INTRODUCTION Tallinn is the capital and largest city of Estonia. It occupies a surface of 159.2 km2 in which 404,000 inhabitants live. It is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn is the location of many institutions of higher education and science. As an important port for trade between Russia and Scandinavia, it became a target for the expansion of the Teutonic Knights and the Kingdom of Denmark. Historically, the city has been attacked, sacked, razed and pillaged on numerous occasions. Although extensively bombed by Soviet airforces during the latter stages of World War II, much of the medieval Old Town still retains its charm. Since independence, improving air and sea transport links with Western Europe and Estonia's accession to the European Union have made Tallinn easily accessible to tourists. SIGHTSEEING The main attractions are in the two old towns, ...
AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1
Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582
1563-1570 1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega, Poola ja Rootsi liit, Taani taandub ja jääb Eesti mandri osast ilma Liivimaa kuningriik 1570-1577: 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaa lossi ja Ivan IV onupoju tütre Maria 1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased ...
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud
Võsu rannafest · Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma. PÕHJA-TALLINN - eesti popisugemetega hiphop ansambel, Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Alvar Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Kerli Kivilaan (vokaal) Maia Vahtramäe (vokaal) ARTJOM SA...
1563 – 1570 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit Poola võim Liivimaal 1582 Jam Zapolski rahu 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Rootsi võim Eestimaal Eestimaa hertsogkond
sellesse linna. Rahvast meelitatakse erinevate vahenditega: tasuta ühistransport Tallinna elanikuks registreerunutele, suurem sünnitoetus mujal elavatest eestlastest jne. See kõik näitab, kuidas Tallinn üritab omakasupüüdlikult arendada piirkonda mõtlemata riigile kui tervikule. Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on ka konkurentsivõime tagamine eri regioonide vahel. Praeguses Eesti riigis üritatakse aga pidevalt arendada Tallinnat, luua uusi töökohti ja asutusi. Kindlasti ei saa väita, et kõik tähtsamad asutused rajatakse pealinna, näiteks praegu paneb riik rõhku Ida-Virumaa arendamisele, kuid riigist eraldi kasvav Tallinn üritab jätkuvalt arendusprojekte Tallinnasse teha. Näiteks pidevalt algatatakse uusi projekte Tallinna uute elamiskohtade rajamiseks. Selle asemel võiks rajada rohkem elamiskohti alevikesse, kus paljud korterelamud on kokkukukkumisohus, kuid mida ei renoveerita.
kuulasin, uurisin natuke mille jaoks panime kuupäevad paika millal tagasi maksab ja põhiliselt andsin laenu usalduse põhjal, ja nagu näha, on mul head sõbrad juhtund, maksti tagasi õigel kuupäeval ja tänati. Ma olen lausega, sõpra tunned hädas absoluutselt nõus, hea on tunda seda et keegi aitab sind kui vaja, sama on teenet osutades ja teades et ta teeks sinu jaoks sama. Korduvalt olen enda kodus ka tuttavate-tutavatele peavarju pakkunud, kes on tulnud väljaspoolt Tallinnat, tänu sellele olen saanud mitmes teises Eesti linnas endale sõpru tuttavaid, kes austavad ja aitaks samaga kui vaja oleks. Jätkan enda tuttavate/sõprade aitamist, sest sellekst midagi halba tulla ei saa. Andero Mardo
BALTI KETT Koostaja: Kätlin Tammoja. TOIMUMISE AEG JA PÕHJUS · Balti kett moodustati Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23. augustil 1989. aastal. · Eesmaärgiks oli juhtida maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. · Demonstreeriti vabadustahet ja sooviti mõjutada Nõukogude Liitu. OSALEJAD · Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendava katkematu 600 kilomeetrise pikkuse inimketi moodustasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed · Kokku ühendas oma käed umbes kaks miljonit inimest HUVITAVAT LUGEMIST · Lembit Koik "Balti Kett". · Autor käsitleb Eesti 1988.ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. UUS BALTI KETT · Uus Balti kett plaaniti moodustada 8
I maailmasõda Eestis 5 muutust I maailmasõja ajal Eestis: · Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng ...
mida?) Meenutan seda tihti Meenuma Kiri meenus Marile Muutma (O) Ta muutis oma käitumise Muutuma Ajad muutuvad Päästma (O) Päästsin kassipoja koera käest Pääsema Jänes pääses hundi käest Toitma (keda?) Jalutajad toitsid linde Toituma Pelikanid toituvad kaladest Tutvustama (keda? mida?) Giid tutvustas linna Tutvuma Ma tutvusin uue õpetajaga Ühendama (O) Raudtee ühendab Tallinnat Tartuga Ühinema Hilinejad ühinesid meiega Üllatama (keda?) Teda on raske üllatada Üllatuma Autor üllatus lindi müügist
esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast
Tallinna minevik Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi
dokumendiga. Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. Peale Tallinnat liigub näitus edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema seest paistsid maja,potid ja pannid. Skulptuur ,,Big Mama" on loodud 1992. aastal Emi Ignatius Everpue'i poolt. Samuti võiks siinkohal välja tuua seeria fotodest, kus installatsiooniks oli ,,Chicken episode"
................................................................................................................................... 10 Sissejuhatus Eesti vaatamisväärsustes valisin välja kolm kohta, mida soovin nädata rootsi rahvusest sõbrale. Nendeks on A.H Tammsaare muuseum Vargamäel, Rakvere linnus ning Vormsi ja Vormsi Talumuuseum. Valisin just need kohad välja, sest minu arvates on Eestis palju, mida näidata ja vaadata. Eesti külalisel veab, kui on keegi, kes viib teda väljaspool Tallinnat, sest Eestis on nii palju muud peale Tallinna ka. Kahjuks enamus turistid näevad ainult seda koort, mis meil pakkuda on. Mis iseenesest pole halb, kuid meil on palju enamat pakkuda. Eesti on muutunud ka üheks tõsiselt võetavaks Euroopa riigiks. Kadunud on suures osas see nõukogude ja vene hõng. Me ei peaks tundma häbi eneste eest. A.H Tammsaare muuseum Vargamäel Lühidalt ka A.H Tammsaare eluloost. Anton Hansen Tammsaare sündis 30
Minu Suurim Muusikaelamus Essee Ingrid Tarmu M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid)
1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann
Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale. Hertsog Magnus kavatses luua oma kuningriiki, toetust leidis Ivan IV-lt. Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult. Sai abi Ivan IV-lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76.a Vallutas magnus peaaegu kogu Eesti ala. Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa. Talurahva vastupanu vanelasele – minnakse koostööle rootslastega. Rahva olukorda halvendasid mõisameeste terror, röövlid, katk, sõjaväe rüüst, nälja-häda. Talupoegade sõjasalgad: Pealikud Ivo Schenkenberg, Ohtra Jürgen. 1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta.
veeb. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets. kuu 3. New Delhis on kõige kõrgem temperatuur juunis, 33,8 °C . Kõige külmem on temeratuur aga jaanuaris, 14,1°C. Temperatuuride amplituut on umbes ~ 20°C. Aastane sademete hulk on 706.4mm ja see jaotub aasta jooksul väga ebaühtlaselt ( kõige rohkem sajab suvekuudel ja septembris ). 4. Võrreldes New Delhit ja Eesti pealinna Tallinnat, võib välja lugeda, et : 1. New Delhis on temperatuur iga kuu oluliselt kõrgem kui Tallinnas, näiteks kui jaanuaris on temperatuur Tallinnas -5°C siis New Delhis on temperatuur 14,1°C ja kui juulis on Tallinnas temperatuur 17°C siis New Delhis on 31°C. 2. Temperatuuride amplituudid on võrdsed (20°C kraadi). 3. Sademete hulk on New Delhis ( 706,4mm) natukene suurem kui Tallinnas (565mm). Kui Tallinnas jaotub see aasta jooksul palju ühtlasemalt. 5.
Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. 1220.a. suvel tundisid läänemaale rootslased ja vallutasid Lihula linnuse ning hakkasid rahvast ristima . saarlaste malev vallutas Lihula linnuse ja tapeti üle 500 rootslase, sellega nurjati rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada. Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust. Saarlased koondasid suured jõud ja hankisid Varbola linnusest kiviheitemasinaid, kokku 17. Linnus vallutati ja taanlased lahkusid. Eestlased seadsid endale eesmärgiks kogu maa vabastada taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti
ääristavad punapäist vanalinna ning lisavad nostalgiale pisut reaalsust. Elurajoonide lahutamatuks osaks on puud, mis lisavad kaugele ulatuvale hallile massile pisutki rohelust ja eemaldavad arusaama linnakeskkonnast. Vürtsi lisab ka all olev linnulaul ja puude kohin. Kuulda on autode mürinat ja inimeste rääkimist, on naeru ja kilkeid. Lapsed jooksevad ja saavad osa ühest ilusast päevast, mis loodetavasti jääb meelde neile kauemakski ja meenutab neile ikka vana head Tallinnat ja seda, mida see meile pakub. Raske on seda kõike kohata teisel pool mätast või lompi ning just see siirus ja puhtus, mis Tallinnast õhkab, saabki otsustavaks asjaloos, et jah, Tallinn on ilus.
mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembesem oma ida ja lääne suguvendadest. Rõhutatud ei ole niivõrd hoone konstruktiivne struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi
august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas? Millal algas massiküüditamine ja kui palju inimesi umbkaudselt suri? Mis juhtus kuupäeval 22.06.1941 ? Nimetage vähemalt kaks kohta, kus toimusid lahingud. Kes nimetas ametisse Otto Tief'i?
Keskealiste naisteenindajate sotsiaalne ja professionaalne keeleoskus oli 3 punkti ja vanemate teenindajate sotsiaalne keeleoskus oli veidi üle 2 punkti ning professionaalne keele oskus alla 2 punkti. Selle uurimistöö põhjal oli huvitav teada saada, missugune on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele oskus. Tulemused polnud küll halvad, kuid ma arvan, et inglise keele professionaalne keeleoskus võiks olla kõrgem, sest kui turistidele hea mulje jätta, siis tänu sellele tahab Tallinnat külastada rohkem turiste, mis tooks Eestile vaid kasu. Selliseid uuringuid võiks teha korra aasta jooksul, et jälgida kas inglise keele tase on teenindajate seas kasvanud või kahanenud, ning tänu sellele aidata inglise keele oskuse kasvamisele. Selle uurimistöö puhul otsitakse seoseid, soolise ja vanusegruppide inglise keele sotsiaalse ja professionaalse oskuse vahel.
Retsensioon filmile ,,Sügiball" ,,Sügisball" jutustab kuue täiesti erineva eluga inimese loo, neid seob vaid ühine keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus
Eestile iseloomulikud tooted Eestile iseloomulikud tooted Navitrolla tsärgid Click to edit Master text styles Eesti vaatamisväärsustega tsärgid Second level Villatooted (kindad, sokid, sallid, Third level Fourth level mütsid, kampsunid) Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja ...
näiteks ka oma lastele turvalisemat elukeskkonda. Burton (2000) väitis, et kompaktses linnas on ka kuritegevuse protsent kõrgem kui väiksema tihedusega piirkondades ehk valglinnastutes. Laialivalguvate linnade puhul on negatiivseks suur autostumus, samuti laiale maa-alale ehitatud majapidamised, mis võtavad enda alla nii väärtuslikku põllu- kui ka metsamaad, samuti väheneb ökoloogiline mitmekesisus. Eesti pealinna Tallinnat ei saa pärast taasiseseisvusperioodi nimetada kompaktseks linnaks, ehkki erinevate planeeringutega on seda endiselt püütud teha. Tallinnat ei saa nimetada ka puhtaks valglinnaks, kuna sel esineb mitmeid hajali asustusega mitmekeskuselise linnastu tunnuseid. 1. Kompaktne linn Zagoeskas et al. (2007) väitsid, et praegused linnamudelid on maa kasutamise ja arendamise seisukohalt keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt ebatäiuslikud ning n-ö hävitavad.
saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a. Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist) *1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa
puhkuse osas 9%, maaturismi liikmete osas 9%, majutuse ja vaatamisväärsuste osas 7% ning toitlustuse osas 2%. Seevastu Tallinnas on need numbrid kõik suuremad. Asi on kindlasti osaliselt selles, et Harjumaad ei turustata nii palju kui tehakse seda Tallinna kohta. Tänapäeva reisijad on teadjad ning uurivad tavaliselt ette kuhu nad lähevad ning mida nad teevad. Tallinnas pakutakse välja mitmesuguseid pakette. Siin oleks ka võimalus Harjumaal. Oleks vaja luua pakette, mis ühendavad nii Tallinnat kui ka Harjumaad. Pakkuda võimalust ööbida üks öö nt Harjumaa majutusettevõtetes ning nautida kaunist loodust, mida leiab Harjumaalt. On olemas ka mitmeid spaasid, mis asuvad just Harjumaal, näiteks Laulasmaa Spa. Väga hea võimalus oleks sellega luua mingi pakett turistiele ning elavdada sellega ka turismivoolu Harjumaale. Harjumaad oleks vaja turustada ka rohkem välisturule nagu tehakse seda Tallinna ja Pärnuga.
Kui Eesti liituks Schengeniga, siis muutuks narkotransiit veel lihtsamaks. Pidevalt jääb vahele Eestist pärit narkokullerid. Erinevalt Eestist on karistused mujal maailmas väga karmid. Näiteks Tais võib narkokuller ehk ,,muul" suure koguse narkootikumidega vahele jäädes saada ka surmanuhtluse. Paljud inimesed teavad Eestit kui maad, kus elab palju ilusaid ka kergemeelseid naisi. Eestit kujutatakse kui seksiturismi maad. Kunagi külastasid Tallinnat peamiselt soomlased, siis nüüd käivad poissmehed Eestis pidutsemas. Neid ei huvita Tallinna vanalinn, vaid kust saab osta odavaid jooke ja kus on hea pidutseda. Tallinnast on saamas Euroopa seksi- ja peopealinn. Selle tõttu on Tallinn saanud endale halvamaigulise hüüdnime Põhjamaade Bangkok. Paljud Soome mehed käivad igal nädalavahetusel Tallinna bordellides. Mõned Eesti naised töötavad Euroopas prostituutidena. Eestlased käivad nii Soomes kui ka Lääne-Euroopas vargil
1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid
43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Eestimaa läks kolme võimualla: Põhja-Eestis Rootsi võim; Lõuna-Eestis Poola võim ja Saaremaal Taani kuninga võimu all.
arhitektuuris. Palju klaaspinda Läänefassaad on rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega Silmatorkavamad Gooti stiilis hooned Tallinna vanalinnas. Oleviste kirik Esimesed andmed kirikust on aastast 1267. 16. sajandil oli Oleviste kirik Euroopa kõrgeim ehitis. Tippajal oli Oleviste kirik 159 meetrit kõrgune (Praegune kõrgus 123 meetrit). Oleviste kirik ehitati selleks, et Tallinnat oleks kaugelt näha. Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud
1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790. aastal toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega
parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust, aga mida Saksa väejuhatus mässuks pidas. Mitmes linnaosas puhkesid tulevahetused, pärast mida otsustas 21.septembril valitsus Eestist lahkuda, et võidelda iseseisvuse eest eksiilis. Pärastlõunal lahkus ka enamik valitsusliikmeid Tallinnast peale peaministri ja tema lähimate kaastööliste.Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning järgmisel hommikul saabusid ka Vene tankid. Valitsuse Rootsi pääsemise mõte kukkus läbi ning enamik ministreid arreteeriti ning saadeti vangilaagrisse, sõjaväe ülemjuhataja Maide hukati. Seekordne iseseisvuse taastamine kukkus läbi, kuna eestlased ei olnud läbi töödanud kindlamat plaani, pigem toimus otsuste langetamine suhteliselt uisapäisa ja Eestil polnud kindlat julgeolekut tagatud
taluma. Paljud inimesed aga ei pea seda väga tähtsaks ja käituvad sellega nagu prahiga, lõhuvad ja võtavad metsi maha. Õnneks on Eesti rahvas tubli ja paljud aitavad metsi puhastada ning puid kasvatada, see toob rahva lihtsalt lähemale üksteisele. Loodus on puhas ja rahustav paik ning seda tuleb säilitada, et tulevased generatsioonid saaksid seda nautida, nagu meie seda praegu naudime, kuigi paljud inimesed ei saa sellest veel aru, kui tähtis see on. Mina elan väljaspool Tallinnat ja üsna metsa sees. See on väga ilus koht ja ma ei suudakski elada Tallinnas, sest seal on liiga palju kära, kuid paari aasta pärast võetakse minu lähedased metsad ja põllud maha, et teha uusi asulaid ja siis muutub see rahulik koht, kus ma elan palju kärarikkamaks. See on järjekordne näide sellekohta, et inimesi huvitab raha ja ma ei ütle, et see on halb asi, sest mind huvitab ka raha, kuid rahast on ka tähtsamaid asju. Loomulikult ei tohi unustada kultuuri
Põhja-Tallinn Retsensioon Koostaja: Tartu 2013 1 Kontsert leidis aset 19. jaanuaril 2013 ööklubis Atlantis. Esines ansambel Põhja-Tallinn, koosseisus kitarrist Eric Kammiste, basskitarrist Meelik Samel, räpparid Fate ehk Risto Vürst, Wild Disease ehk Jaanus Saks, Kenny ehk Kenneth Rüütli, trummar Robert Loigom ning lauljatar Maia Vahtramäe.1 Põhja-Tallinn on eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest live- bändist. 2 2007. aastal tegi Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames ühise loo "Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililisel...
1223 teises Ümera lahingus saavad eestlased lüüa 1223 aug. Viljandi taas ordu kätte Eestlased + venelased 1223 eestlaste ja venelaste taanlased ja ordu, ühismalev piirab edutult Tallinnat liivlased, latgalid Koknese vürst Mandri Eesti taas 1224 Tartu kaitsmine Vjatsko alistatud 3.2. 1224- 1227 Üleüldine 1226 jaan. paavsti legaat Modena Modena Wilhelm Rakvere kirjalik
kui ka loss. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723. aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23
(1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome
kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther algatas 1517a. Saksamaal usupuhastuse, kirjutas 95 teesi. 10. 1154 Tallinnat mainiti esimest korda Al-Idrisi maailmakaardil 1248 Taani kuningas andis Tallinnale Lübecki linnaõiguse 1535 esimene eestikeelne raamat- Wanradt- Koelli katekismus
1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu
Taganemine algas 17. septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes põhiseaduse alusel võttis enda kanda presidendi ülesanded, ametisse vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas Nõukogude- Saksa sõjas neutraalseks, püüdis saada tunnustust lääneriikidelt ja selle saamiseni hoida enda käes Tallinnat, kuid need püüdlused nurjusid. Koos lahkuvate Saksa vägedega või paatidega üle tormise mere pages pealetungiva Punaarmee eest maalt tuhandeid tsiviilisikuid. Üldse jõudis läände peaaegu 70 000 eestlast; kui palju elusid nõudis meri, pole teada. Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena
Kadrioru Kunstimuuseum Kadriorg on peale vanalinna minu lemmikpaik Tallinnas. Ma ei kujuta enam Tallinnat ette ilma Kadrioru lossi ja pargita, mis on mõnus paik jalutuskäikuteks igal aastaajal. Mul oli hea meel käia klassiga sel aastal Kadrioru muuseumis, kus saatis meid giid. Kadrioru lossi ehitamine oli üks suurepärane ettevõtmine, milles peame tänama Peeter I-st ja Katarina II-st. Sellest on saanud ajalooliselt väga tähtis paik. 1921. aastal reorganiseeriti ehitis ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa
võistlus käigus tunti vastase mõlemal poolel ära kui oma rahvuskaaslane, laskmine peatati ja kohkunud Nazi Saksamaa sõdurid jalutasid oma varjunditest minema ilma, et punaarmee eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi ähvardamiste kui NKVD teeb Jürist kopputaja( küüditajate ja muude Moska nuuskurite hüüdnimi) , Saaremaal näeme taas kommunistide kurjust kui süütult sund mobiliseeritud poisid käsitakse tappa Harjumaa hävituataljoni ülema ja organiseerija Partorgi poolt. Käsk eiratakse ja
Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aas...
Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud ● 24. veebruaril kandis Johann Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et venelane on Eesti piiridest välja aetud ● 10
Tallinnas on venelaste osakaal üsna suur, seepärast jäigi E.Savisaar endiselt Tallinna linnapeaks. Venelased pooldavad just nimelt Keskerakonda, sest nende arust teeb Keskerakond Tallinna linna jaoks väga palju, teadmata, kust see raha aga tuleb. See raha aga tuleb meie endi rahakotist, kes me kõik maksame makse. Keskerakond on aga võimul seepärast, et Savisaarel on head suhted Venemaaga, kelle kaudu liigub ka kaup ning neil on head kaubanduslikud suhted. Savisaar üritab Tallinnat juhtida, nagu oleks ta monarh, et kõik oma pilli järgi tantsima panna. Minu arvates see on täiesti vale, sest ta oskab ainult raha laristada, mitte seda õigel otstarbel ära kasutada. Venelased aga ei mõista seda ning kuna Keskerakond tagab neile parem tingimused siin, valivad nad siiani seda. Eesti rahvas peaks rohkem huvi tundma poliitika vastu. Elanikkonda peaks rohkem motiveerima riigi elust osa võtma. Kõik inimesed peaksid ikkagi hääletama minema, sest iga hääl