RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus: o 12-17. (25-30.) detsember 1905 osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil Soome Suurvürstiriigis o 1906-1907 osales/organiseeris VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku
NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Peale Lenini surma sai valitsejaks Jossif Stalin kes suutis 1927 (Stalini võimu kindlustamine)
Mis on pildil? VASTUS Mis on pildil? VASTUS: Harf Mis bänd on pildil? VASTUS Mis bänd on pildil? VASTUS: One Direction Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS: Jah Kus elavad jääkarud? VASTUS Kus elavad jääkarud? VASTUS: Arktikas Kas karu magab talveund? VASTUS Kas karu magab talveund? VASTUS:Jah Mis tõugu koer oli Komissar Rex? VASTUS Mis tõugu oli Komissar Rex? VASTUS: Hundikoer Maismaa suurim imetaja VASTUS Maismaa suurim imetaja VASTUS:Elevant Mis loom on pildil? VASTUS Mis loom on pildil? VASTUS: Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry"
Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu V Keskkooli komsomnolikomiteesse. Õpingute ajal Tartu Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomolibüroo sekretäriks. Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar, Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör. Aastal 1978 astus ta EKP-sse. Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Ajateenistuse ajal oli ta väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige. Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused: · toidu ja tarbekaupade puudus. · Nikolai II halb maine · Vägede nõrkus I maailmasõjas · Korruptsioon Sündmused ja muutused venemaal: · Meeleavaldus petrogradis · Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik · Võim ajutisele valitsusele · Tööliste soldatite saadikute nõukogud. Sündmused ja muutused Eestis: · Tallinnas korratused · Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused · Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt. Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine
Maigret'l läheb silme ees mustaks Juurdlus komissar Maigret'ga on süvenemine niihästi ohvri ja tema lähikondsete kui ka kahtlusaluse hingeellu. Maigret' püüab inimesi ja nende tegutsemismotiive mõista, ta on keerulistest inimsaatustest siiralt huvitatud, seetõttu õnnestub tal lahendada ka esmapilgul lootusetuina näivaid juhtumeid. Maigre järjekordne juhtum on väga kummaline. Leitakse kuulus kabareede omanik Boulay surnuna. Kõige imelikum loo juures on asjaolu, et ta leiti alles 2 päeva pärast
publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed:
üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks. KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.60. eluaastani. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis asutati 28. veebruaril 1938. Kodanliku õhukaitse ajakiri oli Õhu- ja Gaasikaitse. Õhukaitse rahuaegne koosseis kehtestati 21. maist 1939. 1. ja 2. lennuväedivisjon (Rakvere ja Tartu): staap, 2 salka, tehnika-, majandus-, sanitaarjaoskond ja
Demongeot. Jean Marais mõjub Fantoomina tüüpilise kurikaelana. Ta on arrogantne, edev, tark ja kellel kõik alati õnnestub. Kuna Marais mängib filmis ka ajakirjanikku Fandori, ei saanud ma alguses arugi, et tegemist on ühe ja sama inimesega. Ajakirjaniku rollis vastab ta ilmselt tolle aja meheideaalile, ta on alati elegantselt riides, suitsetab hooletult sigaretti ja mõjub naistemagnetina. Loomulikult on tema osatäitmised usutavad ja suurepärased. Louis de Funès komissar Pauli Juve osas mõjub väga koomilisena. Tema grimassid, žestid ja reaktsioonid kutsuvad vaatajais esile naerupahvakuid. Ta on vastandiks intelligentsele kurjategijale, kuid ometi paneb endale kaasaelama. Mylène Demongeot, kelle tegelaskuju Hélène Gurn on Fandori armastatu, kehastab filmis kaunist ja tarka naist, kes päästab filmi lõpus komissari ja ajakirjaniku. Tema osa sarnaneb Bondi tüdrukutele. Film sobib vaatamiseks kõigile. Filmile on ka tehtud mitu järge „Fantoom tegutseb
Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist Tallinnas · Sel ajal ühendati Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga · Moodustati Eesti Maanõukogu (alates 28.novembrist kõrgeim võim Eestis) · Tegevus komissarina lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu J. Poska tegevus 1917-1919 · 1917.a. valiti Poska Vene Asutava kogu liikmeks. · 1918.a. määrati ta Eesti välisministriks. · Ta kuulus Eesti ajutisse valitsusse peaministri
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bol...
veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon Petrogradis 26. märts, 30. märts kinnitas ajutine valitsus Eesti omavalitsuse
kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K.Pätsil teostada riigipööret · Jaan Poska Eesti kubermangu komissar,välisminister,üks rahulepingule allakirjutajatest · Jaan Tõnisson Riigivanem, riigikogu esimees , Postimehe toimetaja · Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe kaitse seisukord
mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator, keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi mõnusamaks, sest sulandusin justkui teosesse
1. Eesti saavutas autonoomia 30. märtsil 1917 2. Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruaril 1918 3. Vabadussõda kestis 28.novemberist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 4. Võnnu lahing toimus 23.juunil 1919 5. Tartu rahuleping kirjutati alla 2. veebruaril 1918 6. Asutav Kogu tuli kokku 23.aprillil 1919 1. Jaan Poska Eestimaa rahvusliku kubermangu komissar, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule. 2. Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Päästmise Komitee liige ja esimees, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, toimetas ajalehte "Teataja", korraldas koos J.Laidoneriga riigipööre. 3. Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, juhtis sõjategevust Vabadussõjas, osales siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel, korraldas koos K. Pätsiga 1934.a. riigipöörde. 4
Nohik Klaus-Peter Wolf Klassi kõige tagasihoidlikum, saladuslikum ja vaiksem poiss Kai Lichte ronis ühel vihmasel hommikul katusele ja kukkus sealt alla. Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mille
*Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted: Konstatin Päts- eesti poliitik ja riigi tegelane, mitmekorde riigivanem, korraldas riigipöörde 1934, kehtestas autoritaarse võimu. 38 president. Jaan tõnisson eesti vabariigi poliitik, riigivanem, riigitegelane, kutsuti aatemees, tegi postimehe. Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis) 28 nov 1918- 2nov 1920 oli Tartu rahu.
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
· Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad aastad. · || maailmasõja perioodi nim. Kui stalinistlikku aega. · Kõrvaldas konkurendid. · Tema suur tunnustamine. · Alguses töötas Stalin peamiselt NLKPga. · 1930ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti 6 · Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. · Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. 7 Ülesanded · Ko ntro llis p a rte io rg a nite va lits e m is e p e a a e g u kõ iki va ld ko nd i. · te h e s e tte p a ne kuid . · ko o s ta d e s p o liitilis i juh tö ö re tö ö s tus e s t, kuni a ja lo o kirjutus e ni
NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb
ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan Poska (18661920) Tallinna linnapea Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar Vene Asutava Kogu liige välisminister peaministri asetäitja kohtuminister Johan Laidoner(1884 -1953) Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja. Eesti iseseisvuse manifest Tallinnaslevitatud eksemplar Päästekomitee asukoht Tallinnas Tartu Rahu Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa
KUNSTI NÄITUS Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi ...
· 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts
midagi igas vanuses vaatajatele ning täna on sarja fännideks kõik pereliikmed alates lasteaialastest kuni nende vanavanemateni. ,,Kelgukoerad" sai alguse samanimelisest telefilmist, mis linastus telekanal Kanal2-e ekraanil 2006. aasta kevadel. Sama aasta suvel algasid sarja esimese hooaja võtted. Edukas koostöö Eesti parimate näitlejatega aitas luua igati toimiva meeskonna, mille põhituumikus püsivad Eesti armastatud ja tuntud näitlejad, eesotsas komissar Kelku kehastava Kalju Komissaroviga. Sari on Kanal2-e eetris reedeti, algusega kell 21.30 ning püsib stabiilselt telesaadete TOP10-s, tuues iga osaga teleri ette keskmiselt kakssada tuhat vaatajat. Sarja peategelasteks on keskkriminaalpolitsei komissar Kelk ja temale alluvad uurijad Post ja Kõsta. Kuna Posti ja Kõsta vahelt on algusest peale justkui must kass läbi jooksnud ning Kelgul on nende ohjamisega pidevalt tegemist, siis ristivad kolleegid nad üsna ruttu Kelgukoerteks.
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
soov surra.Õele tekitatud trauma oli nii suur, et ta lõpetas hullumajas.Ning sel hetkel kui ta oma õde sellises olukorras nägi,mil ta vaevu rääkis lubas ta nii endale kui ka oma õele, et maksab kätte, nende mõlema nimel.Ning ta ei peatu ennem kui iga inimene, kes selles teos osales on oma õppetunni saanud.Kui Jennifer aga oli tapma läinud oma viimast ohvrit märkas ta peagi, et ta polnud üksi.Temaga oli liitunud ka komissar,kes sundis tal relva käest viskama.Kuid peagi kõlasid lasud ning ta avastas komissaari enda ees tapetuna.Need olid samad jõhkardid kes olid ta õde ärakasutanud.Lõpuks haaras üks meestes Jenniferilt kõri alt kinni ja tirisid ta vastu tahtmist randa, kus oli sama sündmus kord aset leidnud.Kuid jenniferil õnnestus jõhkardi küüsisit pääseda.Ta põgenes lõbustusparki ühe tiirleva karusselli peale.Mõni aeg tagasi oli aga Harry leidnud oma kodust oma parima sõbra laiba
Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu...
5. mis põhjustel moodustati eesti välistelegatsioon, kes oli juht? et hankida tunnustust eesti iseseisvuse toetuseks juhid: A.piip ja J.tõnisson 6. millal toimus murrang vabadussõja käigus, milles see avaldus? aeg: 31.01.1919 avaldumisvormid: vabastati tartu vabastati narva kuperjaanovi surm 7. kes oli J.poska, milles avaldus tema osa eesti vabariigi loomises? tallinna linnapea, eesti telegatsiooni juht tartu läbirääkimistel, eestimaa kubermangu komissar 8. märgi sündmus: 10.okt 1919 - maaseaduse vastuvõtmine 23.jun 1919 - võnnu lahing, teadvustati sõja lõpp 23.okt 1917 - oktoobri pööre, enamlaste võimule tulek 23.veb 1918 - EV väljakuulutamine pärnus 11.nov 1918 - esimese maailmasõja lõpp 9. anna seletus, mis neid sõnu ühendab landeswehr - baltisakslastest moodustatud maakaitsevägi rauddeviis - saksa vabatahtlikest moodustatud väerühm läti territooriumil rüdireg von der goltz - saksa sõjaväelane, kindral-leitnant
Sõna narkomaania tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kuid mitte võimatu. Mis maksab meile narkomaania ja narkokuritegevus? Eestis annab uimastikaubandus umbes 200le inimesele vähemalt riigi keskmise kuupalga suuruse sissetuleku; umbes kahekümnele inimesele Eestis aastasissetuleku 1 miljon või enamat krooni. Tallinna Politseiprefktuuri narkotalituse komissar Kalev Mõtus teab narkodiilerit, kes uimastimüügist teenis aastas maksuvaba tuluna 800 000 krooni. Narkoäri annab võimaluse huvitavateks elamuslikeks ekperimentideks umbes 100 000le Eesti elanikule. Sealhulgas umbes 5000 isikule, kes süstib iga päev endale heroiini ning teisele 5000 inimesele, kes tarvitab iga päev erinevaid narkootikume, sealhulgas kuritarvitab ka retseptiravimeid.Arstiravimeid tarbib Eestis umbes 70% elanikest, hulgitarbijaid on umbes 10% elanikest
laulev revolutsioon19871988 toimunud suursündmused lauluväljakul, algne eesmärk oli elu NSVLs paremaks muuta, kuid lõpuks jõuti välja iseseisvuse taastamise soovini rahareform Eestis1992, ümberkorraldus rahasüsteemis, võeti taaskasutusele kroonid, need seoti Saksa margaga metallisõda1992, allilma vahel toiminud konflikt jäägrikriis1993, toimunud ja Eesti riigi vahel toimunud sündmus, mille tulemusel haavas Asso Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi. Juulilepingud1994, Jeltsini ja Meri vahel, määrati kindlaks Vene vägede väljaviimise aeg Estonia katastroof 2004, Estonia uppumine, suundus TallinnastStockholmi, hukkus 852 inimest Lindiskandaal 1995, Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vahelise kõneluste ebaseadluslikus lindistamises Kurkse tragöödia 1997, 14 sõjaväelast uppus Kurkse väina ületamisel
Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond • Lippur Tõnu Koppel • Lipu saatorid: Risto Aav, Silver Salla Sisekaitseakadeemia • Lippur: komissar Triinu Laos • 5 teenistuskoera (3-Belgia-, 2 Saksalambakoera) • Politsei-ja piirivalveameti helikopterit AgustaWestland AW139 1.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm • Veebel: staabiveebel Andreas Rebane Viru jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Arno Kruusman • Lippur: staabiveebel Margus Soodla • Relvastus/varustus: soomuktransportöör Sisu XA-188 Kalvei jalaväepatlajon • Ülem: kolonel Mait Müürisepp
Poska. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta seadis linnaametisse uue, täpse töökorralduse. Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate
rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu
oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik
3 Politseinike eraldusmärgid Politseivormiriietuse õlakul kantakse eraldusmärkidega õlakukatet. Politseiametnike eraldusmärkideks on vastavalt ametikohale õlakutel kantavad riigivapi kujutis ja/või üks või mitu suurt või väikest tärni. Politseipeadirektor Politseipeadirektori asetäitja politseiprefekt Politseidirektor politseinõunik Vanemkomissar Komissar Juhtivkonstaabel Vanemkonstaabel Politseijuhtivinspektor politseivaneminspektor Konstaabel Nooremkonstaabel Politseiinspektor politseinooreminspektor 4 Politseikadett II õppeaasta Politseikadett Ristsõna 1 2 3 4
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson)....
Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja
Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis, see juhtus Harku vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse. 3 Karjääri algaastad Aastail 1980 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest
tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa
Millal sõlmiti Tartu rahu (kuupäev ja aasta) ja mis sellega kokku lepiti? rahulepingule kirjutati alla 2.veeb. 1920 (leping jõustus 30märts) *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest *sõja lõpetamine *sõjavangide vabastamine Eesti iseseisvumisega seotud isikud, millist rolli täitis, milliste sündmustega või ettevõtmistega seotud olid: J.Poska- rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea J. Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri J.Laidoner- Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus R.Goltz- Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht. V.Kingissepp- Eesti kommunist
Nirgendwo in Afrika ,,Nirgendwo in Afrika" ist ein Kinofilm der deutschen Regisseurin Caroline Link aus dem Jahr 2001. Der Film basiert auf dem autobiografischen Roman von Stefanie Zweig mit gleichem Titel. Caroline Link drehte ihn mit großem Aufwand an Originalschauplätzen in Afrika.Nirgendwo in Afrika wurde im Jahr 2003 mit einem Oscar in der Kategorie Bester fremdsprachiger Film ausgezeichnet. Die Oscarverleihung konnte Caroline Link wegen ihrer schwer erkrankten Tochter nur im Schlafanzug vor dem Fernseher in München verfolgen. 23 Jahre nachdem der letzte deutsche Film als Bester fremdsprachiger Film mit dem Oscar bedacht wurde (Die Blechtrommel), erhielt sie für Nirgendwo in Afrika eben diesen Preis, für den 1998 auch schon ihr Debutfilm "Jenseits der Stille" (welches wir auch in der Schule angeschaut haben) nominiert war. Er wurde ihr später per Post zugeschickt. ,,Nirgendwo in Afrika" hat mehrere Filmpreise gewonnen, darunter Osc...
vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid
* keelustati poliitilised koosolekud *suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks °Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu. *Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise *Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust loobudes suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahava ja -maa kohta.
Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson
annab, 9. Hulk turiste tahtsid selle peale riigist lahkuda. tahtis, tõttu 10. Liikmeks astumisel oldi temalt nõutud kahe toetaja soovitusi. nõuti temalt 11. Palume piletit alles hoida reisi lõpuni. pilet 12. Kelle poolt selline tore üritus siis korraldatud on? Kes sellise toreda ürituse korraldas? 13. Läksime poodi ostmaks peokraami. Läksime poodi peokraami ostma. 14. Kõnekäänd küll hoiatab uuest ja hullemast. uue ja hullema eest 15. Viini politsei neljajalgsel komissar Rexil on isegi ungarikeelne fännisait. Tuntud Viini politseikoeral, komissar Rexil, on isegi ungarikeelne fännisai 16. Suurem osa teist ehk mäletavad, et mõned reaalained gümnaasiumis on muutunud hulga keerulistemateks. mäletab, keerulisemaks 17. Saatke talle meil aadressile [email protected]. aadressil 18. Enne anti veel ülevaade sellest, millest kõnelesid eelmised ettekandjad. olid kõnelenud eelnevad 19
sõjajõududega. Orvas pidid skaudid algul tagasilöögiga leppima, aga järgmisel päeval võeti uus rünnak Orava peale, kuid punased olid sealt juba lahkunud, kogudes jõudu vastulöögiks Kõvera külas. Küla sai vallutatud punakaartlasete seljataha hiilimise ning sealt tule andmisega. 3. aprillil vallutasid skaudid Leikosa ja Gorodistse külad, kus asus punaste polk koos komissaridega. Sealt õnnestus röövida üks komissar, mille peale peata jäänud punased põgenesid. Ivanovo-Boloto´s ei saatnud skaute edu, põhjuseks vaenlase hästi peidetud kuulipildujad. Tagajärjeks ebaõnnestunud üritus Ivanovo-Boloto vallutada ja mitme ülema ja 11 skaudi elu jätmine lahinguväljale. 7. aprillil viidi skaudid Petseri alla. Nad pidid Petseri alt tungima Riia-Pihkva kiviteele, seal läbi murdma punaste kindlustatud joonest ja vallutama Iroboska. Äkilise lühikese löögiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
