10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 2 1940. aasta Rahvusvaheline taust Sündmused Eestis Sündmused mujal
teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus
sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused. 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents – Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd
polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vehel 1939. aasta 28. septembri keskööl. 1939. aastal toodi Nõukogude liidu väed seoses baaside lepinguga Eesti, Läti ja Leedu aladele. · 18. oktoober Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. · Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse. · 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari
mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus 25. veebr – sakslaste sissemarss Tallinna Eesmärgiks Balti hertsogiriik Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat) ◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine,
hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine
Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine
- 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel
võõraste lippude alla? Saksa armeesse Nõukogude armeesse Soome armeesse 19. Järjesta Eesti ajalugu mõjutanud sündmused II maailmasõja ajal: a) Narva diktaat b) Saksa okupatsioon c) Baaside leping d) Juunipööre e) Esimene Nõukogude okupatsioon f) Suvesõda g) Teine Nõukogude okupatsioon 20. Vasta allikatele ja oma teadmistele tuginedes järgmistele küsimustele! Punaarmee sissemarss Eestisse. Allikas A Pärast kodanliku valitsuse kukutamist avaldas eesti töörahvas soovi, et Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik astuks võimsa Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti töörahva esindajad sõitsid Moskvasse. 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV Nõukogude Liidu vabariikide vennalikku perre. Samaaegselt Eestiga astusid Nõukogude Liitu ka Läti ja Leedu NSV. Ka nendes riikides oli 1940. aasta suvel kukutatud kodanluse võim ja taaskehtestatud nõukogude kord. Allikas B
Moskva ootab vaid ettekäänet, milleks saab 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises. 24. sept 1939 esitatakse nõudmine lubada Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Ähvardused. 28. septembril 1939 kirjutatakse alla BAASIDE Vastastikune LEPING. abi kallaletungi korral Hoidutakse vastastikustest koalitsioonidest. Oktoobris algab Punaarmee sissemarss. Eestist algab baltisakslaste lahkumine. Soome NSVLi tingimustega ei lepi ning astub sõtta. Baaside aeg 1) Millisele lepingule kirjutas Eesti Valitsus alla 28. septembril 1939? 2) Milliseid surveabinõusid kasutati Vene pool, sundimaks eestlasi sellele lepingule alla kirjutama? 3) Miks otsustasid eestlased lepingule alla kirjutada? 4) Kas Eesti Valitsus käitus sinu meelest õigest? Põhjenda. Eesti okupeerimisega seotud sündmused
10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 1940. aasta 4
satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido-
Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ...
1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon
Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Hiljem sai Venemaa kompromissina õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17
Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige.
baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist
Saksa riigis o Mõlemale riigile vajalik leping?! o 7.03.1936 Reini tsooni hõivamine o Nimetus välisministrite järgi o Oli tuleproov kuidas Prantsusmaa reageerib? · Sõlmiti 23.08.1939 o 13.03.1938 sissemarss Austriasse o Austria Anchluss · Kurikuulsaim lepe 20. sajandi ajaloos Eellugu o Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise · Sõjalise liidu loomine 1936. aastal kohta o Eesti-Läti ja Soome NSVL-le
lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd
*pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t soodsamatel tingimustel relvi *NSVL võib Eestisse rajada sõjaväelaevastiku baase *mõlemad osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral *Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi
Martin Liivamägi ja Andres Olvik, purilaudur Johannes Ahun, vehkleja Nikolai Novosjolov, jahilaskur Andrei Inesin, iluvõimleja Irina Kikkas ja lipukandjana judoka Martin Padar. Pekingi olümpiamängud on avatudPekingis Linnupesa staadionil toimus suurejooneline olümpiamängude avatseremoonia, kus Eesti lippu kandis judoka Martin Padar, korraldajamaa oma korvpallur Yao Ming. Hiina kultuuri tutvustavale etendusele järgnes riikide sissemarss, ametlik avamine ning olümpiatule süütamine. Kõlas olümpiamängude tunnuslaul "Üks maailm, üks unistus," mida esitasid Sarah Brightman ja Lui Huan, pärast seda lasti taevasse võimas ilutulestik. Seejärel algas sportlaste sissemarss staadionile, esimese riigina sisenes tradistsiooniliselt mängude sünnimaa Kreeka koondis. Esialgu pidi avamisel marssima 205 riiki, ent kuna Brunei loobus olümpial osalemisest, siis tulid staadionile 204 riigi sportlased.
nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist NSVL lennukid Eesti õhuruumi, laevad Soome lahes Olukorrast Eesti välissaadikuid ei informeeritud Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused
Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest nüüd oli selge, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Kõik see hakkas vilja kandma ning 1919 aasta esimestel päevadel suudeti Punaarmee Eestist välja peksta. Johan Laidoner Punaarmee sissemarss Vastupealetung: 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. 7.jaanuaril läks Rahvavägi üle
1789. 14 juuli PRANTSUSE REVOLUTSIOONI ALGUS bastille vallutamine 1789. 26 august ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1792. 10 aug Tuileriesi vallutamine ja Prantsuse kuninga arreteerimine 1792. 21 september Prantsusmaa vabariigi väljakuulutamine 1793 21. jaanuar Prantsuse kuninga giljotineerimine 1793. 13. juuli Marati tapmine 1799. 9 november Prantsuse rev. lõpp, võimule esimese konsulina 1804. 18 mai Bonaparte keisriks 1814. 30 märts kuue koalitsiooni sissemarss Pariisi 1814. 6 aprill Napoleon ütleb troonist ära 1871. 18 jaanuar Põhja ja Lõuna Saksamaa ühinemine
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeenian...
aasta jooksul Tln-a sadamat. Baaside lepingud sõlmisid ka Läti (5.okt) ja Leedu (10.okt). Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30.nov 1939 sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Soome suutis Venemaale tekitada suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13.märtsil 1940 sõlmitud rahuga, suutis Soome oma iseseisvuse säilitada. 18.oktoobril 1939 algas maavägede sissemarss Eestisse. Narva lähistel riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Ibroska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare-ja Hiiumaale. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks südmuseks baltisakslaste lahkumine. Eestist lahkus 12 660 baltisakslast, mistõtti lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Demokraatia juurde tagasipöördumist ei olnud mõtet lähiajal oodata. Kehtima jäid kaitseseisukord,
vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon
Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust, lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisimate osade hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss. Viimane toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Olümpiamängude autasustamistseremoonia Click to edit Master text styles Autasustamistseremoonia ajal Second level Third level võitjad tõusevad Fourth level autasustamispjedestaalile,
24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17
MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast
● Olukorrast Eesti välissaadikutele infot ei jagatud ● Kaalukad otsused võeti vastu kitsas ringis Baaside lepingu sõlmimine 28.sept. 1939.a. allkirjastati Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vaheline vastastikuse abistamise pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss ● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi
protseduurireegleid. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust. Lõputseremoonia toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisemate osade hulka sportlasdelegatsioonide sissemarss. See toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen.
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenis...
06.1940 esitas NL Eestile noodi, milles öeldi, et Eesti on jämedalt rikkunud pakti tehes sõjalist koostööd Läti ja Leeduga, mis ohustavat NL julgeolekut. Samasugune noot esitati ka Lätile, 2 päeva varem oli esitatud Leedule. Ultimaatumites nõuti: · uue valitsuse moodustamist, kes täidaks ausalt pakti · täiendavate vene väeosade sissetoomist Ultimaatumi mittetäitmise korral ähvardati sõjaga. Balti riigid võtsid ultimaatumi vastu. 17.06 algas täiendavate NL vägede sissemarss Eestisse. Sisse tuli 80000 venelast ja nad paigutati laiali üle kogu Eesti s.t Eesti otsest okupeerimist. Vene vägede sissetungi juhtis Meretskov, kes 17.06 pidi kohtuma Narvas kindral Laidoneriga, et määrata kindlaks väeosade liikumisteed. Hommikul Narva suunas liikuv delegatsioon kohtas venelasi juba Jõhvi ümbruses. Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada ,,Narva diktaadile":
8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL juhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse.Punaarme sissemarss Eestisse . 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas
· 28.september 1939 sõlmitakse baaside leping. Eesti annab N.Liidule õiguse luua baasid: Saaremaale, Hiiumaale, Paldiski ümbrusesse Baaside ajastu Oktoobri alguses toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõdurite läbirääkimised, mille tulemusel said N.Liidu väed luua täiendavad baasid: Rohukülla, Koongale ja Laulasmaale ning varulennuväljad: Kehtnasse ja Kuusikule · 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse · Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit · Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast · Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti · Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes
Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis
NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks. Baaside aeg 1939. aasta oktoobri algul toimusid Tallinnas Eesti ja NSVL sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva. Peagi järgnesid balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Moskva keelas kohtumised eestlaste ja Punaarmee ning NSVL saatkonnaga. Pärast baaside lepingu allakirjutamist jäi Eesti NSVL protektoraatoriks. Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiveerus suhtlus Läti ja Leeduga. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda.
suuruseks oli 15000). 28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid
● 24.09. NSVL noot; ● 28.09. vastastikuse abistamise pakt (baaside leping); ○ 25 000 NSVL sõdurit; ○ sama Lätis ja Leedus. ● 1939. aasta- baltisakslaste lahkumine (kuni 1941.a-ni); ○ u 14 000 lahkujat. ● November 1939. aasta- Talvesõda; ○ soomepoisid – soomlastele appi läinud eestlased. Okupatsioon: ● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust; ● 16. juuni 1940 ultimaatum; ● 17. juuni nõukogude vägede sissemarss - okupatsioon; ● Narva diktaat: ○ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla; ○ keelati meeleavaldused; ○ eraisikud pidi loovutama relvad– Kaitseliit! Juunipööre: ● Andrei Ždanov– korraldas Eesti liitmist NSVL-ga; ● 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks; ● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus; ● Nõukogude valimised– üks kandidaat; ● 21. juuli ENSV; ● 6
Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele
hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa
augustil Hiroshimale ja 9.augustil Nagashkile pommi. Jaapani vastu astus sõtta ka NL. - 24 - 14.augustil kapitulleerus Jaapan tingimusteta. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2.septembril 1945, sellega oli 6 aastat ja 1 päev kestnud sõda lõppenud. KÜSIMUSED: 1. Molotovi - Ribbentropi pakt 3. Allveelaev "Orzeli" 4. Eesti - NL-i vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine. Pakti sisu. 5. Punaarmee sissemarss Eestisse 6. Baltisakslaste lahkumine 7. Talvesõda 8. Eesti okupeerimine 9. Juuni 1940 10. Juuni pööre. Uue valitsuse moodustamine 11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised 12. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks 13. Eesti imkorporeerimine NL-i koosseisu 15. Majandusreformid 1940. aastal 16. 1. massiküüditamine VASTUSED: 1. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. a. Saksamaa nõudis Poolalt Läänemerd ühendavat maariba. Tülitsesid lääneriigid-Nõukogude liit,
tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas. 5. Punaarmee sissemarss eestisse V: 6. Balti sakslaste lahkumine 7. Eesti okupeerimine(juuni 1940) 8. Juuni pööre 9. Uue valitsuse moodustamine 10. Riigikogu ,,valimised" 11. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 12. Eesti inkorporeerimine nõukogude liidu koosseisu. 13. Võimu aparaadi ümberkorraldamine 14. Majandusreformid (tööstus, põllumajandus) 15. Repressioonide algus 16. Esimene massiküüditamine.
sudeedisakslastega asustatud alad. MRP- 1939. a. suvi oli Stalinile soodne, sest peale demokraatlike lääneriikide taotles temaga koostööd ka Hitler. Aprillis oli Saksamaa teinud NSV Liidule ettepaneku alustada läbirääkimisi suhete parandamiseks. Baltikumi okupeerimine- Moskva tegi Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõigi kolme riigi valitsused nõusoleku ning lepingud sõlmiti. Vägede sissemarss algas oktoobrikuu teisel poolel. Talvesõda- Oktoobri algul tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Helsingile. Soome ei nõustunud aga Moskva soovidega ning 30. XI 1939.a. alustas NSV Liit sõjategevust Soome vastu, ajaloos tuntud Talvesõja nime all. Soomlaste vastupanu üllatas maailma, kuid 1940. a. veebruaris murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi. Sõlmiti rahuleping, mille põhjal Soome oli
○ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks. ● 19. veebruar 1918. aasta – Eestimaa Päästekomitee; ○ K. Päts, K. Konik, J. Vilms. Iseseisvuse väljakuulutamine, 1918. aasta: ● 21. veebruar– Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks; ○ 23. veebruar– loetakse ette Pärnus; ○ 24. veebruar– manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. ● 25. veebruar– sakslaste sissemarss Tallinna. Saksa okupatsioon: ● Eesmärgiks Balti hertsogiriik; ● Aprill 1918. aasta– Riias Balti maanõukogu (Landesrat); ○ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast. ● Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel; ● 11. november– revolutsioon Saksamaal. Vabadussõda: ● 28. november 1918. aasta– Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus; ○ Punaarmee kiire edasitung;
Nõukogude liidu mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu. Nõukogude liidu ja Eesti vahle sõlmiti vastastikuse abistamise pakt, mida nimetatakse ka baaside lepinguks. Selle lepingu kohalselt loodi eesti territooriumil nõukogude sõjabaasid. Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. paasi vägede suuruseks oli 25000 meest. 1939. okt toimus punaarmee sissemarss Eestisse. okt 1939 algas Balti sakslaste lahkumine Eestist. 7 kuuga umbes 14 000 inimest. 1940 juuni toimus Eesti okupeerimine. Eestisse tuli 80 000 punaväelast. 1940.juuni.21 - Tallinnas vabaduse väljakul toimus meeleavaldus, kus nõuti uue valitsuse moodustamist, sama päeva õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, eesotsas Johannes- Vares Parbalusega. Juuli alguses saadati laiali riigikogu, ning kuulutati välja ennetähtaegsed valimised
septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. Soome keeldumine baasidelepingust viis Soome-NSVL TALVESÕJANI (1939-1940): · Soome säilitas iseseisvuse · Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt 3. Baaside ajastus sisepoliitika: Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk
riikidega, mis võiks kahju tuua antud lepingu ühele või mõlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesõda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine. Nõukogude okupatsioon Eesti okupeerimine lk 78-79 16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV liidu koosseisu; 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
