Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Lõpuks, kui tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe'ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Näidendi lõpus kiidetakse monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule. See on üks Moliere'i omadustest, et ta ülistab alati monrahi. Minu arust oli see väga huvitav näidend ning leian, et selliseid Tartuffe'sid on ka meie tänapäeva ühiskonnas väga palju.
riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27.juulil 1794 Robespierre( Prantsuse revolutsiooni juht) ja tema lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli
vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja sõjalise liidu moodustamises,mis ähvardavat NSV Liidu julgeolekut. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi.Loodeti,et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.Kohe pärast Eesti okupeerimist hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima Eesti juhtivaid poliitikategelasi ja sõjaväelisi.Iseseisev Eesti Vabariik oli hävitatud. Baltimaad kaotasid Teises Maailmasõjas iseseisvuse erinevalt Soomest. Soomlased võitlesid oma riigi eest ja neil oli rahvusvaheline toetus. Ma arvan,et Eesti oleks võinud ka oma maa eest seista mitte loota,et iseseisvus säilib.Eestlased oleksid võinud otsida välisriikidest abi,ma arvan,et keegi oleks kindlasti aidanud nähest ,et astutakse NSV Liidule vastu.Kuna Eesti seda
(ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22
hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ballett stend nonsenss bluffima defitsiit marssal karbonaad komfort brosüür almanahh arreteerima büdzett siluett keefir/kefiir mõttetu paharet mehaanik huligaan ülestikku oktav/oktaav personal misjonär pensionär pensionär missioon leegionär simultaan puns sümptoom/sümptom musketär beez pansion vitamiin pedagoog peagu/peaaegu
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine
aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei
intelligentne emigrant immigrant misanstseen millennium stjuardess stjuuard sentents immuunne adressaat aadress potentsiaalne koordinaadid magistrantuur koordineerima kompetentne konstateerima arreteerima demonstreerima popurrii perroon terrass fassaad kissell missioon rassolnik emissioon klavessiin assamblee boks poks näituseboks drell trell trellpuur diskussioon blokk plokk reklaamiplokk duur tuur
Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega
rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta ning ainus võimalus end päästa on Venemaast lahku lüüa. 15. Novembril 1917. aastal kuulutas maanõukogu end Eesti kõrgeimaks võimuks ning katkestas sidemed Venemaaga. Sakslased alustasid pealetungi idarindel 18
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põge...
1924. aasta mässukatse- 1924. aasta detsembris sai Moskva arvates Lenini poolt mainitud "hingetõmbeaeg" täis ja Eestis pidid siin loodud löögiüksused hävitama selle demokraatliku väikeriigi. 1. detsembri varahommikul asusid enamlaste löögiüksused Moskvast saadud direktiivide alusel Eestis võimu haarama. Saadud juhiste järgi pidid relvastatud löögiüksused okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Et kommunistid midagi plaanitsevad, polnud mingi saladus. 1924. aasta november oli möödunud suure kohtuprotsessi tähe all, mille tulemusel 149 Eesti riigi suhtes vaenulikku isikut süüdi mõisteti. NSV Liidus toimusid samal ajal meeleavaldused loosungite all «Maha valge Eesti timukad!», «Maha Eesti kodanluse vabariik!» jms, Jamburgis (Kingissepas) kanti ringi tohutut papist granaati kirjaga «Meie kingitus Eesti timukatele».
Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Teises vaatuses kui lõpuks tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe’ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Lõpus kiidetakse ka monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule. See on üks Moliere’i omadustest, et ta ülistab alati monrahi. Minu arust oli see väga huvitav näidend ning leian, et selliseid Tartuffe’sid on ka meie tänapäeva ühiskonnas väga palju. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
13. Annulleerima tühistama 73. Generatsioon põlvkond 14. Aplodeerima plaksutama 74. Gigantne hiigelsuur 15. Areen esinemisväljak, -plats 75. Globaalne üleilmne, üldine 16. Arhitekt ehituskunstnik 76. Grammatika keeleõpetus 17. Arhitektuur ehituskunst 77. Grammofon plaadimängija 18. Arreteerima vahistama 78. Grandioosne suursugune 19. Asfalt pigist teekate 79. Grillima röstima 20. Atentaat mõrvakatse 80. Grimeerima - jumestuse abil välimust muutma 21. Bakalaureus madalaim teaduslik kraad 81. Homogeenne ühtne, ühtlane 22. Balansseerima tasakaalustama 82. Hospidal sõjaväehaigla 23
Ka Gregsoni teooria põrus. Seda kummalist juhtumit arutades. Holmes lasi kutsuda oma jooksupoistel, kelleks oli umbes kümne aastaste pättide kamp, takso. Peale selle lasi ta neil vahel ka ringi nuhkida. Watson oli hämmeldunud, sest ta ei teadnud küll, et nad oleksid kuskile reisile hakanud minema. Sherlock kutsus taksojuhi ülesse, et aidata tal kotte pakkida. Taksojuht tuli üles ja kohe kui taksojuht käed Holmesi koti peale sai haaras Holmes tal turjast ja hakkas teda arreteerima. Mees osutas visa vastupanu, kuid kui Gregson ja Lestrade appi tulid polnud tal enam mingit lootust. Mõrvar oli tabatud. Mulle see raamat väga ei meeldinud, sest ma ei leidnud loos mõrva motiivi. Arvatavasti ei lugenud ma piisavalt innukalt, sest mulle pole kunagi meeldinud kriminaaljutud ja sellest ka vähene vaimustus raamatusse. Huvitav oli kõige viimane peatükk, kus kurjategija kinni püüti nagu välk selgest taevast.
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoob...
1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu).
Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse,
kurda ka elu üle. Ma arvan, et väga vähe on inimesi, kes on selle aja üle elanud ja kui nad on siis nad ei pruugigi midagi mäletada või siis lihtsalt ei taha mäletada. Martin Raudsepp Küüditamine 5 Juuniküüditamine. 14.juuni.1941 14.juuni öösel, kella 1 paiku hakkasid tööle üheaegselt küüditajate salgad üle Eesti. Hakati arreteerima täiskasvanud mehi ning nad lahutati nende perekondadest. Kõik arreteeritud koguti kokku rongivagunite juurde, kus nad paigutati eraldi vagunitesse. Tähega A märgistatud vagunisse pandi kõik mehed. B vagunisse naised ja lapsed. Sellel hetkel nägid enamus pered üksteist viimast korda. Mehed saadeti Siberisse vangilaagritesse, kus enamus ka hukkusid. Naised ja lapsed saadeti Kirovi ja Novosibirski oblastitesse, kus nendest pääses eluga vaid pooled. Arreteeritute otsimine jätkus veel 16
6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi. · Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud erakond oli kommunistlik partei, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine · Käivitati repressioonid · Vangistati või hukati endised poliitlised liidrid,majandusliit,sõjaväe-ja poltseijuhid · Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest (massiküüditamine) · Likvideeriti isetegevuslikke seltse · Suleti ajalehti-ajakirju · Hävitati mälestussambaid ja raamtuid · Katkestati igasugused väilssidemed Esimene massiküüditamine toimus 14.juunil 1941.aastal, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse. Täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus.
kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised
toetasid vabadussõjalaste poliitilisi ideid. Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat Artur Sirk (1900-1937). Riigipööre 12.märts 1934, teostasid Päts ja Laidoner. 6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed
tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks. Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi. Kahekümne viies peatükk: Linnas hakati uurima juhtumeid, Wolandist polnud jälgegi ja Berliozi pea oli ikka kirstust kadunud. Uurijad läksid Wolandit ja ta sõpru arreteerima. Kass pani Berliozi korteri põlema ja põgenesid. Kahekümne kuues peatükk: Azazello läks Margarita keldrikorterisse ning jootis Meistrile ja Margaritale mürki sisse. Nad surid ja Meister läks viimast korda Ivaniga hüvasti jätma. Meiter, Margarita, Woland ja tema sõbrad olid jäljetult kadunud.
konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
Absent from-puuduma Abstain from-halvast harj hoiduma According to-vastavalt Account for-põhjendama Accuse sb of-süüdistama Accustomed to-harjunud Acquainted with-tuttav millegi/kellegagi Advantage of-eelis Advice on-nõu andma Afraid of-kedagi kartma Afraid for-kellegi pärast kartma Agree with sb on sth-nõustuma Aim at-sihtima Allergic to-allergiline Amazed at/by-imestunud Amount to-ulatuma sinnani Amused at/with/by-lõbustatud Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by...
Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist
Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei. Riigipööre Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseisukorra ja Laidoner keelustas poliitilised meeleavaldused ja sulges vs ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit kontrollisid Tallinna ning politsei asus vs arreteerima. Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte. Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid
Autoritaarne eesti Riigipööre-ennetamaks vabadussõjalaste e vapside võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte teostasid konstatin Päts ja Johan Laidoner 12 märts 1934 riigipöörde .valitsus kuulutas välja 6kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ylemjuhatajaks nim laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vapside ühingud.samal ajal võtsid sõjakool ja kaitseliit tallinna enda kontrolli alla ning politsei hakkas vapse arreteerima. Valimised lykati edasi,tühistati vapside saadikumandaadid ning vallandati nii vapse kui ka teisi isehakanud inimesi riigiametitest.seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati
Kui valimised oleks toimunud, poleks Päts tõenäoliselt riigivanemaks saanud. Oli oodata, et ka riigikogus saavad enim kohti vabadussõjalased ja Eesti vabariigi loojate roll poliitikas oleks vähenenud. Valimisvõitlus oli räpane. Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks tegi Päts kokkuleppe Laidoneriga ja 12. märtsil 1934 tehti riigipööre. Seal kasutati sõjakooli aspirante ehk õppureid ning kaitseliitu. Nad võtsid Tallinna enda kontrolli alla ja vabadussõjalasi hakati arreteerima. Seda põhjenduti sellega, et vabadussõjalased kavandasid riigipööret ja soovisid kehtestada diktatuuri. Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa pidada avalikke koosolekuid või kogunemisi, meedias on tsensuur. Tegelikult oli Pätsil õigus seda
esindajaid ka Riigikokku ja valitsusse. Samuti oli sihiks saada vabadussõjalaste juht Andres Larka istuma riigipea ametitoolile. Valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Nii rahvas kui ka riigimehed lootsid, et pärast valimisi olukord riigis rahuneb ja kriis möödub. Ennetamaks vabadussõjalaste võidukäiku korraldasid kaks võimumeest, Päts ja Laidoner, riigipöörde. Laidnoner keelustas poliitilised meeleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ning politsei asus neid arreteerima. Nii kergelt siiski vabadussõjalased alla anda ei tahtnud. Nende seas levis mõte riigijuhtidelt tuleb vägivaldselt võim tagasi haarata. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre sõjaveteranide poolt, kuid veidi enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. 133 vabadussõjalast mõisteti vangi ja juhtunut seletati rahval nii, et nad kaotasid igasusguse populaarsuse. Tagantjärele on sõjalasi süüdistatud fasismilembuses, mis pole ehk päris õiglane, kuigi
Juhikultus, rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine · Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla)
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritust tekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suuremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks
Kui ta saabus, siis läksid nad koos Fergussoniga õhtust sööma. Hiljem tuppa tagasi tulles kutsuti minategelast piljardit mängima. Minategelane mängis natuke aega piljardit krahviga ja jõid sampust ja rääkisid sõjast ja elutarkustest... XXXVI Õhtul keeras tormile ja minategelane kuulis kuidas keegi uksele koputas. See oli Baarman ja ta oli läbi märg. Ta tuli minategelast hoiatama, et teda tullakse hommikul arreteerima. Baarman pakkus välja, et nad pakiksid oma asjad ja aerutaks paadiga sveitsi. Seda nad tegema hakkasidki ja Baarman aitas neil asjad paati viia. Paadi juures nad leppisid kokku, et kui nad eluga pääsevad, siis tasub minategelane selle paadi eest ja nad hakkasid kell 11 õhtul sõitma. XXXVII Nad olid tükk aega pimedas aerutanud ja läbinud pikka vahemaa. Minategelase käed olid rakkus ja katki, kuid sellegi eest ta jätkas aerutamist. Minategelane võttis vahepeal konjakit
Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Relvastatud löögiüksused pidid okupeerima valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks
täita kõigi rahvakihtide nõudmised. 12. märts 1934 teostati Päti ja Laidoneri poolt riigipööre, mille tulemusena soovisid nad näha vabadussõjalaste mitte pürgimist võimu asjadesse. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meelevaldused ja sulged vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi tänu sellele ja tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites. Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte, kes asus Eestit valitsema oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006).
väljasaadetute asulad) 4. Paljud komnoored ja pioneerid läksid vabatahtlikult ehitama ,,Helget tulevikku ja suuri tehaseid" Kollektiviseerimine oli lõpule viidud Stalini terror II viistakul (1934-38) oli eesmärgiks suured sõjatehased 1934. a. Algasid ,,Puhastused" Ka linnades ja Komparteis 1937. a. Jõudis puhastuste laine ka punaarmeese, kus hukati enamus armee juhtkonnast (Tuhhatsevski) 1938. a. Hakati arreteerima ka N.Liidus paguluses olevad rahvusvahelisi kommuniste Stalini plaanid Kindlasti võib tekkida küsimus, kas Stalin oli hull!? (Stalini võimu ajal hukkus aastas keskmiselt u. 480 000 in. Aastas) Tagajärjeks pidi tulema suur sõda (II Maailmaõda 1939-1945), Kus N.Liidus pidi saama maailma ainus riik. Kordamiseks (lk 77-91) Kuidas hinnata Brian-Kellogi pakti?
Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega
Inimestele ''pandi südamele'' kalmistule mitte minna. Kohalike noorkommunistide peamees Jaak Kärson külastas isiklikult kalmistut, kus noored töötasid ja tutvustas neile plaane noorte vabaaja sisustamise võimaluste parandamisest Võru linnas. Rääkides lausa summadest, mis selleks eraldatud olevat, videomakkidest ja noortemajast. Samal ajal tuli kalmistule keegi Siseasjade Osakonnast ja hoiatas Aini ilma pikema sissejuhatuseta, et öösel tullakse neid koju arreteerima ja lahkus sama kiirelt kui oli tulnud.11 21. oktoobri hommikul võeti ametipostilt Nõukogude Armee esindajate poolt kinni miitinguga seotud Ain Saar, Argo Männimets, Üllar Pugast ja Meelis Ivask. Argo mäletab, et läks tööle 7 Ain Saar. Aktsioonide Aeg, Võru, 1998, lk. 18. 8 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 9 Ain Saar, lk. 20. 10 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 11 Ain Saar, 35-36. 6
olnud Rooma provints palju kauem kui Germaania alad. Samuti ei olnud ta elukutseline sõjaväelane ja ilmselt seepärast ta ei mõistnud, mis võib juhtuda kui tema armee tõesti otse vastase varitsusse läheb. Enne rahutuste algamist oli Varus saatnud üle kogu provintsi laiali väikseid väeüksusi. Kohalikud hõimud palusid neid appi kõiksugu tööde jaoks: kaubavoore kaitsema, korda pidama ja kurjategijaid arreteerima. Nüüd kogus ta nad kiiresti kokku, kuna ta ei tahtnud marssida rahutusi maha suruma väiksearvulise sõjaväega. (The Battle in the Teutoburg Forest 2006) Sellest küljest näitas Varus end väga võimekana. On ainult loomulik saata üle provintsi laiali väikseid väeüksusi, et provintsi üle efektiivsemalt valitseda, aga neid on jälle väga raske kokku koguda ja neist jälle üks suur armee teha. Varus suutis sellega hakkama saada õigeaegselt, kuigi
12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord poliitilised meeleavaldused keelustati Tallinn võeti sõjakool ja Kaitseliidu kontrolli alla politsei asus vabadussõdalasi arreteerima 85. 86. Poliitilised ümberkorraldused riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi omavalitsuses tühistati vabadussõdalaste mandaadid (kohad) riigijuhtidele vastumeelseid inimesi hakati riigiametitest vallandama parlmanet saadeti suvevaheajale ja seadusandlik võim läks riigivanema kätte
Viiest mehest arvati piisavat, kuna Tallinn-Väikse jaamas oli valves ainult üks politseinik. Jaama jõudes tapetigi jaamapolitseinik ja jaamaülema abi. Telefonist jõudis jaamaülemale koju helistada, teda mässust hoiatada ning jaamaülem ei tulnud tööle ja ei langenud mässajate kätte vangi. Peale rongiliikluse seiskamist helistasid mässajad jaama telefoniga samuti ülevõetud Kohila jaama, pidades kõne, mis koosnes märgusõnadest ,,dünamiit" ja ,,plahvatus". Siis hakati arreteerima jaama saabujaid, keda hoiti kinni kolmanda klassi ooteruumis. Kaks mässajat läksid jaamast linna poole, saagisid maha mõned telefonipostid ja lõikasid traadid pooleks. Pooleteise tunni pärast lähenes jaamale üks sõjaväe salk, mispeale jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend.
Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata. Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini. Eesti Vabariik lakkas olemast. Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991) 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeerib ENSV.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
