Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Kilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (ValgaUulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka PärnuMõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti. 4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese. Kilingi- Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid......................................................................................................
.................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti)
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005.aastal ja põhineb tõsielulool, mille peategelasteks on 6 noort meest-Vorobei, Ljutajev, Ruslan e.Tzakunda, Stas, Vassili ja Rijaba, kes 1988.aastal liituvad sõjaväega, et lahkuda kodumaalt ja minna Afghanistani oma riigi eest võitlema. Kõigil neil on
18 Sambla Street 86753 Kilingi-Nõmme Estonia London Central Secondary School 509 Waterloo Street London N6B 2PB England 20 September 2012 Dear Sir or Madam I am writing to you as I read the advertisment in Eesti Päevaleht about becoming an exchange student at a secondary school in Canada. I am 17 years old and I go to secondary school in Kilingi-Nõmme
R. Rannapi kontsert Käisin 7. Novembril kontserdisarja „ Muusika Eestimaale“ raames kuulamas Kilingi-Nõmme klubis Rein Rannapi klaveri kontserti .. Mõtlesin, et kui ikka tuntud muusik tuleb oma kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1
Hetkel ei teata maailmas Eestist kuigi palju. Aga samas, kui mõtlen kuidas elu ja olu oleks olnud, kui sündmused oleks teisiti arenenud, kes oleksin mina praegu , kelleks oleksin ma sündinud, kasvanud...kas mind üldse oleks olemas olnud... Raido Rentnik 9b klass Kilingi-Nõmme Gümnaasium [email protected] 58231038 Kilingi-Nõmme Jõe 13 86303
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis
Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal. Bändi hakkas Jaagup juba 7.klassis tegema. Teminaatori läbimurre toimus 1994, sellest ajast alates on bändil ilmunud 12 albumit. Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto: parimad asjad maailmas ei ole asjad. Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas Sündinud 1955.aastal Kilingi-Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites
See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis -
metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe, rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala
Ene-Ly Juganson Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11.Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi ...
Pärnu Minu elukohaks on Pärnu linn. Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit
Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168
Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ P P
Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ P P
Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
Isegi peale seda kui prügila lõpetab oma prügi vastu võtmise ja prügila kaetakse, jätkuvad prügi lagunemise protsessid. 1. Nõrgvete hulk tõuseb märgatavalt peale prügila katmist. Arvestades prügila pikaajalist stabiilsust on võimalus, et prügila katte veepidavus võib väheneda. Kui prügila kate halveneb ja muutub vett läbilaskvaks, siis tõuseb nõrgvete hulk isegi väga palju aega pärast prügila sulgemist. (Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. 2004 lk. 1- 4). 5 3. Stabilisatsiooniprotsessid prügilas Prügilaid on kontrollitud ja seal on monitooringut teostatud umbes 30 aastat. Selle perioodi jooksul on kasvanud arusaamine keerukatest keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest, mis kaasnevad jäätmete matmisega. Jäätmete lagunemine prügilas hõlmab
"Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr. 4" (2005) TEOSED "Vägistatud jäämägi" (2006) "Torti ja aborti" (2007) "(:)SUMO" (2007) "(:)joosepi kahtlused" (2008; koos Rainer Maria Rilkega) "(:)sõda ja rahu" CD (2008) "(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide" (2011) "(:)raadiopastor" (2011) "(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide" (2012) "(:)enne sõda ja kõike seda" (2012) "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga) "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013) "(:)õpetaja ütles" (2013) LUULET ISELOOMUSTAB Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe Mäng dokumentaalsuse ja fiktsiooni piiril Luuleteksti algupärasuse nõude eitamine Kasutab erinevaid võtteid radikaalsemal moel kui eesti luules siiani kombeks
Tänu analüüsimisele sain teada rohkem maali kohta ja mida kujutab õige maali analüüsimine. Kui olin välja uurinud maali tehnika, liigi ja süzee sai maal palju paremini mõistetavaks ja idee arusaadavamaks. Järeldan seda, et kui maal ära analüüsida on pildi kirjeldamine palju lihtsam ja selgem. Analüüsi autor: Liisa Tähiste, 11RL Kasutatud materjal: http://www.backtoclassics.com/gallery/pauluspotter/figureswithhorsesbyastable-detail/ Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11RL 21.02.2011
Relvade nappus. Peamised võitlusvormid Operatsioonid küüditajate, punaarmeelaste ja nõuk. ametnike vastu. Desorganiseerida punaväe rinde tagalat, purustada sideliine, tõmmati metsadesse kutsealuseid ja mobilisatsiooni alla kuulujaid, takistati kariloomade ja hobuste rekvireerimist, tungiti kallale teedel liikuvatele punastele, üksikud vallamajad põletati maha, takistati maanteedel autoliiklust teravate esemetega. Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema. Teadlik kuulujuttude levitamine üheks võitlusvormiks. Kujutati metsavendade arvukust ja löögivõimet suuremana, see andis effektiivseid tulemusi. Otsene lahingute arv ca 250. Piirkondlikud eripärad Seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane, hakkasid kiiresti moodustama võitlussalgad
2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3. Helsingi on riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus ja palju ettevõtteid,Mumbais pole haldus-,äri-ning kultuurikeskuseid lisaks ka ettevõtteid. 4.Helsinki asub lõunarannikul Soome lahe kaldal.Mumbai asub India läänerannikul. 10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru Kas tunned Eesti linnasid? http://rings.pri.ee/wp/?page_id=406
alafestivalist, võrgustiku- ja koolitusüritusest noortele animahuvilistele ja -professionaalidele ning filmi- ja kaastootmisturust. PÖFFi põhiprogrammi ajal toimub filmi- ja kaastootmisturg Baltic Event, mille põhieesmärk on tutvustada rahvusvahelistele filmi- ja teleprofessionaalidele uusimaid Baltimaades valminud mängufilme ning filmitootmisvõimalusi. Baltic Eventi korraldab MTÜ BE. Alates 2004. aastast antakse välja PÖFFi elutöö preemiat. KILINGI NÕMME KINO: 20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada
Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna.
Sisukord R a a m a t u s t ü l d i s e l t T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI ...
säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu)
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02. 05.2010 a. 1.3. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks. Tööleping lõpeb 24.05.2010 a. 1.4. Pidevat tööstaazi tööandja juures arvestatakse alates 26.04.2010 a. 2
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
Venelastel oli küll relvastus parem, kuid meil oli võitlusvaim kõrgem. Lahing lõppes meie võiduga. Saagiks saime kolm voeautot, kolm kergkuulipildujat, püsse ja laskemoona." Kõige edukamad olid metsavennasõjad Lõuna-Eestis. Juuli algul läks nende kontrolli alla suurem osa Lõuna-Pärnumaast. Lätist hangitud relvade toel mindi kodukandi kaitseks "sõtta" tervete külade kaupa, vanaisast kuni lapselapseni. Iseloomulikuks näiteks on sündmused Kilingi-Nõmmel, mis 3. juulil 1941. aastal metsavendade kontrolli alla võeti. Vastupanu juhtis Vabadussõja sangar P. Lilleleht. Kuigi metsavennad olid nõrgalt relvastatud otsustati lahing vastu võtta. Nad varitsesid linna lähedal Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata
ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. Soovin tänada oma juhendajat Pille Kadakut kannatlikuse, hoolivuse ja mõistva suhtumise eest. 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest
kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine...............................................................................................
REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis-
sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004. aasta kevadel oli nende kasutada umbes 5000 m2 kilealust pinda ja 22000 m2 täpset kastmist ning väetamist võimaldavat kastmisväljakute pinda. Metsaseemnete töötlemiseks kuuluvad neile üks vabariigi kahest käbikuivatist, Soome päritolu seemnete puhastusmasin ja kaks kaasaegset seemnete säilituskambrit kogumahuga 104 m3. AS Eesti Metsataim asub Pärnumaal, Kilingi-Nõmme vahetus läheduses Marana külas. Dendrohooldus OÜ on puittaimede hoolduse, kujunduse ja raiega tegelev firma. Nende erilise tähelepanu all on linna- ja asulahaljastus, ajaloolised ja noored pargid, dendropargid, kalmistud samuti koduaiad, aga ka üksikud puud. Puude hooldus ja kujundus vajavad erioskusi ning teadmisi, seetõttu töötavad Dendrohoolduses vastava hariduse saanud ja laialdaste kogemustega arboristid.
isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kilingi-Nõmme alev Taevakehad, tähtkujud Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde, rõhutamiseks läbiv suurtäht Vabadussammas, Paks Margareta Asutused, ühendused Rohelise Konna kõrts, Hea Tuju Läbiva suurtähega Kauplus, võrkpalliklubi Riida ja Volle, aktsiaselts Hiiu Kalur
lik/parnu_jogi_sindilodjal Veestik • Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass MAASTIKUMAAL Referaad Mõisaküla veebruar 2010 SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik. Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg (Silmaringi teadmik- "Kunst"; lehekülg 488) "Ivy Bridge", Joseph Mallord Willia...
eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27
Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald,
Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikele võimalustele kolis Ird koos lesestunud võõrasemaga 1927. aastal Riiga.
...................................................................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Ettevõttepraktika sooritasin firmale Vilensa kuuluvas kohvikus Kilingi-Nõmme linnas. Valisin selle, sest see asub kodukohale lähedal ja oli soodsam igapäevaselt käia. Ettevõttes valmistatakse peamiselt pagaritooteid, enamus toodangust müüakse kohapeal sealses kohvikus, kohvikust välja lähevad ainult tellimustööd. Eesmärgiks oli teoreetilise õppetöö ja praktilise tegevuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ja tehnoloogiliste protsesside vahetu tundmaõppimine ettevõttes.
Näide 1.2.1. Nn avaliku arvamuse küsitluste puhul kasutatakse samuti planeeritud valimit, mis moodustatakse järgmiste eeskirjade kohaselt : igas Eesti piirkonnas (näiteks maakonnas) määratakse kindlaks küsitlevate linna- ja maaelanike, meeste ja naiste arv. Seejärel valitakse maakonnas juhuslikult (vastava registri järgi) välja linn, alev või küla, mille elanikke seekord küsitakse. Näiteks Pärnumaalt küsitletakse üks kord Sindi, teine kord Kilingi - Nõmme ja kolmas kord Pärnu - Jaagupi elanikke. Igast linnast või külast valitakse jälle juhuslikult (nimekirja järgi) küsitletav. On olemas ka reeglid, keda küsida ka siis, kui ettenähtud inimene ei ole kodus. Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-,
Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase ko...
annaabi.ee 
