Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allveelaev" - 187 õppematerjali

allveelaev on laev, millega saab minna vee alla.
AllVeeLaev

Kasutaja: AllVeeLaev

Faile: 0
Kodutöö - variant 7
5
doc

Kodutöö - variant 7

1. Andmed: Lahendus: OK Arvestades keskkonna sagedust ja antud sagedusi on lahendus selline: 60MHz <- elektrijuht OK 30GHz <- dielektrik OK 2. Andmed: =5 Lahendus: 1) OK 2) OK 3. Andmed: F=3GHz Lahendus: OK Vastus: Laine levib sagedusel 3GHz ainult 6,4 sentimeetrit. Seetõttu on antud radar halb allveelaevade avastamiseks. 4. Andmed: a) b) c) Valem: Lahendus: a) OK b) OK c) OK 5. Andmed: a=5m b=2m Lahendus: a) Laine tüüp on magnetiline laine H10 (ehk TE10). on leitud katseekitusmeetodil. OK. b) Vastus: Ülemine piir on 60 MHz ja nende vahe on 30MHz.

Informaatika → Laineväljad
43 allalaadimist
Esitlus-sõjatehnika esimeses maailmasõjas
10
odp

Esitlus: sõjatehnika esimeses maailmasõjas

manööverdamisvõimega õhus. Relvastatud olid kõik lennukid ühe kuulipildujaga Allveelaevad Allveelaevad olid kasulikud, sest nendega sai rünnata märkamatult ja hävitavalt Sakslased ehitasid 1913.aastal omale esimese täielikult sõja jaoks ehitatud allveelaeva See osales esimest korda lahingus 1915. aastal Ka inglaste laev AE2 osales samas lahingus ( Dardanellide lahingus) Prantslased eriti merevägedele rõhku ei pööranud ja nende allveelaev ei olnud sakslaste ja inglaste omadega võrreldav Kokkuvõte Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda sõjas allveelaevu ja lennukeid ning leiutati tankid Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana Loovtöö õpetas mind oma aega paremini planeerima Tulevikus on mul lihtsam uurimustöid teha, kuna sain palju kogemust juurde AITÄH KUULAMAST !

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
MATERJALID LAEVA EHITUSES
18
docx

MATERJALID LAEVA EHITUSES

alumiinium, klaaskiud ja süsinikkiud, kui ka terast, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani . Need tagavad laevade vastupidavuse, kerguse ja ilu vastavalt vajadusele. [5] Foto 2. Reisilaev [6] 5 Foto 3. Kaubalaev [7] 6 3. ALLVEELAEVAD Allveelaev on laev, millega saab minna vee alla. Esimene selline ehitati juba 1587 aastal ning seda juhiti aerudega. [8] Eesti tuntuim allveelaev on Lembitu. Lembitu lasti esmakordselt vette 1936 aastal Inglismaal. [9] Foto 4. Esimene allveelaev [10] Peamine allveelaeva ehitusmaterjal on teras. Terasest saab teha allveelaeva kere, milles on allveelaeva töötajate ruumid. Lisaks terasele kasutatakse allveelaevade ehitamisel ka muid

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
25 allalaadimist
Eesti ja II maailmasõda
3
doc

Eesti ja II maailmasõda

23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Allveelaevad aastani 1939
2
odt

Allveelaevad aastani 1939

Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2- inimese versioon Bourne'i laevast ühe BBC saate jaoks ning selle katsetamine vee all oli edukas. Kuigi allveelaev oli esmalt mõeldud veealuse maailma uurimiseks, ei läinud kaua aega, kuni selle leiutajad avastasid allveelaevade sõjalisi võimalusi. 1648 seadis Inglismaalt Chesterist pärit piiskop John Wilkins paika allveelaeva strateegilised omadused oma raamatus ,,Mathematicall Magick": omadus ­ sa võid nähtamatuna minna ükskõik millisele rannikule kogu maailmas ilma, et keegi sind märkaks või takistaks;

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Vene keel - Laevad ja lastid
2
odt

Vene keel - Laevad ja lastid

Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevadel manööverdada- Liinilaev sõidab ühel liinil- Tankerid veavad vedelat lasti- Laevad veavad lasti ja reisijaid- Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- -

Keeled → Vene keel
24 allalaadimist
Lothar-Günther Buchheim-Das Boot
3
doc

Lothar-Günther Buchheim „Das Boot“

Lothar-Günther Buchheim ,,Das Boot" Raamatus räägib Buchheim oma retkest saksa allveelaeval. Ta läks 1941a sügis- talvel kaasa saksa allveelaevnikega, et kirjutada sealsest elust ja lahingutest. Raamatus kutsuvad sakslased inglasi Tommydeks. Raamat algab sellega, kui nad lähevad koos kapteniga baari ,,Royal" ja tee ääres on palju purjus madruseid. Baaris kohtavad nad teisi allveelaevnike. Järgmisel päeval lähevad nad sadamasse, kus neid ootab allveelaev. Kõigepealt tutvustatakse talle laeva. See oli VII C-allveelaev, merekindlam kui ükski teine. Laev oli seest väga segamini ja meestel oli väga vähe ruumi. Laeval oli neliteist torpeedot. Laupäeval sõidetigi sadamast välja. Merel käskis Vana ehk kapten teha proovisukeldumist. Järgmisel päeval tehti mõned õhhäire õppused, kuna taheti näha, kuidas ja kui kiiresti meeskond suudab reageerida.Üle kuu aja sõitsid nad merel tühja, mehed olid väsinud ja tüdinud. Kõik tahtsid juba

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Jules Verne-20 000 ljööd vee all
5
odt

Jules Verne "20 000 ljööd vee all"

Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks kapteniga ja käivad temaga jahil. Neid ei lasta sealt välja kapteni saladuse pärast. Jõudes Euroopa vetessse Ned, Pierre, Conseil ja Farragut põgenevad. Põgenemisel tuleb torm ja neil tekib raskusi. Tegelased. Ned land: Meeldib püüda harpuuniga. On harpuunijate ülem. Silmapaistev ja julge. Pierre Arronax: On professor. Väga tark ja uudishimulik. Conseil: Pierre Arronaxi teener. Suhteliselt vaikne.

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
2000 ljööd vee all
2
rtf

2000 ljööd vee all

Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

sakslaste ja prantslaste lennukid. Sellegipoolest peaksid inglased olema tänulikud prantslastele, tänu kellele said nad oma lennukid relvastatud ning nende head omadused ka lõpuks ära realiseerida. 13 IV Allveelaevad Enne Esimest maailmasõda polnud keegi kunagi kasutanud aktiivselt sõjategevuses allveelaevu, kuid 21.detsembril 1914. aastal lasi Austria-Ungari riigi allveelaev U-12 torpeedo prantsuse sõjalaeva Jean Berti, mis oli admiral Lapereyre lipulaev. Laev päästeti küll uppumisest, kuid enam ei olnud see suuteline kunagi merel sõitma. 27.aprillil uputas U-5 tüüpi allveelaev esimese laeva- prantsuse ristleja Leon Gambetta. Allveelaevade suureks eeliseks sõjanduses on, et nad saavad olla praktiliselt nähtamatult vastase läheduses vee all isegi mitu kuud järjest. Nüüdseks on nende asukoha määramine küll kõikvõimalike radarite

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
76 allalaadimist
II tunnitöö Laevaõnnetus
5
doc

II tunnitöö Laevaõnnetus

) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest. 2) Suurimad laevahukud II maailmasõjas a) 16. aprillil 1945 torpedeeris NSVL-i allveelaev L-3 Läänemere lõunaosas Saksa aurikut "Goya". Alusel oli umbes 7000 inimest, kellest 6666 uppus. b) 3. mail samal aastal pommitasid Briti lennukid Lübecki lahes põhja Saksamaa reisiauriku "Cap Arcona". Hukkus 5594 inimest. c) 3. jaanuaril samal aastal torpedeeris NSVL-i allveelaev S-13 Läänemere lõunaosas Saksamaa reisiauriku "Wilhelm Gustloff". Uppus 5438 inimest. d) 10. veebruaril torpedeeris sama allveelaev Saksamaa reisiauriku

Informaatika → Arvutiõpetus
21 allalaadimist
EESTI II MAAILMASÕJAS
1
docx

EESTI II MAAILMASÕJAS

peaminister*O. Tief ­ Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees*A. Zdanov ­ Nõukogude Liidu esidnaja, korraldas juunipöörde *Inkorporeerimine ­ endasse liitnime, teise riigi maade ühendamine oma valdustega*Velikije Luki ­ linn, kus Eesti laskurkorpus oli esimest korda rindel*Metsavennad ­ hävituspatlajoni vastased, nende eesmärgiks oli kodumaa vabastamine võõrvägedest*,,Orzeli" juhtum ­ Poola allveelaev tuli Eestisse, kuid eestlase ei võtnud väga midagi ette*Annektreerimine ­ riik liidab enda külge territooriumi, mis eelnevalt on kuulunud teisele riigile*Okupeerimine ­ võõras sõjavägi hõivab teise riigi maaala*Ultimaatum ­ ilma läbirääkimisdeta esitatud nõue/nõuded*Eesti Leegion ­ Eesti

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Jaak Joala
17
pptx

Jaak Joala

Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi

Muusika → Muusikud
21 allalaadimist
Arutlus-kas olnuks alternatiive
2
docx

Arutlus: kas olnuks alternatiive?

Selle pärast ei saa kuidagi nõus olla väitega, et 1939.­1940. aasta vaikne alistumine oli ainuõige ja vältimatu, rahvusvaheline olukord oli järsult muutunud ja Eesti oli üksi jäänud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. 15 septembril see tuligi, nimelt Poola allveelaev sisenes Tallinna sadamasse, ning vastavalt neutraliseerimisseadusele asuti seda interneerima, kuid allveelaev põgenes. Kreml kasutas võimalust ära ja süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. Septembril 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule, milles osapooled lubasid hoiduda

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Materjalid laeva ehituses
14
pptx

Materjalid laeva ehituses

vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid:  kere kinnitused messingust;  kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid:  kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing. Kokkuvõte Laevade ehitamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale vastavalt vajadusele. Põhilised materjalid: teras; puit. Tänan tähelepanu eest !

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
15 allalaadimist
Kus ma sellel suvel käisin
1
docx

Kus ma sellel suvel käisin?

Kus ma sellel suvel käisin? Mina käisin sellel suvel Tallinna Meremuuseumis ja Tallinna Teletornis, mis oli väga kõrge ( 314m). Ma nägin Meremuuseumis väga palju erinevaid lennuked ja laevu. Huvitavaim oli suur Eesti allveelaev Lembit. Seal oli ka jääpurustaja Suur Tõll, mis on ainulaadne kogu maailmas .Nägin ka palju erinevaid sõjalaevu. Teletornis oli väga lahe, kuna see oli väga kõrge ja seal sees olid arvutid, mis olid seene kujulised. Käisime ka teletorni kohvikus ja terrassil .Kõik toimus 170 meetri kõrgusel. Lõpetuseks võin öelda ,et see reis oli väga huvitav ja põnev. Soovitan kõigil minna .

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
II Maailmasõda
2
odt

II Maailmasõda

sõda). Maginot Liin ­ Prantsuse kaitseehitiste liin. Sõja põhjused: 1)I ms tulemused (Saksamaa liigne alandamine). 2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid). 3)Lääne riikide lepituspoliitika. 4)NSV Liidu maailmavallutamise kava. Eesti ja sõja puhkemine Juuni 1939 ­ Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum ­ Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter ­ välisminister ­ käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse ­ Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Eesti II maailmasõja ajal
2
docx

Eesti II maailmasõja ajal

rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti Eestist 10000 inimest saadeti Siberisse 1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised ­ baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Kultuurilood II kodueksam
2
doc

Kultuurilood II kodueksam.

pääseda tahta, kuid mass hoiab teda liiga tugevalt endas ning väljapääsemine on vaevarikas või võimatu. Massis ei ole kunagi oluline üksikisiku erinevus teistest. Tähtis on see, et inimene kuuluks massi ja massi üks ülesandeid on üksikisikut mõjutada nii palju, et talle jääksid ainult välised erinevused, sisemiselt ja mõtlemislaadilt muutuvad kõik indiviidid üheks suureks massiks. 2.Film "Kollane allveelaev" rääkis muusika olulisusest ühiskonnas. Sellest, kuidas 1960. aastate lõpus oli bänd The Beatles omamoodi revolutsiooni tekitavaks. Nad said kiiresti kuulsaks ja olid paljuski tollase ühiskonnakorralduse ja poliitika vastu. Tehnoloogia oli arenema hakanud ja see võttis justkui kõige üle võimust, samas unustati ära, et tegelikult on ka palju muud olulist maailmas. Kollane allveelaev oli sümboliks, et see päästab kõik, toob parema korralduse maailma. Ja omamoodi oligi

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
83 allalaadimist
Renessanss
2
doc

Renessanss

TEADUS: MAADEAVASTUSED: Trükipress Raku avastamine Kompass Suurtükipäästik Teleskoop Esimene botaanikaaed 1942.a Kolumbus avastas Ameerika Allveelaev Võeti kasutusele kivisüsi Gama??? avastas India Mikroskoop Õhupump Newfoundlandi avastamine Esimesed tankid ja autod Astronoomia Esimene ümbermaailmareis Veega wc + & - võeti kasutusele matem. Lõuna/Ladina ­ Ameerika avastamine

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Baaside aeg
2
odt

Baaside aeg

Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
II maailmasõda 1939-aastal
6
pptx

II maailmasõda 1939. aastal

Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastiku...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
PURUVANA
8
ppt

PURUVANA

cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/5492 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9607/puruvana.html http://kalakoht.ee/soot/puruvana/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vaegmoone Aitäh tähelepanu eest!

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
KÜLM SÕDA- KT vastused
1
docx

KÜLM SÕDA- KT vastused

VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv, milleks loeti kaugtegevusulatus relvi, mis võimaldavad anda vaenlasele lööke tema sõjaliste või poliit võimuallikate pihta. Strat. Tuumarelvaks loetakse mandrite vahelisi poliitilisi rakette. ST on relvasüsteem, mis kosneb tuumapommist ja kandurist, milleks võib olla lennuk, rakett, allveelaev Külm sõda algas berlini blokaadiga 1948 a juunis- mai 1949. Külm sõda jätkus doktriinide ja plaanide väljakuulutamistega. 1947 asutas USA president Harry Trumann välispoliitilise programmi, mille järg USA pidi toetama vabade rahvaste tegevust, kes osutavad relvastatud vastupanu välisele survele allumse vastu. Kuulutati, et USA sekkub kommunistide toetatud liikumistesse Euroopas jm.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Mäng Allveelaevade häving - Informaatika II kodutöö Graafika
9
xlsm

Mäng Allveelaevade häving - Informaatika II kodutöö Graafika

mme oled teele lasknud ja palju neist tabas. Mängu saab alustada ades nupule "Alusta mänguga". Pomme saab teele saata kasutades u "Tuld" ja mängu saab iga hetk lõpetada vajutades "Katkesta mäng". Max_pommid 4 Tulistatud pommid Tabatud Aeg Max _aeg Muutujad on aeg, pommide arv ja tabamused. 3 1 20,1 20 Kasutatavad objektid on laev, allveelaev, plahvatus, vesi ja pomm. abamused. laev, plahvatus, vesi ja pomm. Protseduuri Liigu algoritmi UMLi tegevusskeem laev.IncrementLeft dx allveelaev.IncrementLeft dx_a laev.Left <= vp laev.Left + lae

Informaatika → Informaatika ll
26 allalaadimist
Renessanssi mõiste ja kujunemine
1
odt

Renessanssi mõiste ja kujunemine

Tähtsaim helilooja oli Orlanud Lassus, Josquin Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? Vokaalmuusika ja instrumentaalmuusika eraldusid ning kujunesid uued pillimuusika zanrid. Nimeta renessansiaja kunstnikke, nende tähtsamaid töid. Leonardo Da Vinci ,,Vitruviuse inimene", Raffael Millised olid ressansiajastu lulisemad saavutused teaduses? Leiutati kompass, püssirohi, langevari, helikopter, allveelaev Renessansi ajal tehti palju maadeavastusi. Milliseid? Avastati Ameerika.

Muusika → Muusika ajalugu
9 allalaadimist
TEST-probleemide lahendamine
1
docx

TEST-probleemide lahendamine

Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? Lahendamatuid probleeme pole olemas,puudub lihtsalt oskus nende lahendamiseks. Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust))? Kui probleem näib lahendamatuna, Siis tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel ()vt Ü...

Haldus → Töökeskkond ja ergonoomika
29 allalaadimist
Eesti II maailmasõja ajal
10
ppt

Eesti II maailmasõja ajal

Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000).

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
20 sajandi kultuurilised sündmused
2
odt

20 sajandi kultuurilised sündmused

20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad:

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Esimene maailmasõda
20
ppt

Esimene maailmasõda

tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. ­ 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917) II Marne'i lahing (15. juuli 1918) 28. juuni 1914 korraldatakse atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Unit 6
1
docx

Unit 6

The Atlantic Ocean St George´s Channel The Irish Sea The English Channel The North Sea The Bristol Channel The Celtic Sea The Isle of Mull The Strait of Dover The Scilly Isles The Wash The Hebrides The North Channel The Isle of Wight Lobster (vähk) Sole (merikeel) Crab (krabi) Salmon (lõhe) Scallops (karbid) Seabass (mereahven) Submarine (allveelaev) ­ It´s a boat that can move under water. It´s often called a sub. Lifeboat (päästepaat) ­ It´s a small boat that is used to save people. Cruise ship (kruiisilaev) ­ It´s like a hotel at sea. There are restaurants, gyms, theatres, shops and even tennis courts on board. Cargo ship (kaubalaev) ­ It´s a large boat that carries goods for trading. Ferry (parvlaev/praam) ­ It´s a boat that carries passengers across a lake, a river, or a sea. It often takes cars on board.

Keeled → Inglise keel
20 allalaadimist
Muusika - Renessanss
2
docx

Muusika - Renessanss

Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püssirohi, trükikunst, langevari, helikopter, allveelaev jne. 15. ­ 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist Kirikuarhidektuuriis eelistati kuppelehitusi Kujutavas kunsti tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas Muusikas kujuneb välja uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekstintervallidest. Hääled hakkavad ükstes jäljendama ­ sünnib imitatsiooniline polüfoonia.

Muusika → Muusika
48 allalaadimist
I Maailmasõja sündmused
4
docx

I Maailmasõja sündmused

armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1915.a. 22. Saksa väed 1915.a. aprill kasutavad Ypres’i üritasid inglased

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Euroopa kultuurielu tähtsaimad sündmused alates 1950-aastatest
3
doc

Euroopa kultuurielu tähtsaimad sündmused alates 1950. aastatest

1650ndad · 1950ndad ­ moodi tuli rock'n'roll (läänemaailm) · 1950ndate aastate keskpaik ­ ehitati esimene tuumajõul sõitev allveelaev (läänemaailm) · 1957 ­ Maa orbiidile saadeti tehiskaaslane (idablokk) · 1959 ­ lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäälõhkuja (idablokk) 1960ndad · 1960ndad ­ The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 ­ Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 ­ Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 ­ esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm)

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Nõukogude okupatsioon Eestis-1940-1941
2
rtf

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940­1941) Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Pascali seadus
2
rtf

Pascali seadus

Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) . Kalade ujumine- kala keha on võimeline hõljuma ja uppuma. Seda võimaldab tema ujupõis. Reguleerides ujupõie ruumala ongi kala

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780 a
4
docx

VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a.

4. Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine. 5. Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus. Valgustatud saamiseks on vaja suunajat, juhendajat ja selleks võib saada nii pühak, maag, žarlatan, kunstnik, kirjanik. 1825 – esimene raudtee liin 1834 – kasutusele võeti elektrimootor 1837 – telegraaf 1839 – fotograafia 1846 – eetri narkoos 1856 – allveelaev 1859 – Darwini liikide tekkimise teooria 1869 – Mendelejevi elementide süsteem 1876 – telefon 1879 – elektrilamp 1884 – bensiini mootor 1895 – rontgeni kiired ja kino 1897 – raadio 1900 - õhulaev Romantismi ajastu inimene 1. Huvi lihtrahva ja laste vastu 2. Usk inimesse 3. Tunded olid mõistuses tähtsamad 4. Võimeline loodust mõistma, ainult teatud piirini 5. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust aga ta ei oska seda väljendada 6.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Baaside aeg Eestis
1
doc

Baaside aeg Eestis

sept. N- Liit süüdistas Eestit Orzeli põgeemisele kaasaaitmises. 24.09 1939 nõuti vastastikkuse abistamise pakti allkirjastamist, millega tuli lubada NSVL sõjaväe baase Eestis. Plaaniti agressiooni Eesti vastu, mille alguskuupäevaks oli 29.09 39 Eestil ei olnud piisavalt mehi ja varustust et vastu astuda. Kuna leiti, et Eestil ei ole reaalseid võimalusi NSVL vastu sõdida, otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Venemaa valetas, et tundmatu allveelaev uputas Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi. 28.septembril 1939 kirjutati baaside lepingule alla. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Hispaania keele tööleht
3
docx

Hispaania keele tööleht

Avión - lennuk Globo ­ öhupall Avioneta - purilennuk Helicóptero ­ helikopter Barca ­ praam Metro ­ metroo Barco - anum Moto ­ mootorratas Bicicleta - jalgratas Patinete ­ tõukeratas Calesa - kaless Piragua ­ süst Camión - veoauto/kaubaauto Submarino ­ allveelaev Carrito - käru Tren ­ rong LOE HOOLEGA: Lähen kalessiga kooli (eesti k -ga lõpp) ­ voy a escuela en calesa.(kalessiga) - Hisp k kasutatakse eessõna en, et väljendada sõiduvahendi kasutamist. Eessõna a kasutamine: Näiteks - Kooli - a escuala - eessõna a vastab küsimusele kuhu? 2. Ülesanne Loe hoolega näitelaused, mis on sõnasõnalised tõlked. Jälgi allajoonitud väljendeid. Voy a escuela a pie

Keeled → Hispaania keel
25 allalaadimist
Baaside leping
2
docx

Baaside leping

Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
2-maailmasõdA
1
doc

2. maailmasõdA

sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased oleksid saanud abist keelduda, et end mitte ohtu seada. See oleks aga olnud ebainimlik. Abivajajaid tuleb ikka aidata. Niisiis tegid eestlase valiku, endale kahjuliku valiku. Ega Tammsaare asjata öelnud: ,,Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane..

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
USA I maailmasõjas
4
pdf

USA I maailmasõjas

ennast ajateenistusest vabaks osta.  USA sõdurid tõid edu Antatile 1918. aasta suvel. USA­st saabus iga päev  Prantsusmaale appi 10’000 meest, kes asendasid hukkunuid. Samas  Saksamaal polnud kusagilt mehi juurde võtta.  USA pinal ei sõditud. New Jerseys kahtlustuati 30. juulil 1916. aastal  sakslaste sabotaaži, kui ühel ööl süütati üle linna mitmeid väikeseid  tulekahjusid. 21. juulil 1918. aastal avas Saksamaa allveelaev Orleansi  sadamas tule ja selle tagajärjel uppusid mõned praamid.  USA sai sõjast suurt kasu. Teised riigid olid võtnud neilt sõjakulutuste katteks  suuri laene. Sõjatööstuse arenguga tekkis palju uusi töökohti, mis lahendasid  tööjõukriisi. 

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Jaak Joala
6
docx

Jaak Joala

 Ta niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et võis endale lubada praktiliselt kõike.  1980. aastate lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde.  1987. aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist.  Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril.  Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid 1960. aastate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt) ning kümnendi keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mäega "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur").  Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle.  Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.  2005. aasta mais tabas lauljat infarkt. 17

Muusika → Muusikud
3 allalaadimist
Eesti Teise Maailmasõja ajal
4
doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti territooriumil sõjalasevastiku baasid. 25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati

Ajalugu → Maailmasõjad
3 allalaadimist
Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. ­ Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. ­ Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. ­ Baaside leping. 7. oktoober 1939. ­ Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. ­ 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. ­ Talvesõja algus. Märts 1940. ­ Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. ­ Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940

Ajalugu → Ajalugu
276 allalaadimist
Sündmused Eestis 1939-1940-Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga
2
docx

Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga?

Võim vahetati täielikult Nõukogude võimu vastu 21. juunil 1940 ning Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Keelustati kõigi parteide tegevus, välja arvatud Eesti Töötava Rahva Liidu. Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises. Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid pigem hirmutas, kuid Eesti teadis, et sõjaoht on suur. Eestil oli valik nende dokumentide allakirjutamise juures. Üks valik, mille kasuks Eesti ka otsustas, oli vabatahtlikult, ilma sõjata,

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Baaside ajastu Eestis
12
pptx

Baaside ajastu Eestis

kuna temas nähti ainsat vastukaalu Nõukogude Liidule. • MRP jättis Baltimaad välispoliitilisse isolatsiooni. • Eesti kuulutas teise MS alguses end neutraalseks. • Stalin tahtis saada kätte kõike, mis MRP-ga otsustatud oli. • Stalini järgmiseks ohvriks valiti Eesti, kuna Eesti oli väike riik ja mobilisatsiooni vältinud • Eesti pakkus ise Moskvale sobiva ettekäände „Orzeli“ juhtumi näol. • Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev „Orzel“ • Eesti pidi allveelaeva interneerima (eraldama ja kinni pidama), ent seda tehti hooletult. • Poola allveelaevnikel oli kohe selge, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Sõjategevus 1915-1917
2
docx

Sõjategevus 1915-1917

· Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 )

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Eesti II maailmasõjas
1
docx

Eesti II maailmasõjas

Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis tekitas suuri vastuolusid 30. november 1939 ­ 13. märts 1940 Ida-Soomes toimunud Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
6-peaktükk - Sõjategevus 1915-1917
2
docx

6. peaktükk - Sõjategevus 1915-1917

· Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 )

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun