Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile
sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
loovutama NSV Liidule alasid. Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse. Mai. Saksa väed tungivad Eestist lahkub viimane laev läbi Holl., Belgia ja baltisakslastest Luksemb. kallale ümberasujatega.. Prantsusm. 14. juuni Saksa väed 14. juuni NSV Liidu vallutavad Pariisi. ultimaatum Leedule. NSV Liidu uus surve Nõutakse uue valitsuse Baltimaadele. moodustamist ja NSV Liidu ultimaatum täiendavate vägede Leedule. sisselubamist. 15. juuni Algab NSV Liidu Punaarmee okupeerib okupatsioon
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti...
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide
Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12. märts 1940 Soome Talvesõda.Protetktoriaadistaatus oli 1940a. 14. juuni 1940- NL ultimaatum Leedule. SISU: Balti riigid teevad salajast koostööd ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu. Samal ajal toimus Balti riikide blokeerimine mere poolt Katkestati lennundus&kaubandus lõigati välismaailmast. Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17.juuni 1940 okupeeriti kogu Eesti 21. juuni 1940 lavastati ametlik riigipööre. 14- 15 juuni 1940 riigivolikogu valimised Vastaskandidaadid keelati ära 21
Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused Teheran 1943.aasta. Nõukogude Liit (Stalin), USA (Roosevelt) ja Suurbritannia (Churchill). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks. Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla. Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil? USA heitis Jaapani linnadele Nagasaki ja Hiroshima aatompommid. Sõda lõppes 2.septembril 1945, kui allkirjastati Jaapani ja USA esindajate vahel sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakt. Sellega oli II MS Atlandi ookeanil läbi. Euroopas : pidulik tseremoonia Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile
loovutama NSV Liidule alasid. Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse. Mai. Saksa väed tungivad Eestist lahkub viimane laev läbi Holl., Belgia ja baltisakslastest Luksemb. kallale ümberasujatega.. Prantsusm. 14. juuni Saksa väed 14. juuni NSV Liidu vallutavad Pariisi. ultimaatum Leedule. NSV Liidu uus surve Nõutakse uue valitsuse Baltimaadele. moodustamist ja NSV Liidu ultimaatum täiendavate vägede Leedule. sisselubamist. 15. juuni Algab NSV Liidu Punaarmee okupeerib okupatsioon
Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna
kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda
kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust
o Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu o Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse - Dunkerque- linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit. - Prantsusmaale kuulutas sõja ka Mussolini - 14.06.1940 Saksa väed marssisid Pariisi - Tegutsema hakkas ka NSVL o 14.06.1940 - Ultimaatum Leedu valitsusele, kus nõuti valitsuse väljavahetamist, väideti, et Leedu pole täitnud lepingus kirjasolevaid nõudmisi/punkte 15.06 NSVL väed Leetu o 16.06.1940 ultimaatum Lätile ja Eestile okupeeriti NSVL poolt järgmisel päeval o Haaras endas ka Bessaraabia osad, Poola - 22.06.1940 Compiegne'i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa jagati kaheks
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland,
okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured materiaalsed purustused:mitmed suured linnad maatasa;purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ;maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus.baaside leping-leping NSVL ja Eesti vahel,sõlmiti 28.sept.1939.eesti okupeerimine ja annekteerimine NSVL poolt-16.juuni 1940 ultimaatum eestile.alistuti vastupanuta, sest sõjaline vastupanu lootusetu.3.-6. august 1940 NSVL ülemnõukogu vormistas balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.EV taastamise katse-1944 jõudis sõjategevus uuesti eesti alale,astute vabatahtlikult saksa väkke kaitsemaks eestis kommunistide tagasituleku eest ja lotuses taastada iseseisvus.loodeti peatsele iseseisvuse taastamisele lääneriikide abiga e oodati nn valget laeva.
või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel läbi aegade alustades Dante ja Beatricega ning kuni Marie Underini välja. Kõige paeluvam on sealjuures see, et igaühe ajalukku on jäänud erinev pitsat. Näiteks Dante
1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad
merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06.'40 Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud 21.06.'40 Töörahva ,,meeleavaldused" nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus 14/15.07 Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised 21.07.'40 Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks
Esimene maailmasõda - juhus või paratamatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskriigid - Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Kas Esimene maailmasõda oli juhus või paratamatus ? 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile - suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jagatud suurenisti Suurbritannia ja Pr...
avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud.
Raamatu analüüs ,,Wikmani poisid" Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse.
Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9. Millal toimus Potsdami konverents, millised olid otsused ? 16. aug 1945, otsustati kuidas Saksamaa nelja riigi vahel ära jagada. Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega. 10. Kes võitis, kes kaotas sõja? Miks? Võitsid USA, Suurbritannia ja NSVL. Kaotas Saksamaa(kapituleerus), Balti riigid(okupeeriti), Poola(vallutati), Jaapan(alistus)
Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat. Austria Ultimaatum. 23. juulil esitas Austria-Ungari saadik oma valitsuse noodi Venemaale. Austria noot oli sisult ultimaatum. 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augusti õhtul kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Saksamaa kavatses Prantsusmaad rünnata läbi Belgia ning selleks esitati 2. augustil Belgiale ultimaatum, milles valetati, et Prantsuse väed kavatsevad rünnata Belgiat
laeva interneerida, kuid seda tehti hooletult. Seega andis ka Eesti ise NSV Liidule ettekäände ründamiseks, mida muidugi ka kasutati ära ning meid sunniti sõlmima vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt võis NSVL tuua oma sõjaväebaasid Eesti territooriumile. Võib isegi öelda, et selle hooletuse tõttu oli Eesti oma iseseisvuse juba NSV Liidule maha mänginud ning oma riigi säilitamine ei olnuks enam võimalik, sest sellest paktist edasi läks juba kõik aimatavalt: esitati ultimaatum, mille kohaselt loodi nõukogudemeelne valitsus ning Eesti okupeeriti. Eestil puudusid alternatiivid kuna suhtuti kergekäeliselt oma vabaduse kaitsmisesse ning reaalsetesse ohuallikatesse.
Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallandas esimese maailmasõja. I Maailmasõja algus · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud serbjat. · Austria-Ungari kuulutas Saksamaa surve alla Serbjale sõja. · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni*.
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud
või mõjutamist. Säärase mõttemuutuse tulemusel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt. Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks
liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-le pidi minema Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem ehk 28.09.1939 täiendati salaprotokolli, NSVL sai ka Leedu, osa NSVL mõjusfääris olnud Poola territooriumist läks Saksamaale. 28.09.1939 baaside leping Moskvas sõlmimine 16.06.1940 ultimaatum – nõue Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Eestile oli sõjaline vastupanu mõttetu ja lootusetu, seega nõustuti tingimustega ning Nõukogude okupatsioon algas 17. juuni 1940. 3.-6. august 1940 liideti Balti riigid Nõukogude Liidu koosseisu. 3. II maailmasõda (algus, osapooled, pöördelised lahingud, lepingud-konverentsid, tulemused) 01.09.1939 – 02.09.1945 (Jaapan) 08.05 (Saksamaa) 23.08
Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega. Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid. Eestile estitati ultimaatum 16. juunil, millega nõuti baaside suurendamist ja moskvale sobivama valitsuse moodustamist. Kuna Piiride sees ja piiri taga oli nii palju punaarmeelasi, oleks sõdimine olnud Eestlastele surmav. Siinkohal oli näiline valik, kas alistuda või sõdida ja ma arvan, et kumbki valik ei oleks midagi muutnud, sest NSVL-l oli omad kindlad plaanid ning väed oleks sisse toodud niikuinii. Antud juhul, tehti seda väiksemate kaotustega, kui oleks sõdima hakatud.
28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17. juunil sisenesid uued 80 000 meest ning algas ka Nõukogude okupatsioon. 21. juunil korraldas NSVL meeleavalduse, mis viis 1940. aasta juuli valimistele. Valitsuse juhiks tõusis J. Vares-Barbarus ja 21. juunil sai Eesti Vabariik uueks nimeks ENSV. 6. augustil liideti ENSV ametlikult Nõukogude Liiduga. 22. juunil 1941. aastal puhkes Saksa-Vene sõda ning saksamaa alustas Venemaa alade vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestijaid soovisid uut valitsust. Miiting kasvas üle mässuks ja sama päeva õhtuks teatas president Päts valitsuse välja vahetamisest. Algul ei saanud võimule ühtegi kommunisti. Juulis toimusid Riigikogu valimised. Selle võitis Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadid, kuna tulemusi võltsiti ja rahvast hirmutati. 21
Retsensioon ,,Türannosaurus" Paddy Considine Käisin 2. detsembril algusega 20.00 Kuressaare Linnateatris vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali raames teost ,,Türannosaurus". Filmi rezissööriks ja stsenaristiks oli Paddy Considine ja peaosatäitjateks Peter Mullan ja Olivia Colman. Linateos käsitles Josephi jõupingutusi omaenda viha ja raevu vastu ning näitas elu tumedamaid külgi. Paddy Considine on lõpetanud fotograafiaõpingud Brightoni ülikoolis. Tema filmikarjäär sai alguse näitlejana Shane Meadowsi filmides, sh "Tuba Romeo Brassile", mida näidati 2000. aastal ka PÖFFil. Hiljem on Considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 Hour Party People", "Ameerikas") kui ka Ameerika kassahittides ("Cinderella Man", "Bourne'i ultimaatum"). Tema esimene täispikk filmilavastus ,,Türannosaurus" on saanud mainekatel filmif...
kiusatud 1938- nõudis Sueedimaa loovutamist, tšehhoslovakkia ütles ei ja kuulutas välja mobilisatsiooni 29.september 1938- Briti peaministri Neville Chamberlaini eesjuhtimisel kirjutasid alla Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia, Münchenis kokkuleppele, millega Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sueedimaa Saksamaala kuid tagas endale puutumatuse. Tšehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest 1939- ultimaatum Leedule, viis oma väed Klaipedasse, siis Hitleri õhutusel kuulutas ennast iseseisvaks Slovakkia ja järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola 1939- Suurbritannia ja Prtsmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, inglased asusid valmistuma sõjaks, proovisid NSV Liitu enda poole kampa saada Hitleril oli kahel rindel peaaegu valmis võitlus, kuid Poola ründamiseks oli abi vaja NSV Liidult Molotovi-Ribbentropi pakt
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtt...
> Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!)
Seda seetõttu, kuna sõjategevust ei algatatud. 28. sep sõlmisid NSVL ja Saksamaa Sõpruse- ja piirileping. Selle lepinguga läheb Leedu NSVL mõjusfääri. Samal päeval sõlmiti Eestiga Baasideleping. See oli ultimaatum lubada Eesti territooriumile Nõukogude Liidu sõjaväebaasid. Põhjuseks a la ettekäändeks oli ühe Poola allveelaeva põgenemise Eesti territoorimult, kus NSVL heitis ette riigi suutmatust oma ala kaitsta. Samuti oli see n.ö. ohuks ka Nõukogude Liidule. Samasugune ultimaatum esitati ka Soomele, pluss veel territoriaalsed nõudmised Karjala saamiseks. Tol ajal oli NSVL pealinn Leningrad ning Soome piiri peeti liiga lähedal olevat. Soome keeldus mõlemast lepingust. Ta oli ka paremini valmistunud ja kindlustunud kui Eesti. Rajatud oli palju igasugu punkreid ja tankitõrje rajatisi. 31. November – NSVL tungib Soomele kallale. Algab Talvesõda, mis lõppeb 12. märts 1940. NSVL kaotab ning see oli talle väga suureks kaotuseks (inimkaotused 3x suuremad kui Soomes)
Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“.
vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu
Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimaatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Eesti soomusrongid teele, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil sakslased alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste
Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ...
*Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn baasvägede kontrolli alla, Laidoner sunnita alla kirjutama Narva diktaadile. *Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust *juuli algul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised; Eesti Töötava Rahva Liidu võit *21
aastal võtab Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 1922 aastal sõlmitakse Eesti- Prantsuse kaubandusleping. Detsembris toimub esmakordselt üldine rahvaloendus. 1925 aastal kinnitab Riigikogu Eesti riigivapi. Aasta jooksul hoogustub väljarändamisliikumine. Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud uue maailmasõja algusega. 17. juunil Eesti okupeeriti punaväelaste poolt. Toimus küüditamine, see mõjus rahvale šokina. Toimus ultimaatum, kus nõuti täiendavate baaside loomist ja valitsuse vahetamist. Valitsus vahetati nõukogudemeelse vastu, valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarus. Juhuks, kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele, oli Punaarmeele antud korraldus Eestist rünnata. Nõudmiseks oli luua Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas oma erapooletust.1939 aastal liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule
areneda. Kiiremini tulid jõukamad talupojad ära, kes arenesid ise palju kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli, peale tuli 1905.a revoluts 27. Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas
• Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
sakslaste käsutuses oli rohkem lennukeid, kuid Inglismaa jäi peale (hävituslennuk Spitfire, radar, Poola, Tsehhi ja teiste saksamaa anastatud maade abi). Septembri keskpaigas andis Hitler käsu dessant edasi lükata. See oli Saksamaa esimene suur tagasilöök Teises maailmasõjas. 8. Baaside ajastu tänu Poola allveelaeva Orzeli põgenemisele süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja see andis võimaluse ultimaatumiks. 24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11
sks, austraalia ja berliin jagatakse neljaks okupatsiooni tsoonks *sõja kurjategijate kohtualla andine *nsvl kuulutab sõja jaapanile kui II ms on lõppenud 5) Potsdami konverents 17.07 2.08 1945 võitjarigid, SB, USA, NSVL, prantsusmaa *kiideti lõplikult heaks Ida-preisimaa põhjaosa loovutamine NSVLiidule *pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised 5) Ühe totaalsevõimuvastuvõitlemiseks tuli kasutada teise totaalse võimu abi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
