Referaat Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis ...
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaug...
Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest aktiivsema vastupanu organiseerimisega. Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe juhtimine, kui 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, kelleks määrati Johan Laidoner polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest s...
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. VASTUPEALETUNG JÄTKUB Veebruarist maini toimusid ägedad kaitselahingud. Sõjategevus jõuab Eestist väljapoole Eestlased vallutavad Pihkva ja jõu...
Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1
Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Ra...
· 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le
Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid pöördusid lõunasse ning vabastasid 14. jaanuaril Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri.
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei
a. d) Leningradi blokaadi algus: · kestis 3 aastat ja surma sai 640 tuhat inimest e) Moskva kaitselahingud: · 1941. Detsembris sakslased pealinnast mõnekümne km kaugusel, kui algasid nende raskused - läbimatud teed ja talvevarustuse puudumine · NSVL toibumine ja tugevnemine sõjatehased idas ja lääneriikide abitarned, terrori leevendamine (õigeusklikud), patriotism (Suur Isamaasõda) ja uued väed Siberist · 6.detsembril 1941 algas Punaarmee edukas vastupealetung Moskva all 2. Jaapani sõttaastumine a) 7. detsembril 1941 ründasid jaapanlased ootamatult Pearl Harbouri USA mereväebaasi Havail Vaikses ookeanis: · USA rasked kaotused b) Jaapan hõivab kõik liitlaste tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur jt) c) Murrang Vaikses ookeanis: · juunis 1942 Midway merelahing, kus USA saavutas võidu jaapanlaste üle · kamikadzed jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastase laevu 3. Sõjategevus idarindel
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 hakkas peale Antandi vastupealetung marssal Foch`i juhtimisel. • Kaotusi tabas Keskriike ka teistel rinnetel, nii, et nad peagi majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Novembrirevolutsioon • Saksa laevastikust edasi arenenud mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari
14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu. Danton- Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja
Pealetungi algus oli edukas.Hivati Ukraina Ida osa.Juti vlja Phja-Kaukaasiasse.Juti vlja ka Stalingradi linnalhistele.Linn asub Volga je res.Plaan oligi Hitleril vlja juda Volga ju rde ja seal jtkata ainult hurnnakutega. Stalingradi all puhkesid vga verised lahingud.Venelased olid kaitses,sakslased rndasid.Suur osa linnast langes sakslaste ktte.Nukogude Liit kavandas vastupealetungi,eesmrgiga Saksa ved mber piirata.Nukogude vgede eesotsas oli kindral Zukov.Nukogude vastupealetung algas novembris 1942.Pja ja Luna pool Stalingradi murti rinne lbi ja suur Saksa vgede krupeering Paulus6 armee piirati mber.Piiramisrngasse ji 300 000 Saksa sdurit,kes olid Saksamaa kige paremad sdurid.Hitler ei lubanud neid piiramisrngast vlja tungida,sest ta ei tahtnud Stalingradi linna loovutada ja lubas neile abi saata vljapoolt.Abioperatsioon aga ebannestus.Lpuks olid Saksa ved sunnitud alla andma.Sellel lahingul oli suur
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
· saarlased piiravad ja põletavad linnust · rootslaste alistumine ja tapmine c) Muistse vabadusvõitluse III periood Kogu maa vabastamine peale Tallinna1222: 1222-1227: · eestvedajaks saarlased Seni veel vabade saarlaste Sakslaste vastupealetung: eestvedamisel levis mandril · abijõud Saksamaalt ülestõus vallutajate vastu. · viimase Mandri-Eesti Kogu Eesti ala vabastati 1222 linnusena langes Tartu 1224 võõrvõimust (va. Tallinn, mis Muhu- ja Saaremaa alistamine 1227: jäi taanlaste valdusesse). · üle jää suur sakslaste vägi piiramas Uue ristisõdijate sissetungi Muhu linnust, mis vallutati ja
korraliku sõjaväge kokku. Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus, ning keegi ei tahtnud sõdida, kuna nad olid alles sõjast tulnud. Eestlastel puudus usk enda riiki ja võitu. Eestlaste tuju hakkas tõusma, kui välismaalt hakkas abivägesid tulema. Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid. Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Eestlaste vastupealetung toimus 1919 a. jaanuarist juunini. Selles vahemikus toimus ka Paju lahing, mis oli Valga vabastamiseks. Lahing leidis aset Paju mõisa all. 1919 a. juunis toimus Landeswehri lahing. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna ja peale seda sõlmiti lääneriikide vahel relvarahu. Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919. Eestlased võitsid Võnnu lahingu. Tänapäevani
Aasta Läänerinne 1914 -Piirilahing -Marne’i lahing -positsioonisõda. 1915 Sakskased jasytasud esimest korda sõjategevuses gaasi, mille ohvriks langes 15000 sõdurit. 1916 -Verduni lahing. -Somme’i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida.
Aasta Läänerinne 1914 -Piirilahing -Marne'i lahing -positsioonisõda. 1915 Sakskased jasytasud esimest korda sõjategevuses gaasi, mille ohvriks langes 15000 sõdurit. 1916 -Verduni lahing. -Somme'i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida.
otsustavalt Võnnu linna juures Lätimaal 23. juunil 1919. aastal. Eesti väed lahingus Koiva jõe ääres I Vabariigi aastapäev Tartus Sõjaväe- paraad Tartus KORDAMISEKS Iseseisvuseväljakuulutamine - 24.02.1918 Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Ajutine Valitsus Konstatin Päts. Vabadussõda (1918-1920) Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. KORDAMISEKS Jaanuar 1919 vastupealetung Asutav Kogu, põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga, kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda. Võnnu(Cesise). Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana. Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega.
Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin Lotringi ja Elsassi hõivamine Sissetung Saksamaale Läänerindel: Marne´i lahing, 5.-12.september 1914,positsioonisõda Ypres´i lahing, 22.aprill 1914, mürgigaas Verduni lahing, 21.02-18.12, 1916, Saksamaa vägi sai lüüa Somme´i lahing, 1.07-18.11, 1916, esimest korda tankid, Briti ja Prantsuse vägede vastupealetung Idarindel: Tannenbergi lahing, 26.-30.august 1914,vene armee purustati Gorlice lahing, 2.mai 1915, vene rinne murti, vene väed lahkuvad Galiitsiast
vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat riiki. 1798.a alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias
· Idapiirile koondati ~20 000 punaväelast ja alustati rünnakut Narvale · 29.11 marssisid punaväelased Narva ja kuna okupeerimisele üritati anda kodusõja muljet, loodi Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik · Eestit saadab sõjas ebaedu, moraal on madal · Toimub murrang sõjas, luuakse vabatahtlike üksuseid, saabub väisabi · 1919 esimese nädalaga pandi punaarmee edasitung seisma · 7. Jaanuar 1919 algab rahvaväe vastupealetung · 1.veebruar vabastati Paju lahingus Valga · 1919 viib Laidoner sõjategevuse Läti ja Venemaa pinnale, kus sõjaraskus peaks jääma vene Valgete õlule · Vabastatakse Läti, aga Ulmanise valitsus kukutatakse peagi · Algab Landeswehri sõda, Võnnu lahing · 23. Juuni marsivad eestlased Võnnu linna sisse · Eesti väeüksused liiguvad edasi Riia peale, kus Antante`i esindajate survel kirjutatakse alla vaherahu ja ennistatakse Ulmanise valitsus
varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ja ässitasid elanikkonda võimu vastu. Nad pidasid lahinguid oma vastastega ja ründasid ootamatult vastase sõjalisetähtsusega üksusi. Kuidas mõjutas vastupanuliikumine NSV liitu? Puhkes kommunismivastane võitlus, mille aga suutsis Nõukogude liit koos julgeolekuteenistusega maha suruda. MÕISTED/FAKTID 1. Olulisemad sündmused 1942: · Stalingradi lahing · Briti vägede vastupealetung Egiptusele · Merelahing 1943: · Punaarmee murdis Leningradi · Teherani konverents · Saksamaa astus Punaarmee vastu · Kurski lahing 1944: · Liitlasvägede saabumine Normandiasse · Saksamaa lüüa saamine · Nõukogude-Soome vaherahu,Jätkusõja lõpp 1945: · Üro sünnipäev · II maailmasõja lõpp · Jaapan kirjutab alla Usa kapitulatsiooniaktile 2.Teisemaailmasõja akal toimunud liitlasriikide konverentsid
tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti
06 Teise rinde avamine Normandia dessant (Põhja-Pr). Prantsusmaa vallutamine + Itaalia Talvel verised lahingud Saksa-Prantsuse piiril (Siegfridi liinil) Vabastatakse Kreeka, Pariis, Pm Adrennid- Sm vastupealetung Sakslased lahkuvad Kreekast, Jugoslaaviast 1945 4-11 Verb Jalta Läänerindel liitlaste pealetung SB- Churchill Jan punaarmee jõuab Sm USA Roosevelt 25. Apr kohtumine Elbe jõel (NSVL+ liitlased) NSVL Stalin 30. Apr Hitleri enesetapp Sõjajärgse maailma 2. Mai Berliin alistub
1872 Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. 1905 revolutsioon venemaal 1906 - luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal. Esimese eestikeelse keskkooli asutamine Tartus. 1913 ,,Estonia" teatri valmimine. Avati ,,Hamletiga", draamateatrina. / Tartus. "Vanemuise" uue teatrimaja avamine Tartus. 1919 Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe /taasavatakse TÜ 1922 Eestis toimub esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest. 1923 Kaheksas Eesti üldlaulupidu Tallinnas. 1926 "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid / Ilmub A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa. (viies osa ilmub 1933.a.) 1927 Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse 1935 Algab nimede eestistamise aktsioon
EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas N...
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun
("Jätkusõda"), Slovakkia ja Ungari. Nõukogude Liidu jaoks on see Suur Isamaasõda 8. sept Algab Leningradi blokaad 2. dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21. aug algab Stalingradi lahing pealetungile ning 16. veebr Saksamaad puruks merelahingus
tulevad Austria-Ungarile appi -> sakslased jõuavad Veneetsiani o 1917 aasta septembris algab Saksa pealetung idarindel -> 3.09 vallutati Riia > oktoobri alguses Eesti saared o 1917 oktoobris tulid Venemaal võimule enamlased -> rahudekreet -> märtsis 1918 Bresti rahu, millega Venemaa väljus sõjast o 1918 kevadel Saksa edu läänerindel -> alates augustist Antanti vastupealetung (aasta algusest ülemjuhatajaks F.Foch). o 9.11.1918 algas Saksamaal revolutsioon -> 11.11.1918 kell 11:11 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule.
rahva seas kutsuma "La Marseillaise" VALLUTUSSÕDADE ALGUS 1793. aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa,Hispaania ja holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks Sellega pandi alus 1. Prantsusmaa- vastasele koalitsioonile 1793. aasta augustis võttis Rahvuskonvent vastu dekreedi üldisest värbamisest, millega kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus 1793. aasta septembris algas 17 kuud kestnud Prantsuse vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli nüüd juba uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" oli Prantsuse armee põhimõte 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi, 1797. aastal tegi sedasama ka Austria Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu
praegu Prantsusmaa hümn Laulu nimi on ,,Chant de guerre pour l'armee du Rhin" (,,Sõjalaul Reini armeele") Vallutussõdade algus Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa purustamiseks 1793. a Prantsusmaal tuli taas end kaitsta, kuna sõjategevus oli kandunud Prantsusmaa territoorimuile, siis kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Vallutussõdade algus Prantsusmaa vastupealetung, mis kestis 17 kuud, lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, eesmärgiks sai ka uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine Võõrastel territooriumitel tegutses Prantsuse armee põhimõttel ,,Sõda peab end ise ära toitma" Vallutussõdade algus Prantsusmaa sõjaline edu sundis mitmeid koalitsiooni riike rahu otsima 1795. a sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, 1797
- Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest
juuni pealelõunal, mil sakslased alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Rünnaks jätkus ida suunas, aga rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Kolm roodu alustasid liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks alad, mis ähvardasid põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Saades päeval teada polkude edenemisest ja õhtupoolikul ka sellest, et abivägesid ei saabu, otsustati õhtul taanduda. Eestlased said sellest teada alles järgmisel hommikul jättes nii sakslastele võimaluse rahulikuks taganemiseks
- Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest
VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012 *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ...
augustil sõja. 2. augustil ületasid Venemaa keisririigi väed Ida-Preisimaa piiri. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Sõjategevus läänerindel: Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka...
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi se...
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...
kujutelmas, et Vabadussõda ongi nüüd võidetud. Sest kas polnud juba võidetud Eesti vabaduse igipõline vastane? Ka Laidoner kasutas sõdurite motiveerimiseks populaarset pilti 700-aastasest orjapõlvest Balti parunite all. Võimalik hädaoht sütitas vägedes erakordse vastupanutahte, millele veel pool aastat tagasi, 1918. aasta detsembris, mõeldagi ei võinud. Tookord seisis Punaarmee peaaegu Tallinna all ja vaid eestlaste edukas vastupealetung hoidis elus eliidiprojekti nimega "Eesti". Landeswehr'il oli ka oma n-ö. "eliitüksus", saksakeelse nimetusega "Stosstruppe" (löögivägi), mis koosnes Saksa sõjaväes vabatahtlikena teeninud baltlastest. Lätis paikneva Saksa väekoondise ja Eesti Vabariigi vahelist sõjalist konflikti nimetatakse Eesti ajalookäsitluses Landesveeri sõjaks, teise nimetusega Võnnu lahing, ent lugu oli juba eos kurjakuulutav. Kasutades ära Saksa okupatsioonivägede paiknemist Läti territooriumil, tuli 12
Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Eestlaste ebaedu põhjused · Vastase arvuline ülekaal · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Otstarbeka juhtimise puudumine · Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 · 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. · 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. · 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). · 18. jaan. vabastati Narva · 31. jaan
Veebruaris sakslased Sõjast astusid välja katkestasid vaherahu, Bulgaaria, Türgi, Austria- Märtsis juulini Saksamaa poolt 4 vallutasid Eesti, Läti, Leedu Ungari. suurt pealetungi, mis ebaõnnestusid ja suure osa Ukrainast Sõlmisid rahu lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920
oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus - muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises.
Sakalaste vanem Lembitu · 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal 13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14
Eriti silmapaistvalt tegutsesid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid ja J. Pitka juhitud meredessandid. Mobiliseeritute kõrvale hakati moodustama vabatahtlike väeosi, mis andsid vasturünnakuteks veelgi indu juurde. Kui siiani oli iga väeosa ülem tegutsenud oma äranägemise järgi, siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. Paranes sõjaväeline varustus ja kasvas võitlusmoraal. 6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Narva ja Tartu, hiljem veel Valga, Võru ja Petseri. Eesti pind oli Vene vägedest puhas. Punaarmee asus aga uuesti pealetungile ja seda suuremate vägedega kui esialgu. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Esmatähtsaks sai Eesti majandusliku olukorra tervendamine. Paluti abi välisriikidelt, kes seda ka osutasid. Väikeseks tagasilöögiks sai Saaremaa mäss, kuid see suruti maha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
