füüsilist vastupidavust. (2: 16) Politsei palgad Miilits oli asutatud omavalitsuste poolt ja allus majandusliku külje pealt omavalitsustele, administratiivselt aga siseministeeriumile. Alguses maksis miilitsale palka omavalitsusasutus , hiljem peale politsei korralduse määruse (RT nr 4/5 -1920) kehtestamist sai palgamaksjaks riik politsei peavalitsustele antud krediidist. Esimesed palgad 1918.aastal olid: Miilitsaülem 700 marka kuus Jaoskonnaülem 500 marka kuus Rajooniülem 325 marka kuus Kordnik 275 marka kuus 1919.aastal palgad tõusid alljärgnevate normide piirides: Miilitsaülem 1100 -1500 marka kuus Jaoskonnaülem 800 - 1050 marka kuus Rajooniülem 500-800 marka kuus Kordnik 450-700 marka kuus 9
Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides
Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27. detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka. Rahvas käsitles võlakohustuste ostmist pigem annetusena ja selle seisukohast ei olnud tulemus üldse halb. Riigi rahaprobleeme see aga ei lahendanud. Rahareformi eesmärgid ja kulg Vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige sõjapidamiseks, oli tarvis kohe. 7. jaanuari valitsusistungil esitatud aruandes märkis rahaminister Juhan Kukk, et suurema välislaenu saamine on lootusetu, kuid olukord nõuab erakorraliste abinõude kasutuselevõtmist ning tegi
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast
"Emil ja salapolitseinikud" Erich Kästner Elas kord poiss.Tema nimi on Emil.Ta elas koos oma emaga.Ema töötas juuksurina.Ta pesi kodus oma klentide peasid ja lõikas juukseid.Tavaliselt Emil aitas.Emil oli viisakas poiss.Tema isa oli aga surnud.Ühel päeval pidi ta minema Berliini.Seal elasid ta sugulased ja vanaema.Sellel korral pidi ta minema üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva
"Emil ja salapolitseinikud" Emil sõidab Berliini vanaemale külla. Emil läks riidesse panema. Ema andis poisile kaasa 140 marka ja käskis selle ilusti ära panna ja hoida hoolega. Raha oli mõeldud vanaemale. Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri. Ta naelutas oma raha kinni. Nüüd ei saa enam midagi juhtuda ja ta läks
Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks. Ta pääses ka Rooma kõrgseltskonda. Corelli suri rikkana tal oli 120 000 marka ning lisaks sellele veel uhke kunstikollektsioon(ainus luksus mida ta endale lubas). Ta pärandas oma raha sõbrale, kes selle omakorda üllalt helilooja sugulastele edasi kinkis. Corelli on maetud Rooma Panteoni. Tema populaarsus viiulimängijana oli võrdväärne tema populaarsusega helioojana. Tema muusikat austati ja esitati kõikja Euroopas. Isegi Bach õppis tema teoseid ja lõi oma fuuga 579 Corelli Teos 3. baasil. Heliloojana peetakse teda stabiilseks ja rahulikuks.
Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal.
Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks KOREA SÕDA SUESSI KRIIS UNGARI ÜLESTÕUS BERLIINI KRIIS KUUBA KRIIS VIETNAMI SÕDA AFGANISTANI SÕDA
Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse istungil, läks uue raha käibeletulemisega siiski veidi aega. Kuid vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige Vabadussõja pidamiseks oli tarvis otsekohe. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti ajutine Valitsus 18. jaanuaril 1919 riiklikeks
KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega. Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni kivitööstuses Tartus ja see püstitati surnuaiale. Mustast graniidist 3,66 meetri kõrgune monument kujutas kaheastmelisel alusel seisvat kolmeosalist obeliski. Mälestussamba valmistamine maksis 195 000 marka: Pidulik avamine toimus 24. juunil 1923.a. 1926.a. ehitati mälestussamba ümber ringikujuline raudaed (maksumus 32 000 marka). Samba ja selle ümbruse heakorra eest hoolitses kirikunõukogu. Oktoobris 1940 puurisid Viru-Jaagupi ümbruskonna kommunistid monumendi sisse augud. Eesmärk oli see lähiajal õhku lasta. Küti valla juba suletud Maanoorte ringi kuus liiget eesotsas Pajustist pärit Lembit Hiiemäega otsustasid mälestussamba päästa. Ööl vastu 28
kleopatra Üldinfo q Kleopatra oli vaarao Ptolemaios XII tütar. q Ta sündis aastal 69 eKr, Aleksandrias. q Ema oli Egiptuse päritoluga, isa soovis, et Kleopatra valitseks Egiptust koos noorema vennaga. Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha. ...
Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia.
Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga Sulane sõlmis töölepingu pikemaks ajaks ja oli peremehe eest koste all Üksjalg nooremad pojad kes rajasid oma talu külast välja, teeb üks päev töödN Talupoegade kohustused mida dokument kehtestas pidi andma igalt adralt kaks ja pool marka, noorlooma igalt adralt Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna kodanikke Kuidas kaitses linn oma kogukonna vara ja õigusi? kaitses linna õigusega Mis on tsunfti kraa ja milleks see koostati? põhikiri mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks Millest sõltus keskaehse linnaelaniku sotsiaalne staatus
SISSEJUHATUS Eestlase rahakotis on olnud kõige rohkem rahatähti võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rahatähed on vaheldunud seoses poliitiliste võimude vahetumisega. Pärast iseseisvumist ja okupatsioonist vabanemist 1918. aastal võeti kasutusele Eesti mark, see oli esimene Eesti oma raha, kuid seda reguleerisid okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused. Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus, kuid Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka. Hiljem loodi oma riigiraha- eesti kroon. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole, mis on kasutusel ka tänapäeval. 3 1. RAHAST ÜLDISELT 1.1. Raha kujunemine Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade
Tagakülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Esikülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Tagakülg. Vatikan, Pius VI, 31 skuudot, 1796. Venemaa, 10 rubla, 1814. 12 Tallinn, “Erholung”, 10 kopikat, 1807. Pärnu linnakassa, 1rubla, 1820. 13 Margad 1000 marka 14 Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi esikülg. Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi tagakülg. Rubla Kroonid ja sendid 15 Eurod 2. Ütlusi raha kohta Igaüks on rahul oma pea sisuga ja pole rahul oma rahakoti sisuga. (Denis Diderot) Raha nagu armastus on inimese suurimad naudinguallikad. Pärast inimese surma on tema suurim ärevuse allikas
Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest Tallinnas on säilinud 1265. aastast Müntimisõigus Tartus kuulusTartu piiskopile, kes ise raha ei loonud, vaid loovutas selle õiguse linnale. Sel ajal loodi ainult brakteaate, mis olid õhukesed ja ainult ühelt poolt vermitud mündid, mille nominaaliks oli penn Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka, Lübeki- ja hamburgi penne Eesti kui transiidimaa Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja Eestisse toodi soola Porgugalist- varustati Soomet ja Põhja Venemaad Eestisse toodi sisse kangast Gentist, Bruggest ja Flandriast ja Hollandist 16
· Asutajad olid Ferdinand Porsche, Robert Lay Porsche ja Adolf Hitler · Volkswagen rahvaauto · Volkswageneid hakati tootma Wolfsburgis Robert Lay KdF-Wagen · KdF on lühend sõnadest "Kraft durch Freude" (e.k. jõudu rõõmu läbi) · Sellise naljaka nime andis Hitler 1938. aastal esitletud rahvaautole. · Hind oli 990 marka · Enne sõda jõuti toota paarsada tükki. Hitleri isiklik visand (1932) Volkswagen Teises maailmasõjas · 1939. a töötas F. Porsche välja Kübelwageni ekh Type 82 · Militaarsõiduk, mida kasutati peamiselt juhtkonna transpordiks, sidepidamiseks ja luureks. · Kübelwagenit valmistati Wolfsburgi tehases kokku umbes 52 000 autot. Type 166 (Schwimmwagen) · Kübelwageni amfiibvariant.
Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992–
järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade
Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal
· Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g · Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. · Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud puud, nael, solotnik. 6/7/11 Raskusmõõdud Venemaal, 17.saj · 17. sajandi lôpus kasutati Venemaal järgmisi raskusmôôte: 1 last = 72 puuda 1 perkovits (kaal) = 10 puuda 1 puud = 40 suurt grivnat e. naela (nael tähendas algselt ka päsmer kaaluühikut marka, mida tähistati margapuu varresse löödud naeltega) 1 puud = 80 väikest grivnat = 16 margapuud ~ 16,38 kg 1 margapuu = 5 väikest grivnat = 1,16 puuda ~ 1 kg 6/7/11 Venemõõdustik · Vene kaalu ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. · 1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu ja môôdusüsteem. · Eestis kehtisid venemõõdustiku mõõdud ja kaaluühikud kuni
kõike muud sõbra või töökaaslasega teiselpool maakera, vaid mõne hetkega. Kui poleks interneti saadaksime me ikka veel kirju posti või telegrammiga. VoIP (Voice over Internet Protocol) protokollid, millest tuntuim on kindlasti Skype, häälside realiseerimiseks, võtavad kunagi üle lauatelefoni koha. Esimese otseühenduse üle Atlandi või õigemini selle alt lõid Ameerika ärimehed 19. sajandil, kellele oli ühendus maailmaga tähtsam, kui 60 miljonit marka. See näitab, et ühendus on äriliselt seisukohalt, selle arenguks eriti tähtis. Tänapäeva kõrge arengu- ja majandustaseme võime kirjutada interneti ja telefoniside loomise arvele, sest internet on kiirem kui telegramm ning seda võivad kasutada miljonid firmad ja eraisikud korraga üksteisele teadete saatmiseks. Läbi interneti võib saata suuri faile, mis sisaldavad rohkem infot, kui üks telegraaf suudaks saata ühe päevaga.
siiamaani valitsenud oma tahtmise järgi. Järgnevates episoodides kirjeldati, kuidas Cedric koos Rowenaga rööviti ning kuidas viimaste pooldajad otsustasid neid vaenlaste käest päästma minna. Cedric koos Rowena ning kaaslastega võeti vangi ning Rowenat üritas naiseks võtta sunniviisiliselt Front-de-Boeuf. Juut Isaaci piinati ning sooviti temalt hõberaha. Tegelane Athelstane ütles, et kui nad saksilased vabaks lasevad, toob ta 1000 marka. Vangid lasti vabaks. Vabanedes ei möödunud palju aega, kui nad endi lossis ümber piirati. Munk astus Cedricu rõivastesse ning Cedrico põgenes mungariietes lossist. Ta pettis ära Front-de-Boeufi. Viimane sai alles mõne aja pärast aru, et teda on tüssatud. Prints John läks Yorki, et raha kokku kraapida ning venna kroon omandada. Viimases osas kirjeldatakse, kuidas Rowena suhe Athelstane´ga, sest mõlemad ei soovinud seda jätkata
majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlaseks ning pidi tasuma reparatsiooni makseid. Hinnad kasvasid seal tohutu kiirusega. Näiteks maksis ajaleht 1921. aastal alla marga, 1923. aasta sügisel aga juba 70miljonit marka . 2. Nimeta ja selgita nelja majanduskriisi põhjust: (8 punkti) 1) maailmajandse kohanematus esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid neid osta. 3) vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel etkel muutus laenukoormus üleliia suureks.
manööver", mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas neid Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis algselt paiknes eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi
tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt. Kolm nädalat sai kiiresti läbi, veetes iga õhtu Elisabethiga. Lõpuks jõudis kätte aeg rindele tagasi minna. Graeber läks üks päev hiljem, kuid sellises kaoses ei märganud seda keegi. Jõudes rindele, olid asjalood kehvad. Saksamaa oli vahepeal 100km taganenud. Lähedusest leiti partisandid ning Graeber määrati neid valvama
1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine, välispasside konfiskeerimine, Poola juutide väljasaatmine) Kristalliöö 9/10 november 1938 Juutide sünagoogide süütamine Juutidele kuuluvad hooned (äride vaateaknad) purustatakse 26 000 meessoost juuti arreteeritakse Riik nõuab 1 miljard marka kahjutasu Juutide väljatõrjumine Saksamaa majanduselust Keeld külastada kultuuriasutusi, kasutada ühistransporti, õppida kõrgkoolides Final solution juudiküsimuse lõplik lahendamine 1939 juutide püüe välja rännata, mida riik takistab varade konfiskeerimise ja pangaülekannete keelustamisega; põgenikke ei taheta vastu võtta 1939 Juutide hävitamine Poolas:algul eristamine getodesse, seejärel hukkamine või massihävituslaagritesse saatmine
LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis ...
elatusmiinimumi.) Üheks tuntumaks ja mõjuvõimsamaks oli Puidutööstuse Keskliit. Kaks suurimat kommertspanka Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka. Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas. Soomele oli veel omapärane olukord, kus suuremaid makse tasub see, kes vähem teenib. Sõjajärgse perioodi kokkuvõtteks
enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni hakkab Saksamaa juba maksma ja maksab 20 miljardit marka kullas ja kaupadega. Neil aastatel käsitleti Saksamaa reparatsioonide probleemi korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel. 1921. aasal otsustati võtta Saksamaalt reparatsioone järgmise skeemi kohaselt: aastail 1921-1923- 2 miljardit kuldmarka aastas, 1923-1926- 3 miljardit, 1926-1929- 4 miljardit ja 1929. aastast peale iga aasta 5 miljardit ja seda kuni 1963. aastani. Pariisi rahukonverentsil loodud nn. Versailles' süsteem oli ülekohtune ja ebaõiglane.
Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller
Pallul elus nii hästi ja ta sai palju häid ning tasuvaid tööotsi. Pallu oli suuresti abiks doktorile tema igapäevases töös, kust ta ka raha teenis.Samuti saatis doktor Pallu Hertsogi juurde, kust ta teenis Hornilt 20 marka. Peale Katharina nõidusest vabastamist sõitis Pallu , Kimmelpenningilt saadud õnnistuse ja saja margaga äkitselt laevaga Saksamaale. 2.Tsitaadid Lause Põhjendus Lehekülg 1.Arvad ,et moskvalane Tore lause, nagu 189 paneb käpa peale? moskvalased oleksid suured
Nagu seaduse pealkirjaski öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega võrreldes mõnevõrra muudetud või täpsustatud. Olulisim oli maksumäära suurendamine rohkem kui 10 korda. Näiteks tuli Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaal iga adrasajandiku pealt senise 1,2 marga asemel maksta 1920. Aastal riigile 14 marka 40 penni. Sama suur kinnisvaramaksu tõus oli ka teistes piirkondades. (Aasmäe 1999:184-185) Maakonna- ja vallaomavalitsused ei tulnud 1919 aastal selle osa liikumata varanduste maksuga mitte välja, mis neile 16. Apr. 1919 a. seadusega ette nähtud oli. 9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR. 108) anti neile õigus oma puudujääkide katmiseks täiendavalt liikumata varanduste maksu võtta kahekordse suuruse sellest, mis seaduse järel lisamaksuna juba oli saadud. ERA 39.1
Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu.
Strasseriga.Vanglas kirjutas Hitler raamatu, nimega "Mein Kampf" (saksa keeles 'Minu võitlus'). Hitleri teos Mein Kampf (saksa keeles 'Minu võitlus') on Adolf Hitleri raamat. Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine.Seal raamatus kirjutab ta ka oma isast.Hitler dikteeris raamatu vangis.Teosel oli kaks köidet. "Mein kampf" Kuni 1930. aastani ilmus Mein Kampf kahe suureformaadilise köitena hinnaga à 12 marka. 1930 ilmusid mõlemad köited koos üheköitelises rahvaväljaandega formaadis 12×18,9 cm, mis oli tavaline Piibliformaat. Aastatel 19251945 tehti originaaltekstis arvukalt muudatusi ja täiendusi. Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu
Et taset hoida, hakatakse koguma Pöörduda saavad veel peale üksikisiku ka Jõks ja president. Võimalik tglt kullavarusid. Käibel on ka kuldmündid. Süsteem toimis kuni esimese apelleerida ka euroopa kohtusse. maailmasõjani, kõik läks sassi, tekkis inflatsioon. Saksamaa näide. 1914 Riigikohtu esimees Märt Rask, kelle nimetab president ja kinnitab parlament. dollar maksis 4,2 marka, pärast sõda 4,2 miljardit marka. Mujal riikides ka Kohtunikud määrab ametisse president riigikohtu esitusel. Riigikohtu liikmed raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas
sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Tulemused. Riikide esimesed olümpiavõitjad olid: Brasiilia (3.08.1920) Guilherme Paraense (18851968), olümpiakiirlaskmises; Eesti (29.08.1920) Alfred Neuland (18951966), tõstmise kergekaalus. Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4
50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 Ostjad Müüjad USA dollar 3,72 3,73 Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 100 Soome marka 9,36 9,40 100 Rootsi krooni 100,30 100,90 100 Taani krooni 99,75 100,35 100 Norra krooni 99,-- 99,80 100 Prantsuse franki 14,65 14,90 100 Madalmaade kuldnat 150,30 151,10 100 Läti latti 71,80 72,30 100 Sveitsi franki 71,85 72,45 100 Belgia belgat 52,-- 52,50 100 Itaalia liiri 19,65 20,05 100 Tsehhoslovakkia krooni 11,-- 11,20 100 Austria sillingit 52,55 53,15
tallermaaks. Soodsamates olukordades olid need maad, kes jäid sõjast kõrvale või astusid sõtta hiljem. Eriti suure kasu sõjast sai USA. Tal oli sõdivates maades piiramatu turg. Olukord halvenes aasta-aastalt, kuni kätte jõudis nälg. 1916.-1917. a. talvel ei jätkunud Saksamaal isegi kartulit ning pidi sööma kaalikat (1916-1917 talv = Saksamaal kaalikatalv). Monopolide kasumid kasvasid (nt. Saksamaa "kahurikuninga" Alfred Kruppi kasumid olid 1913. a. 40 milj marka aga 1914. a. juba 86 milj marka). Sõjavastased meeleolud ja revolutsiooniline liikumine. Sõtta mindi sovinistliku ja patriootliku vaimustusega, kuid juba pärast esimest kuud kaevikutes hakati kahtlema sõja vajalikkuses. Juba 1915. a. algasid uued streigid. Loosungid olid: "Maha sõda!", "Me tahame rahu!" ja "Me oleme näljas". 1917. aasta veebruaris algas Vene revolutsioon. Nivelle'i tapatalgud. Suurteks rünnakuteks puudus keskriikidel jõud. Saksa
sajandi lõpul. 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON Eesti ei erinenud kaubavahetuse poolest teiste riikidega, ka siin kasutati kaubavahetuseks tööriistasid või näiteks ehteid. Kui esimesed kirjalikud teated Eesti müntide valmistamisest pärinevad 1265. aastast, siis viimased mündid tehti 1681. aastal ning 1918 novembris tuli Eestis käibele juba oma raha. Esialgu võis selle raha kõrval kasutada ka duubarubla, tsaarirubla, idarubla, Kerenski rubla, idamarka, Saksa marka ja Soome marka, kuid see mitme raha kasutamine ei kestnud pikalt, sest juba 1919. aasta 20. mai oli see päev, kus Eesti mark oli ainus seaduslik maksevahend. 1927. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, milles oli kirjas, et Eesti Vabariigi maksevahendiks saab Eesti kroon. See jõustus 1. jaanuar 1928. Kahjuks suudeti hoida seda 13 aastat, kuna 1940. aastal nõukogude võim kehtestati ning võeti kasutusele rubla. Muutused toimusid jällegi 1992. aasta 20. juunil, kui kell 4
novembri öösel 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20
a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta
09.1923. // ERA.1826.1.9, l 8. 46 Legitimatsioonipiletitega piiri ületamise kava 8.10.1923. // ERA.1826.1.9, l 7. 13 väljastas vaid 820 piletit, 44.650 marga eest.47 1924. aastal, kui kaartide väljastamine oli juba kohalike omavalitsuste kanda, küsis Valga linnavalitsus legitimatsioonikaartide väljastamise kulude katteks järgnevaid tasusid: ühekordse piiriületuse kaart 50 marka; kolm kuud kehtiva kaardi eest 100 marka ning aastakaardi tasu oli 150 marka.48 Väljastatud legitimatsioonikaardist võis aga ka üsna lihtsalt ilma jääda ning peamiseks põhjuseks oli kaardi kuritarvitamine salakaubavedamise eesmärgil.49 1925. aasta lõpus viidi sisse teatud täiendusi Eesti ja Läti vahelises piiriületuses. Piiriäärsetele elanikele jäi kehtima lihtsustatud piiriületuskord legitimatsioonikaartide alusel, mis lubas viibida teisel pool piiri 15 versta (u 16 km) sügavusel naaberriigis
+ tekkis 5 praktikantide kohta. Kaader Esimesed välisdelegatsiooniliikmed Tõnisson, Martna, Menning, Virgo, Piip, Pusta, Seljamaa, Kull. Keskmine vanus 1918 alguses 41, ent Martna oli juba 58, Tõnisson 50. 1928 oi keskmine vanus 31., 1934 oli see 36. 1939 -37. Raha Kulutuste kohta 1920. esimestel poolel vähe teada. Rahastati juhuslikest allikaest, kulutamine oli veel kontrollimatum. Saadi toetusi Helsingi kaupmehelt Schwalbelt. I Ajutise valitsuse poolt eraldatud rahasumma oli 4000 marka kantseleikulutusteks ja küttepuudeks. Välisministeeriumi kulud olid suured 1920 alguses, sest tulid juurde uued esindused. 30.ndateks see vähenes. 1935-37 see suurenes, kuid siis jälle tasakaalustus. Struktuur 1939 MINISTER ABI ABI Protokolliülem
sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Programme tuntakse Kristallöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. Kristallöö oli pöördepinktiks natside juudivastases poliitikas: juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Juutide saatus teise maailmasõja ajal ja "juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India ...
1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 - juuli 1940). 1940.aasta juulist- oktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel. Pärast 50-aastast vaheaega alustas Eesti Pank taas tegevust 1.jaanuaril 1990
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
