1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima kuid Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. Saksamaa sõjalaevastik oli veel väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani
o 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari sõlmivad Kaksikliidu. See on suunatud Venemaa vastu, Saksamaa lubas toetada Austria Ungarit võitluses ülemvõimu pärast Balkanil. o 1882 liitub sellega Itaalia(Itaalia kolooniad on Liibüa ja Somaalia.). Itaalial ei ole sisulist põhjust selles blokis olla. Tegelikult on Austria tema vaenlane juba Viini kongressist saati. Selletõttu ei osale Itaalia ka I MS selles blokis. · Entente o 1893. a. Prantsusmaa Vene leping. Mõlemad tahavad isolaatsioonist välja saada. 1901. a. lõppeb Inglismaal hiilgava isolatsiooni poliitika (kuninganna Victoria surmaga) ja Edward VII läheb riigivisiidile Prantsusmaale. Inglismaa ja Prantsusmaa suhted soojenevad. o 1904. a. Inglismaa ja Prantsusmaa liiduleping, mille nimi on Entente cordiale ehk südamilik Entente. Lepingus jagatakse Inglismaa ja Prantsusmaa
Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk? Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele. Versailles' rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante' riikidele oma rahva eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad. Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise relva, mis hi...
I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2. Kirjuta kaks rahvuvaheliste suhete teravnemise põhjust, mis viisid I MS puhkemiseni. 1) Suurriigid võitlesid kolooniate pärast, sest koloniseerimata maid oli vähe - loodeti kiiret lokaalset sõda. Serbia osalemine atendaadis. Serbia + Austria-Ungari kuningriik. Lõi hea
1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna- Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit. 2. Entente (Antant) riigid ehk ääreriikide blokk- hakkas kujunema 1893 aastal, kui sõlmiti Prantsuse-Vene liit, nn Saksa-ohu vastu. Kriisikolded: Maroko kriisid (1905 ja 1911) Puhkesid Saksamaa ja Prantsusmaa vahel Maroko pärast- Prantsusmaa oli suutnud oma positsioone seal kindlustada ja Saksamaa püüdis rahvusvahelise üldsuse abiga kindlustada vaba kauplemise õigust, mille ta ka saavutas. See oli esimene kriis, mis lõppes Saksamaale soodsalt.
1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal. 1904 Inglismaa-Prantsusmma (Entente Cordiale): Entente Cordiale lepingul oli avalik osa: Prantsusmaale kuulub järelvalve rahu üle Marokos, Inglismaal Egiptuses, salajases osas oli ette nähtud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalus (st. okupeerimine, kolooniaks muutmine). Lepingu sisuks oli maade ja rahvaste jagamine, sõjalisi kohustusi ei võetud, poliitikas tähendas tülide lõpetamine liitu (koostööd).
1. Oli Austria keiser ja Ungari kuningas a 1914 Franz Joseph I 2. Foch kirjutas alla sellele rahulepingule Versailles’ leping 3. Mõtles välja Saksamaa sõjaplaani Kindralstaabi ülem von Schileffen 4. Tähtis koosolek, mis toimub Pariisist kümmekond kilomeetrit Monarhiftlme koosolek 5. Seal linnas hukkus Franz Ferdinand (mis riigis see on tänapäeval) Sarajevos, tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviinas 6. Leping mis sõlmiti 1904 Inglise-Prantsuse Entente Cordiale ehk Südamlik Leping 7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8. 1959 reisijaga laev, mille põhja laskmine põhjustas USA sõtta astumise 9. Millise riigi territooriumil toimus esimest korda Euroopas gaasilahing Belgias 10. Serbia tudeng kes tappis Austria-Ungari troonipärija Gavrilo Princip 11. Kindlus mis lukustas Pariisi sissepääsu ja kaitsti viimse jõuni Verduni kindlus 12. Selle kriisi lahendusena sai Saksamaa tüki Kongost Marokko kriis 13
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes ...
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu ...
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Pra...
saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid
5.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ.ALGUL 1.Millised kaks sõjalist liitu kujunesid välja 20.saj.alguseks? Kolmikliit ja Antant 2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sa...
loobuti varasematest liitudest, et sõlmida uusi, mis pingestas suhteid veelgi. 2) Tehke kokkuvõte 2 sõjalise liidu kujunemisest – Kolmikliit ja Antant: - millal, millised riigid ja miks ühinesid? 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus Antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus
Prantsusmaa vastu. · Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. · 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. · Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. · ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused
I maailmasõda. 20.sajandi algul jätkusid vastuolud suurriikide vahel. Eriti selgelt tulid need välja kahe suurriigi Inglismaa ja Saksamaa vahel. Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904.aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui ,,südamlik kokkulepe" (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos, kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist. Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda VenePrantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud. Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING va...
Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu. Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 9) ANTANT ( ENTENTE ): Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks ...
NSVL nägi Eestis suurepärast pääsu Läänemerele ning võimalust võtta enda kontrolli alla ka kogu Soome laht. Eesti oli Vene impeeriumiga sajandeid seotud olnud. Stalini eesmärk oli tegelikult taastada Vene impeeriumi piirid. NSV Liidu okupatsiooni tegi võimalikuks ka fakt, et Eesti suhted naabritega polnud tol ajal head. Eesti polnud võimeline end üksi kaitsema. 1934. aastal sõlmisid Balti riigid koostöölepingu Balti Entente. Koostöö suurenes küll Rahvasteliidu raames, kuid paraku toimus see ajal, mil organisatsiooni tähtsus rahvusvaheliselt areenil juba langes. Kokkulepe ei sisaldanud sõjalisi punkte. Balti Liidu leping oli avatud ühinemiseks ka kolmandatele riikidele, kellest esmajoones mõeldi tõenäoliselt Soomet, võib-olla ka Poolat. Soome aga keskendus peamiselt rikaste põhjariikidega heade suhete loomisele Rootsi, Norra, Taani.
likvideerida. Lootsid seda teha atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühines nendega Itaalia (Kolmikliit). b) 1893. a sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem ühines nendega Inglismaa. c) 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha
The sea routes to the colonies, especially those linking Britain to India (via the Suez Canal), were vital. However, by the early 1900s the German threat increased dramatically. Some in Britain thought it was in need of allies. For most of the 19th century, Britain had regarded France and Russia as its two most dangerous rivals, but with the growing threat of Germany, British policy began to change. In 1907, the Anglo-Russian Entente was agreed, which attempted to resolve a series of long-running disputes over Persia, Afghanistan and Tibet, as well as helping to address British fears about German expansion in the Near East. And so the "splendid isolation" ended. Impact of WWI Variously throughout the war, serious shortage of able-bodied men ("manpower") occurred in the country, and women were required to take on many of the traditional male roles,
majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast · Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga · Alustati ulatuslik programm suure sõja- ja kaubalaevastiku ehitamiseks Prantsusmaa · Rahvuslik kinnisidee saada tagasi kaotatud Elsace-Lorraine · Otsiti lepitust sajanditevanuse põlisvaenlase Inglismaaga · 1904. südamlik kokkulepe pr. keeles entente tuleb liidu nimetus Antant · Konfliktid Saksamaaga Maroko pärast 1906 ja 1913 · Prantsusmaa oli Venemaa peamine võlausaldaja Venemaa · Absoluutne monarhia, keiser Nikolai II · Kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-05 ja ebaõnnestunud revolutsioon 1904-05 USA · Majanduslikult kõige võimsaim riik · USA püüdis kõrvale jääda võimalikest konfliktidest · Aktiivne Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, hoides eemale Euroopa riike ja nende kaupu
Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla. *Vene-Jaapani sõda 1904-1905a. mõlemad riigid püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Venemaa sai lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905a. revolutsiooni puhkemist. *Bosnia kriis 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima. 5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega.
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
20.sajand Maailm 20. sajandi algul Moesõnaks oli ,,progress" tulevikku suhtuti optimistlikult Maailma valitses Euroopa. 20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne 1. tööstuse areng ja linnastumine · Tähtsaim majandusharu tööstus · Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete monopolide tähtsus · Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu · Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kas...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lubatud ja Asutav kogu saadeti dekreediga laiali. Kõrgem võim kuulus Ülevenemaalisele Nõukogude saadikute Kongressile, selle istungite vaheaegadel KeskTäitevKomiteele KTK. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu. Välispoliitika: 1. püüe luua oma diplomaatiline aparaat 2. rahu sõlmimine Saksaga 3.III 1918 Bresti rahu Kodusõda ja interventsioon Algas 1918 kevadel Tsehhide Slovakkide korpuse välja astumisega, Entente kuulutas nende vastase sõjategevuse võrdseks sõjaga. Sõjategevuse iseloom: Toimus Venemaa äärealadel, KeskVenemaa tööstuspiirkond kogu aeg punaste käes. Valged ei suutnud oma tegevust kooskõlastada, nende poliitika oli suurele osale rahvast vastuvõetamatu. 20ndaks aastaks oli Venemaal olukord stabiliseerunud. Lääneriikide sekkumise põhjused: 1. I MS ajal oli Venemaale saadetud palju sõjavarustust ja taheti ära hoida selle sattumist punaste kätte. 2
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis suurriikide jagunemine lõpule. Nüüdsest seisid ühel pool Antat ja teisel Kolmikliit. ESIMENE MAAILMASÕDA Sõja põhjused Ei usutud sõja võimalikkusesse, ega pingutatud selle ärahoidmise nimel Saksamaa soovis iga hinna eest Euroopas juhtpositsiooni Sõdu romantiseeriti Rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid puudusid
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
W.Taft -d e)Soome kindralkuberner, f)Vene keiser 6.Märgi kirjelduse järele õige riik. (6p) Rahvuslikult killustatud riik, mida ohustasid Serbia püüded Austria-Ungari luua Balkanil suur slaavi riik Liitis pärast sõda Hispaaniaga endaga Filipiinid ja Puerto Portugal Rico Riigi veinitootmine elas läbi suure kriisi Itaalia Prantsusmaa piiritusveinide turule tulemise tõttu 1904.aastal sõlmis see riik Prantsusmaaga Entente cordiale Suurbritannia Riik, mis soovis saada ülemvõimu Hiinas ja võitis sõjas Jaapan Venemaad Riik, mis oli Kolmikliidu nõrgim lüli. 1911 liitis endaga Itaalia Liibüa 7.Paiguta ajalisse järjekorda, alustades varasemast.(3p) ....1....Vene-Jaapani sõda ....2...Mürkgaaside esmane kasutamine sõjategevuses ....4...I maailmasõja lõpp ....5...Eesti Vabariigi väljakuulutamine ....3...USA sõttaastumine 8.Kirjutage õige nimi.(7p)
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Monte...
1882 a oli sellega liitunud Itaalia, 1902 oli sõlmitud Prantsuse Itaalia leping, mis tõttu Itaalia oli kohustatud jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, AU ja itaalia lepnguline ühendus KESKRIIKIDE BLOKK 1893 Vene-Prantsuse vahelise lepinguga algas teise bloki kujunemine. Mõlemale tundus see vajalik Saksa ohu tõttu. Suurbritannia hakkas ka endale liitlasi otsima. 1904 aprill sõlmiti Inglismaa ja prantsusmaa vahel leping ENTENTE. Inglismaa abistas Egiptust ja Prantsusmaa Marokot. I ms lahingud (Verdun, Somme, Ypres). Verdun Saksam. ja Pr. Vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Seda võib nimetada ka väljakurnamissõjaks, sest Inglismaa oma suurte ressurssidega võis sõdida kaua tahab ja Saksamaale ei meeldinud see. Saksamaa soovis läbipääsu Pariisi ja sellele jäi etta vaid Verdun
ühines Inglismaa, kes otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus ja et selle säilitamiseks tuleb luua Saksamaale vastukaal. Selleks tuli Inglismaal kõigepealt lahendada oma vastuolud Venemaaga ja Prantsusmaaga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlaste suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale („südamlik liit”) ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad „kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides”. Otseseid sõjalisi kohustusi Inglismaa küll ei võtnud, kuid tegelikult hakati kohe planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. Neil õnnestus küllalt kiirelt kokkuleppele jõuda. 1907
1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärje...
,Türgi ja Rootsi on kaotanud suurriigi staatuse, Poolat pole enam), Suurriigid otsustavad kõiki Euroopa asju koos (kontsert) ja konsensuslikult. Konsensuse rikkujaid karistatakse koos (Venemaa, Krimmi sõda), (Saksamaa, Entente). Versailles’ süsteem (1919-1933) Pariisi rahukonverentsist (1919) Hitleri võimuletulekuni (1933), Euroopas toimuvat juhitakse I MS väljakujunenud Briti-Prantsuse koostööformaadi (Entente) kaudu, Entente seob Saksamaad Versailles’ rahulepinguga, Venemaa/N.Liit jääb süsteemist välja, Uus nähtus(1): Rahvasteliit kui Br.-Pr. loodud riikideülene institutsioon, Uus nähtus(2): USA teeb esimesed sammud Euroopa poliitikas osalemiseks. Küsimus Versailles’ süsteemi ulatuvusest Ida- ja Põhja-Euroopasse. Versailles’-järgne süsteem (1933-1939) Hitleri võimuletulekust (1933) Teise maailmasõjani (1939).
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...
merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute käigus jagati mõjusfäärid ja asuti koostama sõjalisi plaane Saksamaa vastu. Eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elssassi ja Lotringit. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, oli kinnisidee vallata Konstantinoopol ja Dardanelle, selleks oli vaja kehtesteda om võim Balkanil
Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimene Maailmasõda 1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Võitlus käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
mõni aasta hiljem liitub Itaalia see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa
peamine vaenlane on Austria-Ungari, Prantsusmaa peamine vaenlane on Saksamaa. Venemaa soovil pandi kirja automaatse mobilisatsiooni nõue (1914 osutus saatuslikuks). 3. Lisalepingud 1899 ja 1912. Venemaa lubab toetada Elsass-Lothringen tagastamist Prantsusmaale. 1912 laevastiku leping. Prantsusmaa ja Itaalia salaleping 1902 nägi ette et kui sõda vallandub siis Itaalia ei sekku ega toeta keskriike. 2) Prantsusmaa ja Inglismaa Entente Cordiale leping 1904. Koloniaalküsimused. Suurbritannia ,,leiab" Prantsusmaa ja Venemaa. Oluline on seal kuningas Edward VII tegevus. Takistuseks olid aga koloniaalvaidlused. Veel 1899- 1901 Suurbritannia üritab sõlmida kaitselepingu Saksamaaga aga Vilhelm II ei reageeri. Kui varem oli Suurbritannial ja Saksamaal mitteametlikult leping, et Suurbritannia on maailmamere boss ja Saksamaa Euroopa
Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma. Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus 3 kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
