Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karotamm" - 164 õppematerjali

karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83. 8. ENSV majanduselu a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest.
karotamm

Kasutaja: karotamm

Faile: 0
thumbnail
7
doc

Nikolai Karotamm

Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nikolai Karotamm, Johannes Käbi, Karl Vaino

Nikolai Karotamm Johannes Käbi Karl Vaino Aeg.Millal? 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I se Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J....

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti NSV

1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm ­ 1944 ­ 1950. Johannes Käbin ­ 1950 ­ 1978. Karl Vaino ­ 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad ­ metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad ­ põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad ­ avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur,

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT idabloki lagunemine jms

1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme ­ Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin ­ Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino ­ Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik k...

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
6
docx

NSV kontrolltöö

aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. 6. Karotamm - 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti NSV (ptk. 39-44)

neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg ­ kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg ­ olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad ­Venemaa surus Tsehhi maha ­ see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sotsalistlikud maad

1.Sotsiaalmaad. *Rumeenia *Ungari. *Bulgaaria *NSVL. *Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar. *Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar. *Jugoslaavia *Mongoolia. *Albaania *PõhjaKorea. 2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh. *NõukogudeL. *Poola *Ungari *Rumeenia *Bulgaaria *Saksa DV. *Kuuba. *Tsehhoslovakkia *Mongoolia. *Vietnam. 3.sotsalistliku organisatsioonriikid. *Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommu...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL

...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Nikolai Karotamm oli Eesti NSV poliitik, majandusteadlane ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär, seega Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Ta sündis 23.oktoobril 1901.aastal Rammuka külas, Langu talus. Nikolai õppis Kastna kohelkonnakoolis ja Rakvere Õpetajte Seminaris. Eksles mööda Euroopat, astus 1926. aastal Hollandis sealse kommunistliku partei liikmeks, seejärel

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo 40.peatükk - Poliitilised olud

1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

(Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. aasta juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast juba EKP Keskkomitee teine sekretär. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

NSV liit ja Eesti-mõned tähtsamad aastad koos sündmustega.

Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakkas ohustama kaaslaste võimupositsiooni. Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanu vormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-metsavendlus.Viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge ,miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid.1949aasat 26märtsil algas suurküüditamine millega saadeti Siberisse üle 20700 inimese.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti NSV

Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Karotamm vabastati ametist 1950 aastal. Ja uueks meheks oli Ivan KÄBIN. Tema valitsemisega pääsesid võimule Venemaa eestlased. Ja muukeelne parteikaader. Metsavendlus ­ aastatel 1944 kuni 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus. Metsavendade vastupanud nõrgestas suurküüditamine: ööl vastu 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti eestist Siberisse 20 700 inimest

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EESTI NSV

Eesti NSV Taastati 1944 aastal. Sarnanes Nõukogude Liidu võimustruktuuriga. Juhtiv koht kommunistlik partei. Koosnes rahvakomissariaatidest, ministeeriumitest ja teistest keskasutustest 1946 aastani. Peale sõda koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

NSVL - teema kokkuvõte

See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi METSAVENDLUS ­ vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 19411953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID ­ kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM ­ 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ­ ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE ­ sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kriisid ida-euroopas

1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV

Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine)

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

EKP juhid.

Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61

2. Isikud. 1) N. Hrustsov ­ NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev ­ NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov ­ NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko ­ NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta. 5) A. Sahharov ­ NSV Liidu tuntuim dissident, demokraatia pooldaja ja inimõiguste austaja. 6) A. Solzenitsõn ­ dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ­ ENSV juht. Arvestas oma tegevuses ka liiduvabariigi vajadustega.Vabastati ametist EKP VIII pleenumil. 8) J. Käbin ­ ENSV juht pärast Karotamme. Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 9) K. Vaino ­ ENSV juht pärast Käbinit. Moska-meelne, algatas Eesti NSV-s uue venestamisaja, vene keele kasutamise propaganda. 3. Aastaarvud. 1) N. Hrustsov ­ 1953-1964. 2) L. Breznev ­ 1964-1982. 3) J

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

NSV Liit pärast Teist maailmasõda

· Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV

koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
1
docx

ENSV AJALUGU

Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

NSVL ja ENSV

tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito:  1892 – 1980  Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980  Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika – Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) – Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nõukogude Liit ja ENSV

tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 ­ 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 ­ 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat ­ Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika ­ Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) ­ Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kommunistlikud riigid

Ülemnõukogul, millel polnud reaalset võimu ning kuhu valiti kõrgemal poolt heaks kiidetud kandidaadid. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järgselt peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL piirkondadest pärit inimestest. EKP väikearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. Eesti NSV kohalikud valitsejad 1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kui Stalin plaanis Märtsiküüditamist, siis Karotamm pakkus hoopis välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV

, tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu

Ajalugu → Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sotsialismileer

1. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eesti kommunistlik partei allus Moskva korraldustele ja täitis sealt tulnud juhtnööre. 2. Eesti NSV valitsus - täitis Eesti kommunistliku partei ja moskva keskvõimu tahet- koosnes rahvakomissaride nõukogust ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. 3. Eesti NSV ülemnõukogu ­ tal polnud reaalset võimu ja sinna valiti kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadid. 20. Millistel ametikohtadel olid N. Karotamm, J.Käbin ja K. Vaino? Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. (52, 53) N. Karotamm ­ juhtis EKP-d 1944-1950 - Täitis Moskva korraldusi, samas aga mõtles ka eestlaste heaolule. Kõrvaldati võimult, sest teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. J. Käbin ­ 1950-1978 ­ ajas laveerimispoliitikat, ta oli moskvakuulekam, ajas Moskva-meelset poliitikat kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. K. Vaino ­ 1978-1988

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV

, tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Kontrolltööks kordamine

tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja .

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

9.klass EestiNSV kordamistööleht

.................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg ­ Hrultsov ­ Breznev ­ Perestroika ja glastnosti algus ­ II massiküüditamine ­ I sõjajärgne üldlaulupidu ­ ETV teke ­ ,,kuldsed 60-ndad" ­ Üleminek kohustuslikule keskharidusele ­ ,,40 kiri" ­ Moskvas OP purjeregatt Tallinnas ­ Kes või mis on ENSV-, EKP ­ Kulak ­ Kolhoos ­ Küüditamine ­ Metsavend ­ Karotamm ­ Käbin ­ Vaino ­ Sebe ­ Kodueesti kultuur ­ Väliseesti kultuur ­ Gustav Ernesaks ­ Venestuspoliitika ­ Defitsiit ­

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
wps

ENSV sõjajärgsed aastad:poliitilised olud ja massirepresioonid

Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946a.ni rahvakomissariaatidest ning seejärel ministreeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli a 1944-1951"juunikommunist" Arnold Veimer.Lühikeseks ajaks jäi alles oma sõjavägi-Eesti Laskurkorpus. Liiduvabariigi kõrgem

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kollaboratsioon

Kollaboratsioon Kollaboratsioon ­ koostöö võõrvõimuga või võõrriigi peale surutud reziimi toetamine Kollaborant ­ kodanik, kes abistab vaenlast. Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm ­ juunikommunistide juht (juunikommunistid ­ isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino ­ EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin ­ EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling ­ Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine

KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1

Ajalugu → Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri. Teaduse seisukohalt oluline see,

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti NSV ehk ENSV

(ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) ­ puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a ­ Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp ­ Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti lähiajalugu

leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Lühikest lõõga ja algusaastate kahtlustavat õhkkonda näitas seegi, et kuni 1947. aastani tegutsesid Balti liiduvabariikides neid kontrollivad bürood emapartei keskkomiteest. ÜK(b)P KK Eesti büroo loodi novembris 1944 sovetiseerimise abivahendiks. Büroo esimeheks mää- rati Kremli hierarhias küllalt kõrgel seisev Nikolai Satalin, kes 1946. aastal asendati Georgi Peroviga. Büroosse kuulusid lisaks Moskvast saadetud töötajatele EK(b)P partei esimene sekretär Nikolai Karotamm ja Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer. 1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on juhtida EK(b)P kõikide tema eesseisvate ülesannete lahendamisel, aidata kogu tööd parandada, parandada vigu, ületada need puudused, mis töös on ja tõsta kogu töö vajalikule bolševisdikule tasemele.” Satalin omakorda teatas Nõukogude Eesti parteiladvikule, et Eestis on vaja lähiajal kehtestada “tõeline nõukogude kord”. Aastatel 1940-1941

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985

aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent enam kunagi alla 99,5%. Kasvas ka saadikute arv, näiteks 1980. aasta valimistel said n-ö rahva mandaadi juba 285 saadikut ja see on 185 saadikut rohkem kui 1947 aastal. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Tegelikult oli saadikute roll tähtsusetu, sest nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1944-1950 oli EKP parteijuht Nikolai Karotamm. Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu kordamine 9. klass

Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad ­ metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad ­ põrandaalused noorterühmad 1970. aastad ­ avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti NSV esitlus

jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● Sõjaväe kohalolek oli kohalikele Valitsemine ● Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. ● EKP allus täielikult Moskvale. ● Eesti NSV valitsus täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. ● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines viisaastakuplaanidel. •Arendati põlevkivitööstust. •Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lähiajalugu II: ENSV

Ajalugu Lähiajalugu II IX kl 3. tööleht: Eesti NSV 1. Peale teist maailmasõda toimus suur eestlaste küüditamine 1949. aastal, märtsikuus. 2. Järjesta. Alusta varaseimast. 4. Vaino Väljas 2. Johannes Käbin 1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

"Valgus Koordis" Leberecht

Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud. Ülo Tuulik on oma artiklis ,,Stalin ja Leberecht, Käbin ja Tuglas" leidnud, et ilmselgesti oli Stalinile meeldinud Leberechti skemaatiline ja plakatlik propagandaraamat, elu reaalsust ja karmust varjav, kolhoosidele vastuseismisest vaikiv kirjatöö. · Stalin Karotammele: "Nikolai Georgijevits, kas olete lugenud Leberechti romaani "Valgus Koordis?" · Karotamm (Ek(b)P I sekretär): "Ei ole, Jossif Vissarionovits." · "Tuleb lugeda," ütleb Stalin. "Kõva lugu!" · Karotamm Max Laossonile ("Rahva Hääle" peatoimetaja): "Kas Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis" oled lugenud?" · "Ei ole," vastab Laosson. · Karotamm: "Tuleb lugeda. Kõva lugu!" 4 · Max Laosson Lembit Remmelgale: "Kas oled lugenud Hans Leberechti romaani

Filoloogia → Eesti kirjandus
158 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo kontrolltööks kordamine 9. klassile

6.b Breznevist sai Hrustsovi järglane ta üritas küll algul teha kohe palju uusi muudatusi, aga nendega ei saavutanud ta loodetud edu. Tema ajal loobuti ka Stalini kuritegude kritiseerimisest ja karmistati kontrolli ühiskonna üle. Tema ajal hakkas Nõukogude liit vaikselt alla käima ning kui ta haigestus ja võimu said tema suhteliselt oskamatud lähikondlased, kes ei proovinudgi allakäiku peatada siis sai sellest lausa suur kriis. 7. Nad erinesid selle poolest et Karotamm oli kõige eestimeelsem, Käbin oli suhteliselt vahepealne ja Vaino oli kõige venemeelsem mees. 7.b Seal oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis tegi enda tööd ainult Moskvast antud juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

NSVL-i kontrolltöö küs. ja vastused

3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludes. Neid prooviti ma suruda ­ vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja, pandi terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. 4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm ­ Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum. 2) Johannes Käbin ­ laveeria Moskva ja Eesti vahel. Kuldsed 60. Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino ­ umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad ­ relvastatud võitlus

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühikokkuvõte Usa presidentidest, Ekp juhtidest

aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) ­ Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) ­ Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) ­ Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) ­ Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) ­ Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) ­ reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) ­ püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) ­ laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) ­ venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil · Partei kontrollib kogu elu riigis · Tohutu võim julgeolekuorganitel(terror,hirm) · Majandus riigistatud, käsu- ja plaanimajandus · Suur sõjavägi, mille kulud on hiiglaslikud

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Johannes Käbin

Johannes Käbin Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi ­ 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 1950­1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978­1983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa ­ Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947­1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 19...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Ajaloo 20. sajandi isikud

i A) Johann Laidoner B) Eesti C) 1910-1945 D) Ta oli eesti sõjaväe pealik ja poliitik kes viisid 1930a. Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991 D) Viime enlkp juht a) Edgar Savisaar b) Eesti ja ensv c) 1980- tänapäev d) Asutas 1988 rahvarinde ja keskerakonna eesotsa, tallinna linnapea a) Tunne Kelam b) Eesti

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine Maailmasõda

Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat. Ta suutis edukalt muganduda stalinismi. *Vaino- Käbin asendati Vainoga. Ta ei osanud eriti eesti keelt. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 17) Metsavendlus- 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus - metsavendlus. Nad tegutsesid üle Eesti. 18) Küüditamine- 1949

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
10
docx

NSVL ja ENSV kordamisküsimused

Selgita näidete abil. Nõukogude liitu juhtisid vanaininimesed, kõigil olid töökohad kindlustatud ja olid olnud juba 30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ENSVL sekretärid

1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maaref...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun