diktatuuri *Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220. Aasta suvel tungisid Läänemaale. 9. Vjatsko Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224. Aastal tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, mille alistamiseks korraldas ta rüüsteretki. 4. Henrik Hendriku Liivimaa kroonika on populaarseim keskaegne kroonika Eestis. 5. Mis toimus aastal, selle tähendus edasistele sündmustele: 1. 2. 1201 alustati saksa asunike jaoks Riia linna ehitamist. Sinna viidi üle piiskopkonna keskus. Riia linna rajamine ning sellega elavnenud kaubandus tõotas tuua kõigile majanduslikku kasu. 3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia
3 aastaks ◦ valitsus, ees riigivanem ◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti Riigikogus) Rahvaerakond (8- 10) ◦ K. Päts, J. Laidoner, J. ◦ J. Tõnisson, J. Jaakson Teemant Tööerakond (10-22) Asunike koondis (4- ◦ O. Strandman, J. Kukk, A. Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik
Majandusolud 1920. aastatel. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega ko...
.. edasi on vihikus tühi maa :D Ameerika Ühendriigid · Kolooniate rajamine 1) 16. Saj käisid Põhja-Ameerikas hispaanlased, prantslased ja inglased 2) 1607.a rajati esimene püsima jäänud koloonia 3) 1608.a rajasid hollandlased Nieu Amsterdami>New York 4) 1619.a esimesed neegerorjad Virginas 5) 1636.a I ülikooli asutamine (Harvard) 6) 1618.a esimene indiaanisõda> indiaanlaste tõrjumine läände · Asunike tegevusalad: 1) Põhja osariikidesse rajati farmid (mais,nisu, kartul, tomat jne) 2) Lõunas istandused (puuvill, tubakas, riis) 3) Laevaehitus · Sõjandus>Inglismaa ja indiaanlastega · Ameerika vaimulaadi kujundavad tegurid: 1) Inglisekeelne kultuur 2) Neegrimuusika 3) Indiaanimütoloogia · 18.saj kujuneb Rahvuslik eliit 1) Benjamin Franklin-suur leidur>esitas kolooniate liidu projekti 2) T
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
