Raimond Valgre (1913-1949) Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch
klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest ,et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. " 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi
Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti
Kert puusta Raimond Valgre Elulugu Sündis 7.okt 1913 Riisipere alevikus, Harju maakonnas. Suri 31.dets 1949 Tallinnas. Isa oli kingsepp. Huvitus muusikast juba lapseeas. Mängis klaverit, akordionit ja kitarri. Elulugu 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväe teenistust pioneeripataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraani ansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse Looming 1933 andis välja ta esimesed loomingud G.Dieseli all välja. Kirjutanud üle 100 laulu. Pärast surma sai tema looming kuulsaks. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loometööd on kasutatud teiste eesti heliloojate töös kui ka mitmetes eesti filmides. Faktid "Valgre surm oli kuulsusetu ja masendav. Kui ta suri, siis tema matused olid peaaaegu ilma inimesteta ja tema hauda oli raske leida. Kui ta suri, siis ajalehed ei kirjutanud selle...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913.aastal Riisiperes, kingsepa perekonda. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Kooliteed alustas Valgre enne seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast kooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Kahjuks ei olnud ta väga usin ja mängis rohkem improviseerides, kui noodist etüüde harjutades. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures.Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. “Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal autobiograaf `'Muinaslugu muusikas'' line flm 1976 dokk `'Need vanad `'Igavesti armastuskirja Tei...
Raimond Valgre! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Raimond Valgre sündis 7. oktoober aastal 1913 ja suri 31.detsember 1949 Tallinnas . Ta suri vanaaastaõhtul alkoholi tõttu aga paljud räägivad, et ta tõugati trepist alla ja, et tema neerud said väga raskelt kahjustada. ! Muidu oli Valgre üks Eesti tuntumaid heliloojaid ja oli muusik. Tema laulud on muutunud üldrahvuslikeks lauludeks. Raimond oli noorpõlves mitmekülgsete huvidega, ta armastas joonistada ja maalida, õppis keeli ja luuletas. Valter Ojakäär ütles, et kui Raimond oli kümneaastane, siis ta ehitas dedektorvastuvõtja, mida paljud pidasid ilmaimeks. Lapsena mängis ta juba klaverit, akordionit, kitarri ja trummi. Valgre avaldas oma esimese laulu varjunime all ja lauluks oli "Blond Aleksandra"
Raimond Valgre Annemai Harak 12. klass Raimond Valgre ● 1937. aastani oli tema nimi Raimond Tiisel ● Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes ● Suri 31. detsember 1949 Tallinnas ● Ta oli eesti helilooja ja muusik. ● Oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks. Elulugu ● Juba lapseeas huvitus muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Lapsena võlus teda viiul, kuid tema ema otsustas klaveri kasuks.
Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja
kuid on malbe ja pehme. Muidugi oli tegu uudse kuuega, kahtlemata hea kaveriga. · Ivo Linna Kaunis, sensuaalne ning vägagi nauditav esitus. Omamoodi nostalgiline ning teinekord ikka tuttavalt kõrvus helisev meloodia just sellel kujul, nagu seda on Linna esitanud. Veel viivuks jää · Helgi Sallo Esitajal on väga hea hääl andmaks edasi sensuaalsust ning ka õrna hellust. Ütleksin võib-olla liiga julgesti, aga Valgre laulud on mõeldud ennekõike mehe esitusse. Miks? Nimelt väga lihtsal põhjusel Naisterahvas ei edasta lugu mitte üldsegi nii efektselt ja nauditavat kui mees. Eriti kui on veel tegu looga Eesti keeles. · Ivo Linna Ääretult nauditav on kuulata Linna esitust antud lool. Kaasakiskuv, unistama panev ja samas väga peenetundelise ja voolava romantikaga läbipõimunud esitus. Esitaja usub loo sõnumisse ning annab seda ka vastavalt edasi.
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas"
Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril
Raimond Valgre (1913-1949) Kes oli Raimond Valgre? · Restorani- ja kohvikumuusik Pere · Õde Evi · Vend Enn Elulugu: · Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes · 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi
oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--
ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest. 4. Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - ,,Tuntud ja tundmatu" on uus ja ainulaadne raamatusari, mis käsitleb Eesti kultuuriloo legendaarseid inimesi, kelle elu
monument läänepoolkeral, Mississippi jõe kaldal Asukoht St. Louis, Missouri, United States Gateway Arch Skulptuur Mati Karmin Suudlevad tudengid Rajati üleöö, igal aastal 30. aprillil, poole kuue ajal õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Asub Tartus, Raekoja platsis Suudlevad tudengid Skulptuur Rait Pärg Raimond Valgre skulptuur Võimalus istuda helilooja skulptuuri kõrvale Asub Pärnus, Mere pst 22 Raimond Valgre skulptuur Maalikunst Edward Hopper "Tüdruk õmblusmasina taga" (1921) Tehtud ainult pruunikates toonides Asub Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid Girl at Sewing Machine Maalikunst Camille Corot Püha Markuse väljak Veneetsias (1864) Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid
....................................................................................14 Film.....................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Kerge muusika 2 Eesti Vabariigis Raimond Valgre, sündinud 7. oktoobril 1913. aastal, kirjutas Eesti Vabariigi ajal üle 100 laulu, mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla.
Villa Ammende is one of the best examples of early art nouveau style in Estonia. The grand villa with a large garden was built in 1905 and belonged to the Ammende merchant family. Ammende Villa The house has been also used as a summer casino and a club. The villa has now been restored and turned into a luxurious hotel and restaurant. Monument to Raimond Valgre The musician Raimond Valgre who played in Pärnu in 1930s and brought the town a lot of fame, can today be found sitting in the park near Kuursaal, as a bronze statue. Monument to Raimond Valgre You can sit down next to the beloved Estonian composer and enjoy his beautiful compositions. Also be sure to go to the traditional Homage to Valgre musical night that takes place every summer, when Estonian star singers perform Valgre's immortal songs at the outdoor stage.
aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt.
projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, RAIMOND VALGRE esietendus 6. märtsil 2013). aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel.
● Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud ● Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda - kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks, ning jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all Popmuusika Eestis 1950 ● Svingimuusika järgijatest tegutsesid Eestis ansamblid Kuldne 7, Rütmikud ja Miklid ● USAs kerkinud esimene rock'n'rolli tõusulaine möödus Eestist jälgi jätmata Raimond Valgre ● Oli Eesti üks tuntumaid heliloojaid kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks ● 1930. aastatel esines ta põhiliselt lõbustuspaikades ● Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra" ● Laule: "Viimne valss" "Veel viivuks jää" "Sinilind" https://www.youtube.com/watch?v=ZYvDCG75KsY&index=10&list=PL3822CBBA547DC0A2
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu
Kontsert toimus 13. oktoobril 2019 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kontserdi eesmärgiks oli teha nauditav sügisõhtune tasuta kontsert. Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli
kontrabassi ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntuimad laulud on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu", "Iial ei muutu võõraiks me" jt. Kirjutas veel koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia» Raimond Valgre (1913-1949) oli Eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga palju...
Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda. Kõige enam leian sarnase joone, kohe pikemalt mõtlemata Clenn Miller „Kuupaiste serenaad“ palas. Ivo linna loos on küll kiirem rütm, aga minu meelset on sarnased. Pala 5 meenutab ka. Ühine „õõtsumine“ on täielikult esindatud.
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · ...
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu
Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja " Välja õuest ja väravast". Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Veel luuletusi: · ,,Mustroheline maa" · ,,Herilaste aasta" · ,,Peod täis kivi" "Ööviiul" (1956) Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas.
Kaspar Täpsi 20002003 v Aastal 2000 hakati välja jagama Eesti Muusikaauhindasid. Selle auhinnaga tunnustatakse silmapaistvamaid eesti muusikuid v 2001. a Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Eestit esindanud Dave Benton ja Tanel Padar lauluga ,,Everybody'' esimese koha v 2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond 2004 alustas lauljakarjääri HelinMari Arder
● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks ● 2008.aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli Teosed „Tihemetsa Tiina“ „Sõpruse polka“ „Oma laulu ei leia ma üles“ „Olematu laul“ „Sõit pilvelaeval“ „Tantsukursus“ „Mu ema“ „Sõbratarid“ „Kõvad pillimehed“ „Kollase liblika suvi“
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V
Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951
Näiteks lugu ,,Kaua", mille põhifraas oli: ,,Kaua, kaua, sügistuules põlesin su haual". Selle loos eesti ja prantsuse keel justkui lõimuvad, minnes sujuvalt üle ühelt keelelt teisele. Oli ka teisi prantsuse keelseid laule, kuid keele mittemõistmine ei häirinud ühegi laulu puhul. Prantsuse keele kaunis kõla, saali õhkkond ning suurepärane muusika lõid mulje nagu olekski sõnadest aru saanud. Eriti üllatuslik oli Raimond Valgre loo ,,Muinaslugu muusikas" esitus- see oli kindlasti huvitavaim seade, mida ma selle loo puhul kuulnud olen. Etenduse lõpus ei tahtnud aplaus kuidagi vaibuda, duo kutsuti ka tagasi. Üldiselt jäin kontserdiga väga rahule, sain suurepärase muusikaelamuse osaliseks. Tähtsaim selle koosluse juures oli kindlasti see, et nad olid kogu hingega asja juures ning tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad - see kandus ka publikuni.
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
Muusika retsensioon Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina, teda saatis Club Eclectict ja noor laulja Teele Viira. Erikülalisena astus üles Soome trombetivirtuoos Kalevi Louhivuori. Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Tiik oli kaunistatud küünaldega ja see andis loodusele imelise pilgu. Kontsert toimus vana veskitiigi ääres, mets oli kaunistatud lõketega ja prozektoritega. Publik vaatas esinejad üle vee, kuna esinejad olid laval, mis asus veskitiigi keskel oleva saarekese küljes. Jazz-muusika kuulamiseks on vaja mõnu...
1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man
kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik,
Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis nelja aasta jooksul välja 2 albumit ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korrladama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienenud rahvusvaheliseks ning annab seega eesti noortele võimaluse võtta mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
